LTI 2019. aasta parimad õppejõud on Saima Kuu, Eha Rüütel ja Kadi Liik
Tallinna Ülikool jagab iga uue aasta alguses möödunud aasta parimate õppejõudude ja juhendajate tiitleid. Tutvu 2019. aasta loodus- ja terviseteaduste instituudi parimate õppejõududega, kelleks on Saima Kuu, Eha Rüütel ja Kadi Liik.
„Mul on piisavalt vabadust, et rakendada oma täit potentsiaali. Töö on huvitav ja mitmekesine ning täis erinevaid võimalusi.“
Terviseteaduste lektor Saima Kuu
Kuidas kirjeldaksite ideaalset õppejõudu?
Kas ideaalset õppejõudu on üldse olemas? Ma arvan, et osad õppejõud lihtsalt meeldivad rohkem, kuna nende igapäevased tegemised, toimetamised ja teadmised on enamikule muljetavaldavad. See tähendab, et üliõpilased on rahul sellega, kuidas õppejõud neisse suhtub ning mida õppejõud neile jagab. Kui aga püüelda nn ideaalse poole, siis kõik tegemised võiksid olla eesmärgipärased ja põhjendatud ning õppejõud võiks olla hingega asja juures ja armastada oma eriala.
Kas õppejõud peab oma teaduslikku teadmist ja isiklikku arvamust lahus hoidma?
Jah, see oleks korrektne, kui need erinevad. Ta võib küll need mõlemad välja tuua, kuid seda selgelt eristades, viidates teadusliku teadmise puhul algallikatele ning põhjendades oma isiklikku arvamust loogiliste väidete või heade näidetega. Selline arutelu peaks suunama ka üliõpilased edaspidises elus mõtlema ja kahtlema ning argumenteerima iga fakti juures, mis nad teada saavad.
Kes on Teid õppejõuks saamise teekonnal mõjutanud?
Olen tänulik kolmele mehele, kes on aidanud mul täide viia oma unistuse, saada ülikooli õppejõuks. Minu teekonda on toetanud mu kallis abikaasa, tänu kellele jõudsin väikeste laste kõrvalt läbida nii magistri- kui doktorikraadi õpingud. Heaks eeskujuks nii õppejõu kui juhendajana on olnud minu kõikide lõputööde juhendaja professor Mati Pääsuke. Kuid esimese võimaluse panna ennast proovile täiskasvanute koolitajana sain ma tänu Martin Ilvesele, kes pakkus välja massööride füsioteraapiaalase täienduskoolituse kursuse.
Tänulik olen ka kolmele Tallinna Ülikooli naisele, kelle toel sain asuda tööle oma praegusesse ametikohta. Aitäh Kadri Herdele, Karin Esopile ja Karin Baskinile, kes toetasid minu siia naasmist!
Mida hindate Tallinna Ülikoolis enim?
Mul on piisavalt vabadust, et rakendada oma täit potentsiaali. Töö on huvitav ja mitmekesine ning täis erinevaid võimalusi. Samuti hindan väga, et ülikool pakub täiendkoolituste võimalusi, nt töötajate inglise keel, mis võimaldab taset hoida ja tõsta. Hindan ka koolitust "Õpetamine kõrgkoolis - oskused, strateegiad ja võimalused", mis aitas minu jaoks lahti mõtestada õppejõu olemuse ja töö. Sain mõtteainet ja oskusi, kuidas üliõpilasi rohkem kaasata ning õpiväljundeid paremini lahti kirjutada.
Milline on kõige meeldejäävam mälestus Tallinna Ülikoolis 2019. aastal?
Kolleegide tunnustuse saamine oli suur üllatus ning lummab mind siiani. Lisaks tooksin välja teaduskonverentsi "Sport, Physical Activity and Health: Contemporary Perspectives" Horvaatias ja ELU-lähetuse Brnosse.
„Akadeemilisus on mingi eriline fenomen, mingi atmosfäär, kollegiaalsus, mis on paremini
tuntav kui kirjeldatav. Ja et sinna sisenemine on väljakutse, enese proovilepanek,
pühendumine ja see on aukartustäratav.“
Kunstiteraapiate professor Eha Rüütel
Kuidas kirjeldaksite ideaalset õppejõudu?
Raske küsimus. Ilmselt selline, kellelt on midagi õppida.
Kas õppejõud peab oma teaduslikku teadmist ja isiklikku arvamust lahus hoidma?
Ma ei tea, millised need olukorrad võiksid olla. Üks, mis kohe pähe tuleb, on seotud minu erialaga. Kunstiteraapiates on veel palju, mis vajab teaduslikku tõestamist ja kus praegu saab toetuda enda ja kolleegide praktilistele kogemustele. Rakendusteadus vist arenebki
isiklikule arvamusele kinnitust otsides.
Kes on Teid õppejõuks saamise teekonnal mõjutanud?
Mõjutajaid on olnud palju, alates naabrilaste vanaisa aukartustäratavast kabinetist kuni võimsa tammepuust kirjutuslaua, raamaturiiuli ja Viiralti „Tammega“ seinal. Vahel õnnestus mul sinna ukse vahelt kiigata. Meenub ka üks imeline sündmus minu varasest tudengiajast majandusüliõpilasena. Minu uurimistöö pälvis tunnustuse ja olin kutsutud koos oma juhendajaga pidulikule aktusele. Tudengid oma juhendajate kõrval, kõigil käes põlevad küünlad, sisenesid reas suurde saali. Hing ja jalad võbisesid. Just see küünlavalgel minek läbi saali tunnustatud majandusteadlase Hans Jalasto kõrval tekitas vist mõistmise, et
akadeemilisus on mingi eriline fenomen, mingi atmosfäär, kollegiaalsus, mis on paremini tuntav kui kirjeldatav. Ja et sinna sisenemine on väljakutse, enese proovilepanek, pühendumine ja see on aukartustäratav. Ilmselt sellest päevast jäigi minusse midagi helisema, et aastaid hiljem võtsin pikalt mõtlemata vastu kutse tulla akadeemilisele tööle ja kaotasin pool palka võrreldes senise töökohaga. Mind on väga inspireerinud tollase TPedI tervisekabineti juhataja professor Saima Tamme võime näha pikka perspektiivi ja teha asju, mis on oma ajast eest ja mitte anda alla, kui selle väärtust veel ei mõisteta. Tõsiteadusesse (või selle lähedale) sattusin, kui psühholoogiat õppides valisin oma juhendajaks professor Talis Bachmanni. See algselt juhuslik valik on mind vast kõige rohkem kujundanud õppejõu ja juhendajana. Mul on meeles minu esimene teadusartikli katsetus. Juhendajalt tagasi tulnud töös oli parandusi igas reas ja ühe viiteallika oli ta lausa juurde kirjutanud. Kõik oli sõnadeta selge. Selle väikese kirjatüki kaudu õppisin, kuidas teadlane mõtleb, lauseid sõnastab ning kuidas ja millele viitab. Minu jaoks oli just selline ettenäitamine kõige tõhusam viis õppimiseks. Mainimata ei saa jätta omadused nagu nõudlikkus, põhjalikkus, eetiline korrektsus ja väike huumor. Tuhat tänu talle.
Mida hindate Tallinna Ülikoolis enim?
Olen TLÜs töötanud kolmkümmend aastat. Ju siis on siin hea töötada. Hindan väga kõrgelt seda, et mind on korduvalt usaldatud ka siis, kui minu kavatsustesse ja võimekusse ei ole usutud.
Milline on kõige meeldejäävam mälestus Tallinna Ülikoolis 2019. aastal?
Ääretult liigutav oli, kuidas aasta alguses avaldasid kunstiteraapiatega seotud ametkonnad, asutused, erialaühendused, praktikud toetust kunstiteraapiate õppekavale. Järelikult seda TLÜ eriala väärtustatakse Eestis.
„Oluline on see, et üliõpilane õppejõult midagi õpiks, seda nii erialaselt kui inimesena.“
Organisatsiooni- ja arengupsühholoogia lektor
Kadi Liik
Kuidas kirjeldaksite ideaalset õppejõudu?
Ma ei tea kas ideaalset ongi. Oluline on pigem see, et üliõpilane õppejõult midagi õpiks, seda nii erialaselt kui inimesena. On hea, kui üliõpilased viivad õpingutest oma erialasesse praktikasse kaasa ka Kurt Lewini mõtte, et ei ole midagi praktilisemat heast teooriast. Ehk et üliõpilased võtaksid kaasa oskuse omandatud teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada.
Kas õppejõud peab oma teaduslikku teadmist ja isiklikku arvamust lahus hoidma?
Jah, kindlasti. Peaks olema selgelt arusaadav mis on tõenduspõhine teadmine ja mis on isiklik arvamus.
Kes on Teid õppejõuks saamise teekonnal mõjutanud?
Alguses on mõjutajateks olnud mind õpetanud õppejõud, hiljem kolleegid ja kindlasti suurel määral ka üliõpilased.
Mida hindate Tallinna Ülikoolis enim?
Hea tööõhkkond, toredad kolleegid ja pidevad värskendavad väljakutsed.
Milline on kõige meeldejäävam mälestus Tallinna Ülikoolis 2019. aastal?
Ei oska ühtegi mälestust teistest rohkem esile tuua. Sisseastujate märkimisväärselt suur huvi meie psühholoogia ja organisatsioonikäitumise õppekavade vastu tegi suvel rõõmu.
