psühholoogia

Psühholoogia, MA

Õppekava kujundab üliõpilases kutseoskused, mis on vajalikud, et töötada psühholoogi, nõustajana või muudel psühholoogilist abi andvatel ametikohtadel. Magistriõppes saab spetsialiseeruda organisatsiooni-, nõustamis- ja koolipsühholoogiale. Kindlale valdkonnale keskenduva suuna avamine otsustatakse igal aastal eraldi.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 12 üldsuund, 12 koolipsühholoogia suund

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

 

Psühholoogia magistriastme õpingute üldeesmärk on kujundada üliõpilases kutseoskused, mis on vajalikud, et töötada psühholoogi, nõustajana või muudel psühholoogilist abi andvatel ametikohtadel. Magistriõppes saab spetsiali­seeruda organisatsiooni-, nõustamis- ja koolipsühholoogiale. Kindlale valdkonnale keskenduva suuna avamine otsustatakse igal aastal eraldi. Õppekava on kooskõlas EuroPsy nõuetega.

Keda ootame õppima?

Ootame õppima psühholoogia bakalaureusekraadiga, kes soovivad omandada professionaalsele psühholoogile vajalikke­ teadmisi ja kriitilist lähenemist psühholoogias väljakujunenud suundade, meeto­dite ja teadustöö suhtes.

2024/2025 õppeaastal rakendatakse hariduse tugispetsialistidele ehk ka psühholoogias (koolipsühhologia suunal) sarnaselt õpetajakoolitust alustavate üliõpilastele erialastipendium, täiskoormuse korral 400 eurot kuus. Stipendiumi saavad 60% psühholoogia koolipsühholoogia suuna magistriõppekaval õppijatest.

Stipendiumi saab taodelda kaks korda aastas 5 kuuks. Esimese semestri üliõpilaste paremusjärjestus moodustatakse vastuvõtu tulemuste alusel. Alates teisest semestrist moodustatakse paremusjärjestus õppekava täitmise mahu ja õpitulemustega seotud näitajate alusel.  

Miks tulla meile õppima?

Psühholoogia magistriastme õpingute üldeesmärk on kujundada üliõpilases kutseoskused, mis on vajalikud, et töötada psühholoogi, nõustajana või muudel psühholoogilist abi andvatel ametikohtadel. Magistriõppes saab spetsiali­seeruda organisatsiooni-, nõustamis- ja koolipsühholoogiale. Kindlale valdkonnale keskenduva suuna avamine otsustatakse igal aastal eraldi. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on lisaks tasemest tulenevale keeleõppele võimalik valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: Sessioonõpe (õppetöö toimub iganädalaselt 2-3 päevaste sessioonidena)

Peaeriala

Peaerialaks on psühholoogia.

Eesmärgid:

  • süvendatud teadmised psühholoogia olulisematest kaasaegsetest teooriatest, mudelitest ja meetoditest;
  • Anda uurimistöö läbiviimise ja tulemuste rakendamise oskused psühholoogias;
  • Võimaldada süvendatud teadmiste omandamist kolmel spetsialiseerumissuunal: nõustamispsühholoogia, koolipsühholoogia ja organisatsioonipsühholoogia;
  • Toetada psühholoogi, nõustaja, psühholoogilist abi andvatel või akadeemilistel ametikohtadel töötamiseks vajalike kutseoskuste kujundamist;
  • Toetada suutlikust analüüsida ühiskonna probleeme ja osaleda nende lahendamisel;
  • Kujundada suutlikkust hinnata enesetäiendamise vajadust ning jätkamist professionaalse arengu suunas (sh. psühholoogia doktoriõppes).
  • õppekava õpiväljundid

  • tunneb psühholoogia olulisemaid teooriaid, mudeleid ja meetodeid, süvendatult nõustamispsühholoogia, kooli- või organisatsioonipsühholoogia kaasaegseid lähenemisi.
  • oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida psühholoogilisi teooriaid, uurimuste tulemusi ja nende metodoloogilist korrektsust.
  • suudab omandatud teadmisi rakendada erialases töös, oskab planeerida ja kriitiliselt analüüsida oma tegevusi.
  • suudab töötada psühholoogi, nõustaja ja muul psühholoogilist abi andval või akadeemilisel ametikohal.
  • suudab osaleda erialases diskussioonis ja käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi ka laiemas ühiskonna kontekstis.
  • suudab hinnata enesetäiendamise vajadust ning jätkamist professionaalse arengu suunas (psühholoogia doktoriõppes)

Olulised erialaained

  • Arenguteooriad
  • Pereteooriad ja perede nõustamine
  • Individuaalsete erinevuste teooriad
  • Sotsiaalpsühholoogilised teooriad
  • Antisotsiaalne käitumine
  • Mitmemõõtmeline statistika

Nõustamispsühholoogia spetsialiseerumine: nt kliiniline lapsepsühholoogia, psühhiaatria ja psühhofarmakoloogia, kliiniline psühhodiagnostika

Koolipsühholoogia spetsialiseerumine: nt psühhodiagnostika koolis, nõustamine ja konsulteerimine koolis, uurimismeetodid koolipsühholoogias

Organisatsioonipsühholoogia spetsialiseerumine: nt töötajate hindamine, organisatsiooni diagnostika ja juhtimise strateegia, karjääriplaneerimine ja -nõustamine

 

Tutvu õppekavaga

 

Vastuvõtutingimused

VASTUVÕTULÄVEND (MIN 70 PUNKTI) KUJUNEB 100% VASTUVÕTUEKSAMIST

Kandideerimise eeldused:

  • bakalaureusekraad psühholoogias (psühholoogia eriala haridus vähemalt 180 EAP mahus); 
    
  • inglise keele oskus vähemalt A2 tasemel. Iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse kohustusliku õppeaine ja lisaks erialase võõrkeele aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).

Kandideerimisel tuleb esitada SAISis lisaks avaldusele:

  • elulookirjeldus (CV)
    
  • esialgne magistritöö projekt (ca 4lk)
  • bakalaureuseõpingute diplom ja akadeemiline õiend
  • motivatsioonikiri

Vastuvõtueksam koosneb:

  • 30% kirjalik osa     
  • 70% suuline osa 

Kirjalikus ülesandega hinnatakse funktsionaalset lugemise oskust ja kriitilist akadeemilist mõtlemist, loetud teksti keskse sisu mõistmist. Suulises osas hinnatakse motivatsiooni selgust ja seotust õppekavaga, kutsesobivust ja kutse-eetika alast pädevust, enese ja teiste  käitumise reflekteerimist. Samuti hinnatakse valmisolekut akadeemilisteks õpinguteks ning planeeritava  magistritöö magistritöö eesmärgi ja hüpoteesi/uurimisküsimuste põhjendamise oskust.

Kirjalikku tööd hindavad sõltumatult mitu komisjoni liiget, arvesse läheb keskmine hinnang.  Vestlusel hindab iga komisjoni liige kandidaati hindamiskriteeriumite alusel.. Lõpphinnagu on komisjoniliikmete konsensuslik hinnang.

NB! Palume kaasa võtta viimane kaitstud bakalaureuse- või seminaritöö.
 

VASTUVÕTULÄVEND (MIN 70 PUNKTI) KUJUNEB 100% VASTUVÕTUEKSAMIST

Õppejõud

Aaro Toomela

Uurimise ja õpetamise valdkond on kognitiivne psühholoogia ja kultuuripsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Aleksander Pulver

Uurimise ja õpetamise valdkond on isiksusepsühholoogia ja psühhomeetria.

Terve eluviis Tallinna Ülikooliga: töö ja psühholoogiline heaolu video.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Antek Kasemaa

Uurimise ja õpetamise valdkond on juhtimispsühholoogia ja militaarpsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Arno Baltin

Uurimise ja õpetamise valdkond on  läbirääkimiste psühholoogia ja grupiprotsessid.

Terve eluviis Tallinna Ülikooliga: töö ja ajakasutus video

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Eve Kikas

Uurimise ja õpetamise valdkond on  koolipsühholoogia ja õpioskused.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Jaanus Harro

Uurimise ja õpetamise valdkond on psühhofarmakoloogia ja käitumuslik neuroteadus.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Kadi Liik

Uurimise ja õpetamise valdkond on  organisatsioonipsühholoogia ja uurimismeetodid.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Katrin Kullasepp

Uurimise ja õpetamise valdkond on suhtlemispsühholoogia ja identiteedi kujunemine.

Terve eluviis Tallinna Ülikooliga: töö ja identiteet video.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Kristiina Uriko

Uurimise ja õpetamise valdkond on tervisepsühholoogia ja nõustamispsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS

Kristjan Kask

Uurimise ja õpetamise valdkond on juriidiline psühholoogia ja kriminaalpsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Mare Pork

Uurimise ja õpetamise valdkond on kliiniline psühholoogia ja organisatsioonide konsulteerimine.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Mati Heidmets

Uurimise ja õpetamise valdkond on sotsiaalpsühholoogia ja keskkonnapsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

Piret Jamnes

Uurimise ja õpetamise valdkond on juhtimispsühholoogia ja karjäärinõustamine.

Terve eluviis Tallinna Ülikooliga: töö ja suhted video.

Snežana Stoljarova

Uurimise ja õpetamise valdkond on spordipsühholoogia ja kultuuriti võrdlev psühholoogia.


Külalislektoritena paljud hinnatud oma ala tippspetsialistid ja praktikud väljaspoolt Tallinna Ülikooli

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Margus Laurik

Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut

"Tallinna Ülikooli psühholoogia akrediteeritud õppekava võimaldas omandada vajalikud teadmised inimese psüühika ja käitumise analüüsimiseks. Magistrikraad psühholoogias andis võimaluse edasi õppida ning omandada kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudi kutsed. Minu igapäevaseks tööks on psüühika ja käitumishäirete hindamine ja teraapia, mida teen enda ettevõtte alt. Psühholoogia haridus on kasulikuks osutunud ka teistes ettevõtmises, kus inimestega koostöö on oluline. Nende hulgas ürituste korraldamised ja koolitused."

Markko Junolainen

Coach asutuses Telesis Coaching, psühholoogia BA (2005) ja MA (2016) 

"Psühholoogia bakalaureuse ja magistriõpingud on mulle andnud laiapõhjalised teadmised, kultuuritundlikkuse ja oskuse kriitiliselt mõelda, tulemaks edukalt toime erinevates töökeskkondades Egiptusest Indoneesiani ja Singapurist Maldiivideni."

 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Psühholoogia õppekava vilistlased töötavad väga erinevatel ametikohtadel, alates akadeemilistest ja lõpetades avaliku teenistuse ametikohtadega. 

Akadeemilised töötajad:  erinevates ülikoolides nii Eestis kui välismaal (näiteks Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis,  EBS-s; Rootsis University of Skövde, School of Bioscience, Austraalias  Queensland University of Technology, School of Psychology and Counselling , Soomes Natural Resources Institute Finland jpm

Kliinilised psühholoogid ja psühhoterapeudid: PERH psühhiaatriakliinikus, Tallinna Lastehaiglas, Tallinna Perekeskuses, Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses Sensus, Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus, Tallinna Laste Tugikeskuses, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Viljandi haiglas , Astangu Kutserahabilitatsiooni Keskuses jpm

Valdkonnajuhid (sh personalijuhid, arendusjuhid, konsultandid): Swedbank, Citadele Banka Eesti filiaal,  Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Statistikaamet, Töötukassa, Skype, Eesti Energia, Saku õlletehas, Omniva, Telia, konsultatsioonifirmad  Fontes PMP, Tripod., CV-Online, Arista HRS jpm

Koolipsühholoogid, koolijuhid:  SA Innove, Rajaleidja keskused, linnavalitsused (Haapsalu, Porvoo), Tallinna Reaalkool, Audentese Erakool, Jüri Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool,  Põltsamaa Ühisgümnaasium,  Laagri Kool,  Arte Gümnaasium, Noarootsi Kool,  Viimsi Kool, Avatud Kool,  Peetri Lasteaed-Põhikool,  Nõmme Põhikool jpm

Meediatöötajad (meedianõunikud, ajakirjanikud, toimetajad, reporterid, loovtöötajad):  Riigikantselei,  ERR , Kanal2, Pärnu Linnavalitsus , Division, Velvet jpm

Lisaks töötavad vilistlased paljudes teistes psühholoogia erialateadmisi nõudvates valdkondades: spordipsühholoogia, militaarpsühholoogia, korrektsioonipsühholoogia, karjäärinõustamine, perenõustamine, rasedusnõustamine jpm 

Edasiõppimisvõimalused

Eriala lõpetanud võivad töötada ametikohtadel, kus on vajalikud teadmised psühholoogiast ja psühholoogi kutseoskused. Magistriõppe lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes, teha ülikoolis oma teadus- või uurimistööd ning töötada samas õppejõuna. Magistrikraad on eelduseks psühholoogi kutse taotlemisele. Taotleda on võimalik koolipsühholoogi (lisainfo), kliinilise psühholoogi (lisainfo), psühholoog-nõustaja (lisainfo) ning spordipsühholoogi (lisainfo) kutset. Samuti on võimalik taotleda EuroPsy (lisainfo) kutset. Info kutsete taotlemise kohta on leitav ka Eesti psühholoogide liidu kodulehelt (siin).

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Kadi liik
Õppenõustajad-spetsialistid: Sille Silluta

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 472 / (+372) 6409 470 

 

Sarnased erialad

Psühholoogia, PhD

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Loodus- ja terviseteaduste instituudi psühholoogia suunal tegutsevad teadurid ja õppejõud, kes töötavad rahvusvahelisel tasemel arengu-,  kultuuri- ja koolipsühholoogias  ning uues psühholoogia paradigmas - idiograafilises psühholoogias

Doktoriõpe
Eesti keel
1 doktorant-nooremteadur, 1 doktorant-üliõpilane
Vaata eriala

Kunstiteraapiad, MSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Eestis on kunstiteraapiate sünonüümina kasutusel mõiste „loovteraapiad". Loovterapeut (creative arts therapist) on kunstiteraapiate magistriõppe või sellega võrdsustatud väljaõppega psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Kutset on võimalik taotleda kolmel spetsialiseerumissuunal: muusikateraapia, kunstiteraapia (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Organisatsioonikäitumine, MA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise õppekava on Eestis ainus õppekava, mis on mõeldud neile, kelle tööks on inimeste ​motiveerimine ja juhtimine, organisatsiooni tegevuse korraldamine ning selle tulemuslikkuse tagamine.

Magistriõpe
Eesti keel
35
Sessioonõpe
Osakoormus
ainepunktitasu, juhendamistasu ning lõputöö tasu alusel
Vaata eriala