TLÜ ja Teras Perfumes katsetasid Eesti taimedest eeterlike õlide tootmist
Tallinna Ülikool ja Teras Perfumes katsetasid, kuidas kodumaisest männist, angervaksast ja raudrohust saaks toota looduslikke eeterlikke õlisid ja tulevikus ka kodumaiseid parfüüme.
Teras Perfumes jõudis Tallinna Ülikooli keemilise analüüsi katselaborisse läbi Adapteri koostööplatvormi, otsides teaduspartnerit oma arendusprojekti elluviimiseks. Ettevõtte sooviks oli luua Eesti päritolu taimedest looduslikke parfüüme, kuid projekt arenes kiiresti laiemaks kui algselt plaanitud.
„Esmaste kohtumiste käigus jõudsime arusaamani, et tasuks alustada algusest – parfüümi komponentide ehk eeterlike õlide tootmisest,“ selgitab TLÜ keemilise analüüsi katselabori juhataja Mari-Liis Leinus. „Töötasime välja tootmisprotsessi, optimeerisime seda ja määrasime saagikuse, et hinnata, kas eeterlike õlide tootmine oleks majanduslikult otstarbekas. Samuti analüüsisime saadud õlide koostist, kvaliteeti ja potentsiaali parfümeeriatööstuses kasutamiseks.“
Eeterlikud õlid Eesti taimedest
Projekti käigus katsetati eeterlike õlide tootmist männist, angervaksast ja raudrohust. Kuigi parfümeeriatööstus on traditsiooniliselt tugevalt juurdunud näiteks Prantsusmaal, näeb Leinus Eesti ettevõtjate jaoks selget võimalust. „Eestis parfüümide või nende komponentide tootjaid palju ei ole, pigem leidub hüdrosoolide tootjaid. Seetõttu on Teras Perfumes’il lähiregioonis suur konkurentsieelis tootes nö kontsentreeritumaid lõhnaaineid, mida saab parfüümide loomisel kasutada,“ ütleb ta.
Töö käigus tuli silmitsi seista ka praktiliste väljakutsetega. „Põhiline raskus oli taimede kasvuperioodi ühildamine suvise puhkuseperioodiga ning õigel hetkel korjamise korraldamine,“ rääkib Leinus. „Tuli tabada taimede valmimise hetk, need just sel hetkel korjata ja peale korjamist taimed kiiresti laborisse toimetada ja koheselt katselise tööga alustada, et taimed oleksid destileerimise ajal esimeses värskuses ja sisaldaksid võimalikult palju eeterlikku õli.“ Väljakutsed lahendati tihedas koostöös ettevõttega. „Klient tegi omalt poolt kõik võimaliku taimede kiireks korjamiseks ja toimetamiseks laborisse ning meie alustasime tööga kohe materjali saabumisel,“ sõnab Leinus.
Projekti kestus oli üks aasta, mille jooksul kaardistati katsetatavad taimed ja nende korjealad, viidi läbi destillatsioonid ning optimeeriti materjali ettevalmistusprotsess ja destillatsiooni parameetrid saagikaima ja kvaliteetseima tulemuse saamiseks. Seejärel järgnes kvaliteedikontroll, mille käigus määrati eeterlikes õlides sisalduvad lenduvad ühendid gaaskromatograafiliselt.
Analüüsi vaates keskenduti saagikaimate prototüüpide lenduvate ühendite kvalitatiivsele analüüsile ja võtmeühendite kvantitatiivsele määramisele. „Iga projekt on meie jaoks erinev,“ rõhutab Leinus. „Lähtume alati kliendi vajadustest ja otsime koos parimat lahendust. Meie senise kogemuse põhjal ei ole olnud kahte täiesti sarnast arendusprojekti.“
Töö rahastamiseks kasutas Teras Perfumes Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) innovatsiooniosakut, mille abil kaeti 80% projekti maksumusest. Ettevõte tasus ise vaid 20% kuludest ilma käibemaksuta ning lisaks käibemaksu osa.
Kuigi koostöö Teras Perfumes’iga keskendus eelkõige eeterlike õlide tootmise ja analüüsi väljatöötamisele, näitab see ilmekalt, kuidas teadusasutuste ja ettevõtete partnerlus võib viia uute, kohaliku päritoluga toodete sünnini, millel on mitmeid võimalusi jätkuprojektideks. „Jätkuprojektide raames on kindlasti võimalik jõuda juba parfüümi loomiseni,“ on Leinus veendunud.
Tootearendus EISi toel
Uudsete toodete loomise hõlbustamiseks pakub Tallinna Ülikool koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) ettevõtetele võimalust teha koostööd ja tellida teenuseid innovatsiooniosaku, rakendusuuringute ja rakendusuuringute väikeprojektide toetuse raames.
Innovatsiooniosak on EISi sihtotstarbeline toetus, et hankida tootearenduseks vajalikke teenuseid innovatsiooniteenuse pakkujalt, näiteks Tallinna Ülikoolilt. EISi toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ning projekt, mis on suunatud uudse lahenduse arendamiseks, mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused. Toetust võib taotleda näiteks prototüübi valmistamiseks, komponentide tehnoloogiliseks arenduseks, testimiseks ja demonstreerimiseks, tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamiseks, teostatavusuuringu läbiviimiseks, patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alase õiguskaitsealaseks nõustamiseks, uuringuks ja registreerimiseks, kuid ka näiteks akrediteerimiseks või sertifitseerimiseks.
