Organisatsioonikäitumine, MA
Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise õppekava on Eestis ainus õppekava, mis on mõeldud neile, kelle tööks on inimeste motiveerimine ja juhtimine, organisatsiooni tegevuse korraldamine ning selle tulemuslikkuse tagamine.
1. juuli 2020.
Kahe aasta jooksul läbitakse õppeaineid mis aitavad nii juhi kui spetsialisti vaatevinklist mõista inimeste tööalase käitumise psühholoogilisi mehhanisme, organisatsioonide ja inimeste juhtimise ning arendamise põhimõtteid. Lisaks käsitletakse tervishoiuorganisatsioonides töötavatele spetsialistidele olulisi teemasid, näiteks tervishoiukorraldus, nõustamise alused, kriisiabi jms. Magistritöö raames uuritakse mõnda olulist organisatsioonikäitumise valdkonna probleemi süvitsi.
Organisatsioonikäitumise põhieriala jaguneb kolmeks suunaks.
- Organisatsioonikäitumise üldsuund
- Organisatsioonikäitumise spetsialiseerumine militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele
- Organisatsioonikäitumise spetsialiseerumine tervishoiuorganisatsioonidele
Keda ootame õppima?
Organisatsioonikäitumise üldsuunale ootame õppima vähemalt bakalaureusekraadiga või sellele vastava haridusega mehi ja naisi, kes soovivad endas välja kujundada organisatsiooni analüüsiks ja arendamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja käitumisnorme. Tihti tullakse õppima seetõttu, et oma erialal on saavutatud tunnustus ning erialalisele tööle on lisandunud juhi roll, ent erialaõpingutes pole organisatsiooni toimimiseks vajalikke teadmisi omandatud. Õppekava on suunitletud nii era- kui avalike organisatsioonide arenguvajadusi silmas pidades.
Organisatsioonikäitumise suunale, kus spetsialiseerutake tervishoiuorganisatsioonidele, ootame õppima tervishoiuorganisatsioonide (haiglad, perearstikeskused, ravimifirmad, apteegid) töökogemusega, bakalaureusekraadi või sellele vastava haridusega inimesi, kes soovivad omandada organisatsiooni arendamiseks ja inimressursside juhtimiseks vajalikke kutseoskusi ning kompetentsi tööks eriolukordades või terviseprobleemidega inimestega.
Organisatsioonikäitumise suunale, kus spetsialiseerutake militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele, ootame õppima militaarsete ja paramilitaarsete organisatsioonide (kaitseväe-, politsei-, päästeteenistuse, tolli-, maksu-, turva- ja vanglaametniku vms) töökogemusega ja bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustasemega mehi ja naisi, kelle sooviks on kujundada endas välja organisatsiooni arendamiseks ja inimressursside juhtimiseks vajalikud kutseoskused ning kompetents tööks äärmuslikes olukordades ja äärmuslikult käituvate inimestega.
Miks tulla meile õppima?
Õppekava võimaldab süvendada teoreetilisi teadmisi inimkäitumise seaduspärasustest ja tendentsidest organisatsiooni arendamise ja inimressursside juhtimise kontekstis nii indiviidi, grupi kui ka organisatsiooni tasandil, samuti teadmisi organisatsiooni ning selle raames toimuva käitumise hindamiseks, mõjutamiseks ning seireks.
Õppekava läbinud saavad magistrikraadi sotsiaalteadutes (organisatsioonikäitumine).
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 2 aastat
- Õppevorm: sessioonõpe
Õppetöö toimub peamiselt neljapäeva ja reede õhtuti, neljatunniste loengutsüklite kaupa, alates kell 17.00. Laupäeval algavad loengud kell 10.00 ja/või 14.00. Keeleõppe loengud ning vabaained võivad toimuda ka tavapärase õppetsükli välisel ajal.
Põhieriala
Organisatsioonikäitumise põhieriala jaguneb kolmeks suunaks:
- üldsuund;
- spetsialiseerumine militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele;
- spetsialiseerumine tervishoiuorganisatsioonidele.
Olulised erialaained
Organisatsioonikäitumise üldsuund
- Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia organisatsioonis
- Motiveerimine ja rahulolu. Stress ja läbipõlemine
- Organisatsiooniteooriad
- Juhtimise alused
- Karjääri planeerimine ja juhtimine
- Personalijuhtimine
- Teadusliku uurimistöö alused
- Uurimismeetodite seminar
- Aja juhtimine
- Tööturg ja tööhõive
- Sotsiaalse kompetentsuse eriseminar
Spetsialiseerumine tervishoiuorganisatsioonidele
- Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia organisatsioonis
- Motiveerimine ja rahulolu. Stress ja läbipõlemine
- Organisatsiooniteooriad
- Juhtimise alused
- Karjääri planeerimine ja juhtimine
- Personalijuhtimine
- Teadusliku uurimistöö alused
- Uurimismeetodite seminar
- Nõustamise alused
- Tervishoiukorraldus
Spetsialiseerumine militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele
- Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia organisatsioonis
- Motiveerimine ja rahulolu. Stress ja läbipõlemine
- Organisatsiooniteooriad
- Juhtimise alused
- Karjääri planeerimine ja juhtimine
- Personalijuhtimine Teadusliku uurimistöö alused
- Uurimismeetodite seminar
- Antisotsiaalne käitumine
- Juurdluspsühholoogia
- Hälbiva käitumise psühholoogia
Vastuvõtutingimused
Organisatsioonikäitumine (üldsuund)
- Bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
- Sisseastumisel tuleb sooritada vastuvõtueksam, mis koosneb kirjalikust ning suulisest osast. Mõlema osa tulemus peab olema vähemalt 51%. Kirjaliku ülesande sisuks on eksamil etteantud organisatsioonikäitumise teemal uurimisprojekti koostamine (näitab oskust koostada uurimistöö projekti). Suulises osas arutletakse ka magistritööga seotud plaanide üle ja hinnatakse kandidaadi motivatsiooni.
- Vestluse ajakava avalikustatakse enne kirjalikku testi. Nimekiri koostatakse tähestikulist järjekorda ja valitud spetsialiseerumise suunda arvestades.
- Vastuvõtulävend on 70%.
Magistriõppesse sisseastumise tingimuseks on inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).
NB! Koos vastuvõtudokumentidega palume esitada pildiga CV, varasemalt läbitud haridust tõendav diplom ning akadeemilise õiendi koopia.
Vestluse ajakava avalikustatakse enne kirjalikku testi. Nimekiri koostatakse tähestikulist järjekorda ja valitud spetsialiseerumise suunda arvestades.
Organisatsioonikäitumine (spetsialiseerumine militaarsetele ja paramilitaarsetele)
- Bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
- Töökogemus militaarsetes ja paramilitaarsetes struktuurides (kaitseväe- politsei-, päästeteenistuses või tolli-, maksu-, vanglaametnikuna).
- Sisseastumisel tuleb sooritada vastuvõtueksam, mis koosneb kirjalikust ning suulisest osast. Mõlema osa tulemus peab olema vähemalt 51%. Kirjaliku ülesande sisuks on eksamil etteantud organisatsioonikäitumise teemal uurimisprojekti koostamine (näitab oskust koostada uurimistöö projekti). Suulises osas arutletakse ka magistritööga seotud plaanide üle ja hinnatakse kandidaadi motivatsiooni.
- Vestluse ajakava avalikustatakse enne kirjalikku testi. Nimekiri koostatakse tähestikulist järjekorda ja valitud spetsialiseerumise suunda arvestades.
- Vastuvõtulävend on 70%.
Magistriõppesse sisseastumise tingimuseks on inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).
NB! Koos vastuvõtudokumentidega palume esitada pildiga CV, varasemalt läbitud haridust tõendav diplom ning akadeemilise õiendi koopia.
Vestluse ajakava avalikustatakse enne kirjalikku testi. Nimekiri koostatakse tähestikulist järjekorda ja valitud spetsialiseerumise suunda arvestades.
Organisatsioonikäitumine (spetsialiseerumisega tervishoiuorganisatsioonidele)
- Bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon
- Töökogemus tervishoiuorganisatsioonis (haiglad, perearstikeskused, ravimifirmad, apteegid jne).
- Sisseastumisel tuleb sooritada vastuvõtueksam, mis koosneb kirjalikust ning suulisest osast. Mõlema osa tulemus peab olema vähemalt 51%. Kirjaliku ülesande sisuks on eksamil etteantud organisatsioonikäitumise teemal uurimisprojekti koostamine (näitab oskust koostada uurimistöö projekti). Suulises osas arutletakse ka magistritööga seotud plaanide üle ja hinnatakse kandidaadi motivatsiooni.
- Vestluse ajakava avalikustatakse enne kirjalikku testi. Nimekiri koostatakse tähestikulist järjekorda ja valitud spetsialiseerumise suunda arvestades.
- Vastuvõtulävend on 70%.
Magistriõppesse sisseastumise tingimuseks on inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).
NB! Koos vastuvõtudokumentidega palume esitada pildiga CV, varasemalt läbitud haridust tõendav diplom ning akadeemilise õiendi koopia.
Vestluse ajakava avalikustatakse enne kirjalikku testi. Vestluse ajakava avalikustatakse SIIN. Nimekiri koostatakse tähestikulist järjekorda ja valitud spetsialiseerumise suunda arvestades.
1. juuli 2020.
Õppejõud
Aleksander Pulver
Uurimise ja õpetamise valdkond on isiksusepsühholoogia ja psühhomeetria.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Antek Kasemaa
Uurimise ja õpetamise valdkond on juhtimispsühholoogia ja militaarpsühholoogia.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Arno Baltin
Uurimise ja õpetamise valdkond on läbirääkimiste psühholoogia ja grupiprotsessid.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Kadi Liik
Uurimise ja õpetamise valdkond on organisatsioonipsühholoogia ja uurimismeetodid.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Katrin Kullasepp
Uurimise ja õpetamise valdkond on suhtlemispsühholoogia ja identiteedi kujunemine.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Kristiina Uriko
Uurimise ja õpetamise valdkond on tervisepsühholoogia ja nõustamispsühholoogia.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Kristjan Kask
Uurimise ja õpetamise valdkond on juriidiline psühholoogia ja kriminaalpsühholoogia.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Kristjan Port
Uurimise ja õpetamise valdkond on spordibioloogia ja tervislik eluviis.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Mare Pork
Uurimise ja õpetamise valdkond on kliiniline psühholoogia ja organisatsioonide konsulteerimine.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Mati Heidmets
Uurimise ja õpetamise valdkond on sotsiaalpsühholoogia ja keskkonnapsühholoogia.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Piret Jamnes
Uurimise ja õpetamise valdkond on juhtimispsühholoogia ja karjäärinõustamine.
Mittekoosseisuliste õppejõududena
Aleksei Gaidajenko - uurimise ja õpetamise valdkond on tervishoiukorraldus.
Maria Kütt - uurimise ja õpetamise valdkond on personalijuhtimine.
Tiina Kompus – kriminaalpsühholoogia ja hälbiv käitumine.
Tiiu Meres - uurimise ja õpetamise valdkond on kriisiabi ja hälbiva käitumise psühholoogia.
Kuhu edasi?
Silmapaistvad vilistlased
Ülle Matt
Personalidirektor, Swedbank AS
„Õppides töötava praktikuna organisatsioonikäitumist aitas see mul laiendada oma teadmisi ning luua olulist suhtevõrgustikku personalijuhtide ja juhtidega."
Liina Põld
Aselinnapea, Haapsalu Linnavalitsus
„Organisatsioonikäitumise eriala andis mulle laialdaselt teadmisi inimeste juhtimisest ning oskusi mõista organisatsioonis töötavate inimeste käitumist ja hoiakuid, et toetada nende professionaalset arengut ja koostöövõimet organisatsiooni paremaks toimimiseks.“
Karmen Paul
Viimsi Kooli direktor
"Organisatsioonikäitumise õpingud andsid mulle teoreetilise tausta ja kasulikke praktilisi nõuandeid haridusasutuse juhtimiseks. Organisatsiooni jätkusuutlikkuse tingimus on teadlik areng. Õpingud on andnud mulle teadmisi ja oskusi seda protsessi juhtida arvestades inimkäitumise seaduspärasusi ja eripärasid."
Aleksei Gaidajenko
Regionaalhaigla õendusdirektor
"Organisatsioonikäitumise magistriõpingud aitasid teadmiste ja oskuste „pusledest“ saada kokku süsteemse „suure pildi“. Õpingud olid värvikad ja saadud teadmised kõnetavad senini. Oluline roll oli kogemuste vahetamisel, sest koos õppisid väga erinevate töösektorite esindajad. Magistritöö kirjutamine oli nagu „kirss tordi peal“, sest see pigistas tõsiselt tühjaks. Ja oh seda vabadustunnet, kui ka see kadalipp sai läbitud ja kaitsmisel rohketele küsimustele vastatud."
Millistel erialadel võib tööd leida?
- Organisatsioonikäitumise magistriõppekava vilistlased töötavad juhtivatel või võtmeametikohtadel ja ekpertidena nii avalikus kui erasektoris, samuti õppejõududena erinevates ülikoolides ja kõrgkoolides.
- Akadeemilised töötajad ja haridusjuhid: TLÜ, TTÜ, Sisekaitseakadeemia, Tervishoiukõrgkool, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tallinna Tehnikakõrgkool, Innove, Viimsi Keskkool, Pirita Gümnaasium jne.
- Tippjuhid ja tippspetsialistid.
- Äriorganisatsioonides: Skype, Swedbank AS, LHV, Valio Eesti AS, Telia, Coca-Cola Eesti, Rasa Trading Company, Saybolt Eesti, CVO, Fontes PMP, HR Factory, GoWorkaBit jpm.
- Riigi- ja valitsusasutustes: Euroopa Komisjoni esindus, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Tööinspektsioon, Töötukassa, Haapsalu linnavalitsus, Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, Tallinna Linnakantselei jpm.
- Militaar- ja paramilitaarsed organisatsioonides: Eesti Kaitseväe peastaap, Eesti Kaitseatašee, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna Vangla, Päästeamet jpm.
- Tervishoiuorganisatsioonides: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Kiirabi, Verekeskus, Roche Eesti, Semetron jpm.
Edasiõppimisvõimalused
Teadustööst huvitatud ja edukamatel lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes avatud doktoriõppe õppekavadel.
Uuringud ja artiklid
Organisatsioonikäitumise kaitstud tööde nimekiri
Vaata kaitstud magistritööde nimekirja SIIN (pdf)
Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd
- Kasemaa, Antek; Liik, Kadi; Meerits, Artur (2016). Research Report: The Initial Results of Adopting the Transformational-Transactional Leadership Inventory in the Estonian Context. Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), 1, 74−95.
- Liivamägi-Hitrov, A. & Kask, K. (2016). Lapse küsitlemise käsiraamat. Tallinn: Justiitsministeerium.
- Lauri, Liia; Heidmets, Mati; Virkus, Sirje (2016). The information culture of higher education institutions: the Estonian case. Information Research, 21 (3), 722
- Kattai, Karel; Kask, Kristjan (2016). Ajateenistuse keskkond kohanemise toetajana. Sõjateadlane, 1, 133−164.
Eriala õppejõudude ja teadurite publikatsioonide ning saadud teadus- ja rakendusprojektide täisviited on kättesaadavad andmebaasis ETIS.
Ühe minuti loengud
- Mis põhjustab tinnitust? (Avo-Rein Tereping)
- Kas kõrvaklappidega muusika kuulamine kahjustab tervist? (Avo-Rein Tereping)
- Millises linnas on hea elada? (Grete Arro)
Võta ühendust!
Õppekava kuraator: kadi liik
Õppenõustaja-spetsialist: greete horn
Sarnased erialad
Heaolu ja tervisekäitumine, MA
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Kas sind huvitavad inimesed ja see, kuidas nad end tunnevad? Kas tahaksid teada, kuidas inimese heaolule läheneda ja seda teaduspõhiselt mõõta? Kas oled valmis tulevikus leidma lahendusi, et inimesed elaksid kauem tervislikku elu ja väldiksid enneaegset haigestumist? Kas sa oled valmis tegutsema inimõiguste tagamisel ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel nii praegu kui tulevikus? Rahvusvaheline ingliskeelne õppekava ootab oma esimest lendu!
Psühholoogia, MA
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Õppekava kujundab üliõpilases kutseoskused, mis on vajalikud, et töötada psühholoogi, nõustajana või muudel psühholoogilist abi andvatel ametikohtadel. Magistriõppes saab spetsialiseeruda organisatsiooni-, nõustamis- ja koolipsühholoogiale. Kindlale valdkonnale keskenduva suuna avamine otsustatakse igal aastal eraldi.