Organisatsioonikäitumine, MA
Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise õppekava on Eestis ainus õppekava, mis on mõeldud neile, kelle tööks on inimeste motiveerimine ja juhtimine, organisatsiooni tegevuse korraldamine ning selle tulemuslikkuse tagamine.
Õpingute jooksul läbitakse õppeaineid mis aitavad nii juhi kui spetsialisti vaatevinklist mõista inimeste tööalase käitumise psühholoogilisi mehhanisme, organisatsioonide ja inimeste juhtimise ning arendamise põhimõtteid. Lisaks käsitletakse tervishoiuorganisatsioonides töötavatele spetsialistidele olulisi teemasid, näiteks tervishoiukorraldus, nõustamise alused, kriisiabi jms. Magistritöö raames uuritakse mõnda olulist organisatsioonikäitumise valdkonna probleemi süvitsi.
Organisatsioonikäitumise põhieriala jaguneb kolmeks suunaks:
- Organisatsioonikäitumise üldsuund
- Organisatsioonikäitumise spetsialiseerumine militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele
- Organisatsioonikäitumise spetsialiseerumine tervishoiuorganisatsioonidele
Keda ootame õppima?
- Organisatsioonikäitumise üldsuunale ootame õppima vähemalt bakalaureusekraadiga või sellele vastava haridusega huvilisi, kes soovivad endas välja kujundada organisatsiooni analüüsiks ja arendamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja käitumisnorme. Tihti tullakse õppima seetõttu, et oma erialal on saavutatud tunnustus ning erialalisele tööle on lisandunud juhi roll, ent erialaõpingutes pole organisatsiooni toimimiseks vajalikke teadmisi omandatud. Õppekava on suunitletud nii era- kui avalike organisatsioonide arenguvajadusi silmas pidades.
- Organisatsioonikäitumise suunale, kus spetsialiseerutakse tervishoiuorganisatsioonidele, ootame õppima tervishoiuorganisatsioonide (haiglad, perearstikeskused, ravimifirmad, apteegid vms) töökogemusega, bakalaureusekraadi või sellele vastava haridusega huvilisi, kes soovivad omandada organisatsiooni arendamiseks ja inimressursside juhtimiseks vajalikke kutseoskusi ning kompetentsi tööks eriolukordades või terviseprobleemidega inimestega.
- Organisatsioonikäitumise suunale, kus spetsialiseerutakse militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele, ootame õppima militaarsete ja paramilitaarsete organisatsioonide (kaitseväe-, politsei-, päästeteenistuse, tolli-, maksu-, turva- ja vanglaametniku vms) töökogemusega ja bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustasemega huvilisi, kelle sooviks on kujundada endas välja organisatsiooni arendamiseks ja inimressursside juhtimiseks vajalikud kutseoskused ning kompetents tööks äärmuslikes olukordades ja äärmuslikult käituvate inimestega.
Miks tulla meile õppima?
Õppekava võimaldab süvendada teoreetilisi teadmisi inimkäitumise seaduspärasustest ja tendentsidest organisatsiooni arendamise ja inimressursside juhtimise kontekstis nii indiviidi, grupi kui ka organisatsiooni tasandil, samuti teadmisi organisatsiooni ning selle raames toimuva käitumise hindamiseks, mõjutamiseks ning seireks.
Õppekava läbinud saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes (organisatsioonikäitumine).
Mida osakoormusõppes õppimine finantsiliselt tähendab?
Osakoormusega õppes kogub üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt õppekavajärgseid õppeaineid 15-22 EAP-d iga õppetöös osavõetud semestri kohta. Tasuda tuleb semestri õpingukavasse registreeritud õppeainete mahu ja senati kehtestatud ainepunktitasu, juhendamistasu ning lõputöö/lõpueksami tasu alusel. Kui üliõpilane õpib osakoormusega õpperühmas, hüvitab ta õppekulud kogu õppeaja vältel, ka siis kui õppimisel on saavutatud täiskoormusega võrdväärne õppemaht.
2024/2025 õppeaasta ainepunktitasu loodus- ja terviseteaduste instituudis on 60 eurot. 2025/2026 õppeaastal ainepunktitasud eeldatavasti tõusevad 10%.
Näiteks: õppides esimesel semestril (2024 september - 2025 jaanuar) maksimaalses mahus ainepunkte (22 EAP) ning eeldades, et ainepunkti tasu on 60 eurot, tuleks igakuiseks õppimise tasuks arvestada 264 eurot.
Ainepunktitasu tuleb maksta kõigi ainete eest. Lisanduvad juhendamis- ja lõputöötasu. Viimaste hind kehtestatakse üleülikooliliselt. Mõlemad tasud on üle 300 euro ning tasutakse õpingute lõpuperioodis.
Täpsemad hinnakirjad leitavad õppeinfosüsteemis (ÕIS).
NB! Organisatsioonikäitumise erialal õppima asumisel on hea teada, et õppeteenustasude soodustus määratakse kolmele organisatsioonikäitumise eriala üldsuunal, kolmele militaaria suunal ning kolmele tervishoiu suunal õppijale 30% ulatuses. Kokku saab soodustust 9 õppijat 35-st, ehk pea veerand õppijatest! Soodustuse saamise ettepanek tehakse esimesel semestril vastuvõtueksami tulemuste ning edaspidi kõrgema keskmise hinde alusel.
Soodustuse saamisel tehakse ettepanek sõlmida sellekohane õppelepingu lisa. Oluline on üliõpilasstaatus, 2023 või 2024. aasta versioonil osakoormusõppes õppimine ja õppelepinguga seotud arvete õigeaegne tasumine.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones hubane raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa.
Õppekava ja -ained
Õppekava ja õppevormi kirjeldus
- Õppevorm: sessioonõpe
- Õppekoormus: osakoormus
Osakoormusega õppes kogub üliõpilane semestris õppekavajärgseid õppeaineid 15-22 EAPd. Osakoormsuel õppimine on tasuline. Tasuda tuleb semestri õpingukavasse registreeritud õppeainete mahu ja senati kehtestatud ainepunktitasu, juhendamistasu ning lõputöö/lõpueksami tasu alusel.
Õppetöö toimub iganädalaselt, neljatunniste loengutsüklite kaupa. Erialane õppetöö toimub neljapäeva ja reede õhtuti, alates kell 17.00. Laupäeval algavad loengud kell 10.00 ja/või 14.00. Keeleõppe loengud ning vabaained võivad toimuda ka tavapärase õppetsükli välisel ajal.
Organisatsioonikäitumise põhieriala jaguneb kolmeks suunaks:
- üldsuund;
- spetsialiseerumine militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele;
- spetsialiseerumine tervishoiuorganisatsioonidele.
Kõigil kolmel suunal on ühised kohustuslikud erialaained ning eriala valikained, näiteks:
- Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia organisatsioonis
- Organisatsiooniteooriad
- Juhtimise alused
- Personalijuhtimine
- Motivatsioon ja heaolu organisatsioonis
- Karjääri planeerimine ja juhtimine
- Organisatsiooni ressursside arvestamise erikursus
- Mõjustamispsühholoogia
- Tööalane heaolu
Lisaks eriala kohustuslikele ja valikainetele leiab õppekavas kohustusliku spetsialiseerumise mooduli, kuhu on kursused valitud vastavalt spetsialiseerumise suuna eripära arvesse võttes.
Organisatsioonikäitumise üldsuund:
- Läbirääkimised
- Reklaamipsühholoogia
- Organisatsiooni suhtes sidusrühmadega
- Tööturg ja tööhõive
- Sotsiaalse kompetentsuse eriseminar
Spetsialiseerumine tervishoiuorganisatsioonidele:
- Hälbiv käitumine ja kriisiabi
- Nõustamise alused
- Tervishoiukorraldus
Spetsialiseerumine militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele:
- Hälbiv käitumine ja kriisiabi
- Antisotsiaalne käitumine
- Juurdluspsühholoogia
- Militaar- ja paramilitaarpsühholoogia
Õppekavaga saad põhjalikumalt tutvuda SIIN
Vastuvõtutingimused
Üldised kandideerimise eeldused organisatsioonikäitumise MA õppekavale:
-
bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
-
inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (inglise keel minimaalselt tasemel B2);
Kandideerimise eelduseks on ka korrektselt täidetud avaldus SAISis.
Koos avaldusega palume SAISi lisada:
-
pildiga CV
- varasemalt läbitud haridust tõendav diplom (dokumentide koopia või hea kvaliteediga foto)
- varasemalt läbitud haridust tõendav akadeemiline õiend (dokumentide koopia või hea kvaliteediga foto)
Kandideerimisel tuleb sooritada vastuvõtueksam, mis koosneb kahest osas: kirjalikust ülesandest ning individuaalsest vestlusest vastuvõtu komisjoniga.
Kirjaliku ülesande sisuks on eksamil etteantud organisatsioonikäitumise teemal uurimisprojekti koostamine (näitab oskust koostada uurimistöö projekti).
Suulises osas arutletakse ka magistritööga seotud plaanide üle ja hinnatakse kandidaadi motivatsiooni. Hinnatakse kandidaadi valmisolekut õpinguteks ja sobivust erialale.
Vastuvõtu katse koondtulemus esitatakse 100-punktilisel skaalal. Mõlema eksamiosa tulemus peab olema vähemalt 51%. Koondskoorist moodustab proportsionaalselt kirjalik ülesanne 30% ning vestlus 70%.
Vastuvõtulävend on 70 punkti.
Kirjaliku ülesandega hinnatakse valmisolekut uurimuste mõistmiseks ja läbiviimseks. Suulises osas hinnatakse motivatsiooni selgust ja seotust õppekavaga, arutlus- ja väljendusoskust, enese ja teiste käitumise reflekteerimist.
Kirjalikku tööd hindavad sõltumatult mitu komisjoni liiget, arvesse läheb keskmine hinnang 100-punkti skaalal. Vestlusel hindab iga komisjoni liige kandidaati hindamiskriteeriumite alusel. Lõpphinnang vestlusele on konsensuslik (100-punkti skaalal).
Soovitav on tutvuda õppekavaga ning varem erialal kaitstud magistritöödega.
Õppejõud
Aleksander Pulver
Uurimise ja õpetamise valdkond on isiksusepsühholoogia ja psühhomeetria.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Antek Kasemaa
Uurimise ja õpetamise valdkond on juhtimispsühholoogia ja militaarpsühholoogia.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Arno Baltin
Uurimise ja õpetamise valdkond on läbirääkimiste psühholoogia ja grupiprotsessid.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Kadi Liik
Uurimise ja õpetamise valdkond on organisatsioonipsühholoogia ja uurimismeetodid.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Katrin Kullasepp
Uurimise ja õpetamise valdkond on suhtlemispsühholoogia ja identiteedi kujunemine.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Kristiina Uriko
Uurimise ja õpetamise valdkond on tervisepsühholoogia ja nõustamispsühholoogia.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Kristjan Kask
Uurimise ja õpetamise valdkond on juriidiline psühholoogia ja kriminaalpsühholoogia.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Kristjan Port
Uurimise ja õpetamise valdkond on spordibioloogia ja tervislik eluviis.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Mati Heidmets
Uurimise ja õpetamise valdkond on sotsiaalpsühholoogia ja keskkonnapsühholoogia.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Piret Jamnes
Uurimise ja õpetamise valdkond on juhtimispsühholoogia ja karjäärinõustamine.
Tiina Hiob
Uurimise ja õpetamise valdkond on reklaamiteooria ja reklaamipsühholoogia.
Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.
Mittekoosseisuliste õppejõududena
Aleksei Gaidajenko - uurimise ja õpetamise valdkond on tervishoiukorraldus.
Maria Kütt - uurimise ja õpetamise valdkond on personalijuhtimine.
Tõnu Lehtsaar - õpetamise valdkond on avalik esinemine.
Jaana Susanna Liigand-Juhkam - õpetamise valdkond on kehtestamine.
Tiiu Meres - uurimise ja õpetamise valdkond on kriisiabi ja hälbiva käitumise psühholoogia.
Siim Sarapuu - õpetamise valdkond on tööturg ja tööhõive.
Kaja Sepp - õpetamise valdkond on organisatsiooni suhted sidusrühmadega.
Margus Tinits - õpetamise valdkond on organisatsiooni ressursside arvestamine.
Kuhu edasi?
Silmapaistvad vilistlased
Tarvo Kruup
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri juht
„Minu jaoks oli TÜ-s õppimine suur väljakutse, sest elu ja töö oli kaugel Tallinnast. Seda enam tuli panna proovile oma tahtejõud selleks, et püsida joonel kodutöödega, et teha eksamid õigeaegselt ja et lõpetada kool nominaalajaga. Viimast ei õnnestunud minul saavutada, ent õnneks ei jäänud magistritöö esitamine ka liigselt lohisema. Organisatsioonikäitumise õppekava läbimisel sai minule selgeks see, et vaatamata mitme ka väga praktilise kursuse läbimisele, ei ole võimalik võtta organisatsioone lahti ja panna neid kokku manuaali abil. Vähemalt mitte selliselt, et saad iga organisatsiooni puhul kasutada ainult ühte konkreetset manuaali, mille viielise kombel pähe tuupisid. Seetõttu peangi ehk organisatsioonikäitumise õppekava kõige suuremaks väärtuseks seda, et ta õpetab mõtlema organisatsioonist kui väga dünaamilisest ja väga paljude muutujatega organismist. Õppekava läbimise järel olen kindlasti paremini valmis oma tiimi ja organisatsiooni juhtima, sest ma tean, kui tähtis on oma intuitsioone ja eeldusi kontrollida ja tänu koolis saadud teadmistele suudan kindlasti paremini oma otsuste tagamaid ennustada."
Timo Kark
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja
„Kooliajast võtan kaasa kindlasti head sõbrad, kellega oleme ka pärast kooli lõppu edasi suhtlema jäänud. Mulle tundub, et see eriala tõmbab ja koondab suhtumiselt väga sarnaseid inimesi, kes on targad, töökad, mitmekülgsed ja ambitsioonikad. Ikka ja jälle ma imestasin, kui võimekad inimesed meie erialal on. See innustab ja sunnib ka ennast rohkem pingutama.
Mulle väga meeldis õppejõudude suhtumine tudengitesse. Suur osa meie grupist olid juba märkimisväärse elu- ja töökogemusega ning õppejõud suhtusid meisse ka vastavalt. Olid väga põnevad arutelud. Pärast kõiki neid aastaid, mis õppejõud ülikoolis õpetanud on, suudavad endiselt innukalt loenguid läbi viia, huviga kuulata tudengite mõtteid ja küsida õigeid küsimusi, mis arutelusid edasi arendavad. Ausalt ei olnud ühtegi õppejõudu, keda oleks olnud igav kuulata!"
Ülle Matt
Swedbank AS personalijuht
„Õppides töötava praktikuna organisatsioonikäitumist aitas see mul laiendada oma teadmisi ning luua olulist suhtevõrgustikku personalijuhtide ja juhtidega."
Maria Kütt
Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja
„Olin töötanud personalijuhina juba mõnda aega, kui sain aru, et lisaks majandusteadmistele vajaksin ka süsteemset arusaama inimkäitumisest. Organisatsioonikäitumise eriala magistriõpe täitis ja ületas kõik minu ootused. Personalijuht on tippjuht, kes vastutab organisatsiooni kõige olulisema vara – inimeste – eest. Need kunagi Milvi Teppi loengust kõlama jäänud sõnad on saatnud mind läbi kogu tööelu. Olles praegu ise personalijuhtimise õppeaine lektor, püüan seda mõtteviisi edasi anda ka uutele tudengitele."
Liina Põld
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler, endine aselinnapea, Haapsalu Linnavalitsus
„Organisatsioonikäitumise eriala andis mulle laialdaselt teadmisi inimeste juhtimisest ning oskusi mõista organisatsioonis töötavate inimeste käitumist ja hoiakuid, et toetada nende professionaalset arengut ja koostöövõimet organisatsiooni paremaks toimimiseks.“
Karmen Paul
Viimsi Kooli direktor
„Koolijuhina astusin 2014. aastal mitte hariduse juhtimise, vaid organisatsioonikäitumise erialale just kaastudengite erinevate kogemuste ja töövaldkondade tõttu. Nii saime jagada oma kogemusi, õnnestumisi ja õppetunde erinevatelt elualadelt. Ma sain kaasa tugeva vundamendi ja laiapõhjalised teadmised, mida just otsima ka läksin. Ma nautisin seda, et sain olla osa esimesest kooliuuringust, millest tänaseks on saanud väga oluline tööriist paljudele Eesti koolidele. Õppejõududest on kõige eredamalt meelde jäänud Mati Heidmets, Kadi Liik, Aleksander Pulver, Arno Baltin, Maria Kütt ja Piret Jamnes. Piret Jamnes on ka üks "süüdlane", miks läksin peale lõpetamist edasi Fontese mentorprogrammi. Tänaseks on minust saanud menotr, coach ja superviisor. Oma magistritöö uuringute alusel sain nullist üles ehitada kooli - Viimsi Gümnaasiumi. Mulle väga meeldis see viis, kuidas me suurema rühmaga koos viisime läbi uuringu ja saime ka nii üksteisele toeks olla. Eraldi väikese tiimiga saime mõtestada, mis on muutunud õpikäsitus. See oli väga-väga põnev! Mis mind enim mõjutas on vast see, et tänaseni naudin uuemate teadusuuringute lugemist ja tõendite kasutamist oma kooli arendamisel."
Aleksei Gaidajenko
Lääne-Tallinna Keskhaigla õendusjuht
„Organisatsioonikäitumise magistriõpingud aitasid teadmiste ja oskuste „pusledest“ saada kokku süsteemse „suure pildi“. Õpingud olid värvikad ja saadud teadmised kõnetavad senini. Oluline roll oli kogemuste vahetamisel, sest koos õppisid väga erinevate töösektorite esindajad. Magistritöö kirjutamine oli nagu „kirss tordi peal“, sest see pigistas tõsiselt tühjaks. Ja oh seda vabadustunnet, kui ka see kadalipp sai läbitud ja kaitsmisel rohketele küsimustele vastatud."
Andra Puusaare
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õde-brigaaridjuht; Eesti Kaitseväe vanemõde
„Kui astusin erialale, oli mul keeruline kirjeldada kõigile, kes küsisid "mis organisatsiooniasja sa nüüd õpid siis?" - sest ma ei teadnud veel, mis mind täpselt ees ootab. Nüüd, kaks aastat hiljem ei oska ma samale küsimusele ikka vastata, sest seda on keeruline sõnadega ja lühidalt edasi anda, kui laiapõhjaline ja silmiavav kogemus on olnud õppida just sellel erialal."
Millistel erialadel võib tööd leida?
Organisatsioonikäitumise magistriõppekava vilistlased töötavad juhtivatel või võtmeametikohtadel ja ekpertidena nii avalikus kui erasektoris, samuti õppejõududena erinevates ülikoolides ja kõrgkoolides.
Akadeemilised töötajad ja haridusjuhid – TLÜ, TalTech, Sisekaitseakadeemia, Tervishoiukõrgkool, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tallinna Tehnikakõrgkool, Haridus ja Noorteamet, Viimsi Keskkool, Pirita Gümnaasium jne.
Tippjuhid ja tippspetsialistid –
- Äriorganisatsioonides –Swedbank AS, LHV, Valio Eesti AS, Telia, Coca-Cola Eesti, Rasa Trading Company, Saybolt Eesti, CVO, Fontes PMP, HR Factory, GoWorkaBit jpm.
- Riigi- ja valitsusasutustes – Euroopa Komisjoni esindus, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa, erinevad linnavalitsused, Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, Tallinna Linnakantselei jpm.
- Militaar- ja paramilitaarsed organisatsioonides – Eesti Kaitseväe peastaap, Eesti Kaitseatašee, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna Vangla, Päästeamet jpm.
- Tervishoiuorganisatsioonides – Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Kiirabi, Verekeskus, Roche Eesti, Semetron jpm.
Edasiõppimisvõimalused
Teadustööst huvitatud ja edukamatel lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes avatud doktoriõppe õppekavadel. Näiteks tervisekäitumine ja heaolu doktriõppekaval.
Õppekaval kaitstud magistritööd, olulised uuringud ja õppejõudude lühiloengud
Organisatsioonikäitumise kaitstud tööde nimekiri
Vaata kaitstud magistritööde nimekirja SIIN (pdf)
EXU Akadeemia saated:
- Tehisaru kui organisatsiooni stimulant? (Kristjan Port)
- Kes juhib sinu ja kelle karjääri juhid sina? (Piret Jamnes ja Siim Sarapuu)
- Kas psühholoog ettevõttes toob tööõnne? (Aleksander Pulver)
- Millal on töötaja rahul? (Kadi Liik)
Vaata EXU Akadeemia seminaride kohta SIIT
Ekspert eetris:
-
Kadi Liik: "Kui lähedal on töötajad kaudgtöö ajal?"
-
Aleksander Pulver: "Psühholoogilisest haavatavusest pandeemilistel aegadel"
-
Mati Heidmets: "Kuidas hinnata Eesti arengut?"
-
Organisatsioonikäitumise eriala vilistlane Viola Murd: “Meie tänapäeva riskid ja kriisid”
Saatesari "Ekspert eetris" teised osad SIIN
Ühe minuti loengud:
- Mis põhjustab tinnitust? (Avo-Rein Tereping)
- Kas kõrvaklappidega muusika kuulamine kahjustab tervist? (Avo-Rein Tereping)
- Kas naeratus aitab vähendada valu? (Avo-Rein Tereping)
- Kas meil on piisavalt aega? (Arno Baltin)
- Kuidas lepitada tüli? (Arno Baltin)
- Mis on karjääriplatoo? (Piret Jamnes)
- Mida annab huumor reklaamile? (Tiina Hiob)
- Mis iseloomustab kriisi olukorras meie vaimset tervist? (Kristjan Kask)
- Maga rohkem, elad kauem (Kristjan Port)
- Miks on oluline vähem istuda ja rohkem liikuda? (Kristjan Port)
Terve eluviis Tallinna Ülikooliga:
-
Töö ja ajakasutus (Arno Baltin)
-
Töö ja psühholoogiline heaolu (Aleksander Pulver)
- Töö ja suhted (Piret Jamnes)
- Töö ja identiteet (Katrin Kullasepp)
- Töö ja segamine (Kristjan Port)
Huvitavaid artikleid ja taskuhäälinguid:
- Podcast Mis mõttes?: Vaimne tervis töökeskkonnas (Kadi Liik ja Katrin Noormägi)
-
"Ekspert: olgu moraal kuitahes kõrge, lõpuks murduvad kõik sõdurid" intervjuu Antek Kasemaaga.
Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd
- Kasemaa, Antek; Liik, Kadi; Meerits, Artur (2016). Research Report: The Initial Results of Adopting the Transformational-Transactional Leadership Inventory in the Estonian Context. Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), 1, 74−95.
- Liivamägi-Hitrov, A. & Kask, K. (2016). Lapse küsitlemise käsiraamat. Tallinn: Justiitsministeerium.
- Lauri, Liia; Heidmets, Mati; Virkus, Sirje (2016). The information culture of higher education institutions: the Estonian case. Information Research, 21 (3), 722
- Kattai, Karel; Kask, Kristjan (2016). Ajateenistuse keskkond kohanemise toetajana. Sõjateadlane, 1, 133−164.
Eriala õppejõudude ja teadurite publikatsioonide ning saadud teadus- ja rakendusprojektide täisviited on kättesaadavad andmebaasis ETIS.
Võta ühendust!
Õppekava kuraator: kadi liik
Õppenõustaja-spetsialist: greete horn
Sarnased erialad
Psühholoogia, MA
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Õppekava kujundab üliõpilases kutseoskused, mis on vajalikud, et töötada psühholoogi, nõustajana või muudel psühholoogilist abi andvatel ametikohtadel. Magistriõppes saab spetsialiseeruda organisatsiooni-, nõustamis- ja koolipsühholoogiale. Kindlale valdkonnale keskenduva suuna avamine otsustatakse igal aastal eraldi.