Loodusblogi

Sooritusvõime nõuab teadust

Trenni oskab teha igaüks. Kuid väga heade tulemuste saavutamine on oluliselt suurem väljakutse. Siin tulevad appi teadmised spordifüsioloogia ja biokeemia vallas.

Velolabor

Mägironijad, sprinterid, temposõitjad, maastikuratturid – suures pildis ühendab neid kõiki rattasõit ja seepärast eeldame, et neid sportlaseid saab treenida ühtemoodi. Igale sõitja tüübile individuaalselt lähenedes võivad aga tulemused olla hoopis paremad. Vormi ajastamise paremaks planeerimiseks teeme Tallinna ülikooli loodus- ja tervisteaduste instituudis tippratturitega sooritusvõimeuuringut, millega leiame vastused küsimustele: Kuidas erinevatele sportlastele läheneda? Millised treeningud sobivad erinevatele ratturitele paremini? Millele erinevatel ajaperioodil tähelepanu pöörata?

Põhiküsimus on kuidas tulevikus juhtida treeningprotsesse teadlikumalt nii, et sellest oleks kasu nii treeneritele kui ka sportlastele. Laboris uuringuid tehes saame sportlasi jälgida erinevate biokeemiliste markerite kaudu ning teaduslikus plaanis sügavamale minna. Senisele koormustestile ning sõiduasendi jälgimise ja korrigeerimise protsessile oleme uuringusse lisanud laktaadi, kinureniinide ja tsütokiinide dünaamika jälgimise spordivõimekuse hindamisel.
 
Siiani on laktaati kasutatud eelkõige anaeroobse läve määramiseks, aga see kätkeb endas ka palju mitmekesisemaid võimalusi sportlase mõistmiseks, mis vajab uuringuid ja aega, et neid protsesse süvitsi mõista. Erinevate treeningutega on võimalik laktaadi tootmise kiirust organismis reguleerida ning seeläbi mõjutada üldist sooritusvõimekust. Hooaja vältel laktaadimarkereid jälgides näeme, kuidas nende dünaamika ajas muutub ja areneb ning selle põhjal saame ratturitele tõhusamaid treeningsoovitusi jagada.
 
Samuti võimaldab sooritusvõimeuuring jälgida sportlase biokeemilisi markereid, milleks antud juhul on tsütokiinid ja kinureniinid – valke, mille info saame kätte uriiniproovist. Esimene neist on abiks lihase kahjustuste jälgimiseks ja teise kompleks aitab paremini mõista nn vaimset poolt organismis. Ehk teisisõnu tsütokiinid aitavad näha, mis seisus on lihased ja kuidas nad on südametöö kõrval reageerinud ning kinureniinide kaudu saame aimu sportlase üldisest stressitasemest.
 
Teaduse kaasamine aitab loodetavasti Eesti sportlastel ja treeneritel tulevikus sammu lähemale astuda olümpia- ja teiste suurte võitudeni.


Autor: Karmen Reinpõld
Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi Tervisekäitumise ja heaolu doktorant, Eesti maastikuratturite koondise peatreener. Viimase nelja aasta jooksul testinud Tallinna ülikooli sooritusvõime laboris eesti tipprattureid teadur Indrek Rannama juhendamisel.

Vaata lisaks ka ERRis ilmunud 17.11.2018 uudislugu SIIN.