TLÜ kalender 2021: Millega tegeleb professor Kristjan Port?
TLÜ kalendri veebruarikuu fookusteadlaseks on Loodus- ja terviseteaduste instituudi spordibioloogia professor Kristjan Port. Uurime, mis on tal hetkel käsil ja kuidas ta oma vaba aega sisustab.
Mis uuringud, projektid on hetkel käsil?
Eelistan rääkida meie vormis. Tervise ja liikumisega seotud valdkonnad on komplekssed. Detailiga tegelemine võib osutuda lõpuks nii abstraktseks, et tegija ise unustab, miks ta seda teeb. Sestap on kasulik kasutada huvitava nähtuse uurimiseks samaaegselt mitut tööriista. Need on kolleegide peades olevad teadmised ja hüpoteeside loomise võimeid ning suur hulk metoodilisi oskuseid koos vastavate masinate ja aparaatidega. Peamised suunad, milles püüan kaasa lüüa, on töövõime dekonstruktsioon natukenegi kontrollitavateks osadeks. Uus ja huvitav väljakutse on seotud kehalise treeningu rakendamisega Parkinsoni haiguse kulgemise pidurdamisel. Natukene suurest pildist kõrvale jääva teoreetilise ülesandena püüan mõista töövõime tsüklilist iseloomu ja keha komplekse süsteemi üksikute talitluste sünkroniseerimist. Meid ümbritsevad ja mõjutavad mitmesugused rütmilised fenomenid ja sellel peab olema mõju, millal on keha treenitav ja kuidas ajalised tunnused osalevad sportliku vormi tekkes ning hääbumises. Samal ajal püüan mõista suuremat pilti, kuidas inimeseks olemine ja temas leiduv ressurss kombineerub esmalt tema vaimse leidlikkuse abil loodud tehnoloogiliste tööriistadega, kuni võimalik, et ta loovutab osa seni inimeseks olemisest tõhusamatele kehavälistele intellektuaalsetele ning kehalisetele energiat tööks muundamise protsessidele. Antud temal on juba mitu aastat olnud rõõm ja võimalus anda loenguid Taltech’is.
Lugesime just Sinu raamatusoovitust. Mis lisaks kirjandusele veel elus inspireerib ja sütitab?
Kasutan vastamiseks samuti kirjanike abi. Nad on lihtsalt palju paremad ütlema seda, mis sinus sõnadeta resoneerib. Inspiratsiooni sütitab segu kahest tähelepanekust. Üks on ulmekirjanik Robert Anson Heinleini soovitus, et inimolevus peaks olema suuteline vahetama mähkmeid, planeerima sõjalist invasiooni, veristama siga, juhtima laeva, kirjutama sonetti, tasakaalustama bilanssi, ehitama seina, fikseerima murtud luud, lohutama surijat, võtma vastu tellimusi, andma käske, tegema koostööd, tegutsema üksi, lahendama võrrandeid, analüüsima uusi probleeme, laotama sõnnikut, programmeerima arvutit, küpsetama maitsvat einet, edukalt võitlema ning surema väärikalt. Sest spetsialiseerumine kuulub putukatele. Tunnistan, et nõrgaks kohaks on sonetid ja võrrandid. Teine ja kõike siduva tähelepaneku tegi Anton Tšehhov kirjas vennale, milles ta märkis, et inimestes peaks olema neli kena tahku – nägu, riided, hing ja mõtted. Kena ja sind sündmustega embav maailm ongi väga inspireeriv.
Lisaks teadusele - kas on ka mõni hobi või tegevus, mis keha ja vaimu virgutab?
Osalen etnograafilise vaatluse huvides puhtakujuliselt ja sulaselgelt vaatlejana MAMIL (middle aged men in lycra) nähtuses. Mõistlikust rohkem meeldivad ka igasugused tööriistad. Mida on rohkem kui kasutan. Igaks juhuks! Sest vabamal hetkel meeldib asju valmistada või midagi ehitada.
Kuhu teadus liigub (eriti spordi- ja terviseteaduste suunas)?
Teadus peaks liikuma suurema arusaamise suunas. Osa teadusest on pantvangis mõistmaks, miks see nii ei ole, kui maailmas juhindutakse rohkem kui eales radikaalsest teadust eitavast hullusest. Spordist alguse saanud teadus on tänaseks avardunud uurima kehalist aktiivsust kui olulist olemise väljendust, mis leiab üha rohkem rakendust tervise parandamisel. Mõnede juhtivate teadlaste hinnangul ei ole ühegi tänase ravimi mõju võrreldav kehalise aktiivsuse süsteemse positiivse efektiga tervisele ja heaolule. Kuna „spordi“ märksõna on hoidnud tähelepanu mujal, on keha aktiivse kasutamise ja selle juhtimise teemad värske puhang suhteliselt konservatiivses tervisevaldkonna teaduses.
