Loodusblogi

Labor ja treeningsaal – leia parim iseendas!

Annika Sakkarias on väga mitmekülgne noor naine: päeval jookseb ta Eesti meistrivõistlustel 400 meetrit, õhtul paneb valge kitli selga ja analüüsib laboris proove.

mbeco

Annikal on molekulaarse biokeemia magistrikraad ja 2016. aasta suvel pärjati ta kahekordseks Eesti meistriks: 400 meetri ja 400 meetri tõkkejooksus. Kui spordikirega on Annika üles kasvanud, alustas kergejõustikuga seitsmendas klassis, siis loodusteaduste võlu avastas ta alles gümnaasiumi lõpus.

Millal ja kuidas tekkis huvi bioloogia vastu?

Huvi bioloogia vastu on mul alati olnud, ka keemia vastu, aga mõte, et soovin töötada kogu elu bioloogia vallas, tuli tegelikult väga hilja, 12. klassi keskel. Suurem huvi tekkis siis, kui tulid molekulidega seotud teemad, keemia ja bioloogia said kokku. See tundus nii huvitav maailm! Lapsena ei suutnud ma ette kujutadagi, milline seaduspära ja komplekssus seisab elusorganismide taga.

Kuidas sport ja molekulaarne biokeemia omavahel sobivad?

Ülikoolis sai süvitsi õpitud anatoomiat, füsioloogiat, lihasrakkude tööd, kõiksuguste erinevate ühendite metabolismi jms. Need teadmised tulid kasuks nii trennis kui ka toitumisel, mis annab füüsisele väga palju juurde. Samuti tekkis muutus mõtlemises. Iga mõte meie peas edastab keemilisi signaale kehale. Kui sisendada endasse pidevalt positiivseid mõtteid, hakkab lõpuks keha ka vastavalt töötama. Seda kõike tõestas neuroloogias õpitu. Juurutades endasse häid mõtteid ja ignoreerides paratamatuid asju on sporti palju kergem teha.

Kui paindlikult said planeerida oma õpinguid ja sporti?

Olin väga motiveeritud õppima, samas innustab mind sport. Leidsin aega mõlema jaoks: õpingud olid esimesel kohal, trenni paigutasin nende vahele. Mõnikord tuli teha trenni varasel hommikul, teinekord hilja õhtul. Arvan, et nii mõnigi sportlane tunneb praegu seda lugedes ära oma argipäeva.

Foto: Marko Mumm

Mis põhjusel valisid magistriõppeks just Tallinna ülikooli?

Mind inspireeris saade, kus Tallinna ülikooli rektor Tiit Land andis intervjuud. Ta tutvustas Alzheimeri ravimi leidmise projekti. Tundsin kohe, et soovin just selles projektis osaleda. Teema oli põnev, müsteerium aastakümneid lahendamata. Ülikooli sisse astudes oli suur rõõm projektiga ühineda.

Missugune oleks sinu soovitus uutele tudengitele?

Üks mõttetera, mis on aidanud ülikoolis õppides halba tuju ära hoida, oli, et ei tohi võrrelda ennast teistega. See tuleb kasuks koolis, spordis ja ka igapäevaelus. Igaühel on oma teekond. Mõnel on sama sihtpunktini jõuda kergem, mõnel raskem, sellepärast ei tasu üldse muretseda. Peaasi, et teekond on nauditav. Vaatamata kõigele, mis toimub või on jäänud toimumata, oled ikkagi päeva võrra targem ja sammukese kaugemal kui varem.

Mis soovituse annaksid loodusteaduste kraadiga lõpetajatele, kes otsivad erialast tööd?

Loodusteaduste vallas on CV-keskuse abil raske tööd leida. Soovitan ise otsida ettevõtteid, mis on huvialaga seotud ja nendega kirjalikult ühendust võtta. Nii leidsin töö SYNLABis. Töökoha leidmisel on loodusteaduste kraad väga tugev argument, ükskõik mis valdkonnas kandideeritakse. Eksperimentaalteadustes õpivad inimesed analüüsima, järeldusi tegema ja igale raskele olukorrale lahendusi leidma. See annab eeldused töötamiseks ka mitteerialasel töökohal. Tuntud poliitik Andrus Ansip on näiteks keemiaharidusega ja president Kersti Kaljulaid bioloog. Kunagi küsiti, mis ma oma haridusega peale hakkan. Nüüd saavad loodusteaduste tudengid ütelda, et hakkavad kasvõi presidendiks.

Artikkel ilmus 08.06.2017 Delfi Noorte Hääles.

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut on neile, kes hoolivad tervest maailmast. Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia õppekava leiad www.tlu.ee/MBEco