kunstiteraapiad

Kunstiteraapiad, MSc

Eestis on kunstiteraapiate sünonüümina kasutusel mõiste „loovteraapiad". Loovterapeut (creative arts therapist) on kunstiteraapiate magistriõppe või sellega võrdsustatud väljaõppega psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Kutset on võimalik taotleda kolmel spetsialiseerumissuunal: muusikateraapia, kunstiteraapia (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Sessioonõpe

 

2021/2022 õppeaasta vastuvõtt toimub visuaalkunstiteraapia spetsialiseerumissuunale. 

Kunstiteraapiad (creative arts therapies või arts therapies) on loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate süsteemne ja teaduspõhine rakendamine kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks ja heaolu soodustamiseks. Kunstiteraapiad hõlmavad nelja spetsialiseerumissuunda: muusikateraapia, kunstiteraapia (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia ning draamateraapia. Eestis on kunstiteraapiate sünonüümina kasutusel mõiste „loovteraapiad". Loovterapeut (creative arts therapist) on kunstiteraapiate magistriõppe või sellega võrdsustatud väljaõppega psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Kutset on võimalik taotleda kolmel spetsialiseerumissuunal: muusikateraapia, kunstiteraapia (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia.

Loovterapeudi kutsestandardi leiad Kutsekoja kodulehelt. Kunstiteraapiate õppekava on akrediteeritud ja vastab loovterapeudi kutsestandardi nõuetele.

  • Eriala lõpetamisel saadav akadeemiline kraad: MSc
  • Terviseteaduse magister (kunstiteraapiad) / Master of Science in Health Sciences (Arts Therapies)

Keda ootame õppima?

Ootame õppima loominguliselt aktiivseid inimesi, kes on huvitatud tervisest ning kunstide rakendamisvõimalustest tervise ja toimetuleku toetamiseks, kellel jätkub püsivust ja järjekindlust viia läbi uurimistööd ning oskust tunda rõõmu lihtsatest asjadest ja väikestest edusammudest. Ühtlasi ootame, et sisseastujal on bakalaureusekraad kunstiteraapiates või bakalaureusetaseme haridus soovitavalt tervisevaldkonnas, psühholoogias, sotsiaalpedagoogikas, eripedagoogikas, noorsootöös, või loomingulisel erialal ning on täidetud sisseastumise eelduspädevused tervise, psühholoogia, teadusliku uurimistöö osas ning on loominguline ettevalmistus valitud spetsialiseerumissuunal.

 

Spetsialiseerumissuundadeks on visuaalkunstiteraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia. Vaata sisseastumisinfost, millistel suundadel toimub vastuvõtt sel aastal.

Miks tulla meile õppima?

Kunstiteraapiate eriala on Eestis võimalik õppida vaid Tallinna Ülikoolis, mis on tuntud kunstiteraapiate koolitus- ja teadustöökeskus ning on tunnustatud Euroopa Kunstiteraapiate Hariduse Konsortsiumi (ECArTE) poolt. Kunstiteraapiate magistriõppe eesmärgiks on pakkuda süvendatud akadeemilis-praktilist ettevalmistust, mis annab võimaluse taotleda loovterapeudi kutset oma spetsialiseerumissuunal. Kunstiteraapiate erialal on õppetöösse kaasatud mitmeid tunnustatud õppejõude-terapeute meilt ja välismaalt ja on võimalus ise minna vahetusüliõpilasena Euroopa ülikoolidesse Erasmus+ programmi raames.

Erialal on lai praktikabaaside võrgustik, magistriõppe jooksul toimub kolm superviseeritud praktikat, mis võimaldab saada töökogemusi interdistsiplinaarsetes meeskondades tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, hooldus-, või haridusasutuses. Üliõpilastel on võimalik astuda Eesti Loovteraapiate Ühingu kandidaatliikmeks ja osaleda ühingu tegevustes.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Kunstiteraapiad 2020Erialaained toimuvad TLÜ Räägu õppehoones, Räägu 49, kus on vahendid ja ruumid visuaalkunstiteraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia õppeks. TLÜ Akadeemilises raamatukogus on väga hea erialase kirjanduse kogu, mida täiendatakse pidevalt uute teavikutega. TLÜ andmebaasides on juurdepääs kõigile olulistele erialaajakirjadele. Kunstiteraapiate üksuse juurde kuulub ka vibroakustilise teraapia (madalsageduslikku heli kasutav retseptiivse muusikateraapia vorm) labor koos vastava teraapiaseadmestikuga.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppaKunstiteraapiad 2020

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmise võimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga. 

Kunstiteraapiate üksuse sündmused leiavad kajastamist TLÜ kunstiteraapiate facebooki lehel.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Õppetöö toimub sessioonõppes.  Peamiselt kuus päeva kuus (esmaspäevast laupäevani), vahel sagedamini. Esimesed õppepäevad on tavaliselt augusti viimasel nädalal.

Kunstiteraapiate õppetöö toimub interaktiivse kogemuspõhise õppena. Kunstiteraapiate praktiliste oskuste õppimiseks on üliõpilased kolme semestri jooksul pidevalt seotud praktikabaasi ning regulaarse praktika supervisiooniga. Õppetööga samaaegselt on nõutav eneseteraapia loovterapeudi või psühhoterapeudi juures, et välistada intensiivses õppeprotsessis üleskerkivate probleemide kandumist õppe- või praktikasituatsioonidesse. Kogu magistriõppe jooksul toimub ka õppetööväline töö väikerühmades (kovisioonirühmades), kus saab kursusekaaslastega läbi arutada õppeülesandeid, praktikakogemusi ja katsetada sekkumismeetodeid ja -tehnikaid.

Peaerialad

Kunstiteraapiate magistriõppekava eesmärgiks on luua õppijale võimalused loovterapeudi pädevuste omandamiseks, s.h.

  • süsteemsete teadmiste omandamiseks kunstiteraapiate teooriatest ja teaduspõhisest praktikast;
  • kunstiteraapiate rakendamise professionaalse pädevuse omandamiseks psühhoterapeutilisel, funktsionaalsel, palliatiivsel, rekreatiivsel ja diagnostilisel tasandil (tantsu- ja liikumisteraapia, visuaalkunstiteraapia);
  • uurimistöö läbiviimise ning teadusteksti kirjutamise ja kriitilise lugemise oskuste omandamiseks;
  • kunstiteraapiate käsitlemiseks laiemas tervishoiu ja ühiskondlikus kontekstis;
  • suutlikkuse kujunemiseks oma erialase enesetäiendamise vajaduse määratlemiseks.

Olulised erialaained

Kunstiteraapiate magistriõppekavas on kolm spetsialiseerumist: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia. Vaata sisseastumisinfost, millistel suundadel toimub vastuvõtt sel aastal. Spetsialiseerumissuund tuleb valida juba sisseastumisel. Spetsialiseerumissuunast lähtuvad sisseastumisel nõutavad eeldusained ja kutsesobivuseksami loominguline katse.

Õppekava jaguneb mooduliteks. Erialaainetes õpitakse süvendatult tundma eriala teoreetilisi aluseid ja tänapäevaseid uurimistulemusi, õpitakse rakendama spetsialiseerumissuunapõhiseid sekkumis- ja hindamismeetodeid ja -tehnikaid, tutvutakse kunstiteraapiate rakendusvaldkondadega ja sekkumistasanditega. Oluline tähelepanu on uurimistööga seotud teadmistel ja oskustel, et valmistuda magistritöö uurimuse läbiviimiseks ja magistritöö kirjutamiseks.

Suur maht on praktikal. Stuudiumi jooksul tuleb sooritada neli praktikat, millest kolm viiakse läbi asutustes, neljanda praktika raames toimub omandatud loovterapeutiliste oskuste esitlemine ja analüüs.

Õppekavas on ka interdistsiplinaarne projektõpe, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale valdkondlikule keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

 

Uuendatud 09.09.2020

2021/2022 õppeaasta vastuvõtt toimub visuaalkunstiteraapia spetsialiseerumissuunale. 

PS! Magistriõppesse sisseastumise eelduseks on inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).

Kui kandidaadil on bakalaureusekraad kunstiteraapiate eriala vastaval spetsialiseerumissuunal, tuleb sooritada kutsesobivuseksam. Vastuvõtueksam jaguneb kahele päevale ning koosneb loomingulisest tööst, rühmatööst ja vestlusest. Vestluse läbiviimiseks esitab kandidaat SAIS-is magistritöö kavandi (3-5 lk) ning CV kus on toodud ka  teraapia- või nõustamistöö kogemus (või selle puudumisel rühmadega töötamise, loominguliste tegevuste juhendamise kogemus).

Kui kandidaadil on muu eriala bakalaureusekraad (soovitavalt tervisevaldkonnas, psühholoogias, sotsiaalpedagoogikas, eripedagoogikas, noorsootöös või loomingulisel erialal) ning inimestega töötamise kogemus, tuleb SAIS-is esitada lisaks bakalaureusekraadi (või magistrikraadi) tõendavale dokumendile ka täidetult eelduspädevuste (eeldusainete) arvestamise vorm ja eeldusainete  omandamist tõendavad dokumendid (näit. bakal või mag diplomi akadeemiline õiend, täiendkoolituste tunnistused jmt.).  Sisseastumisel puuduvate eeldusainete sooritamise maht sisseastumisel ei tohi ületada 16 EAP.

Eelduspädevused ja nende sooritamise võimalused Tallinna Ülikoolis (*.pdf)

Erandkorras on võimalik kandideerida ka neil huvilistel, kellel on visuaalkunstiteraapia algkursus läbimata, kuid on lugenud erialakirjandust, osalenud erinevatel TLÜ poolt korraldatud visuaalkunstiteraapia lühikursus(t)el ning omavad nõustamistöö kogemust (esitab CV-s).

SAISis tuleb avaldusele lisada järgmised dokumendid
  • CV, mis kajastab varasemaid õpinguid ja tööalast tegevust;

  • Eelduspädevuste vorm (docx) koos vastavate sooritust tõendavate tunnistustega
  • Magistritöö projekt (3-5 lk): 
    • Autori ees- ja perekonnanimi
    • Magistritöö teema
    • Teema aktuaalsus ja uurimisprobleem (milleks seda teemat on vaja uurida, kellele see uurimus pakub huvi?)
    • Magistritöö teoreetiline taust (teema käsitlemine erialakirjanduses)
    • Uurimuse eesmärk
    • Uurimisküsimused
    • Uuritav sihtgrupp
    • Kavandatavad uurimismeetodid
    • Uurimuse eetiline külg
    • Magistritöö projekti tugevused ja limiidid (mis soodustab uurimuse teostamist, milliste raskuste ja takistustega on vaja uurimuse käigus toime tulla?)

Vastuvõtulävend on 70 palli.

 
 

Õppejõud

Eda Heinla

Loovusõpetuse dotsent ja õppekava kuraator Eda Heinla omab magistrikraadi kasvatusteadustes ja doktorikraadi sotsioloogias. On tegelenud eesti õpilaste, õpetajate ja lapsevanvemate loovuse uurimisega üle 30 aasta, kohandanud eesti oludele loova mõtlemise teste. On läbinud mitmeid kunstiteraapia ja töö saviväljal  täiendkoolitusi  ning töötab praktiseeriva psühholoogina-nõustajana Tallinna Perekeskuses. MTÜ LoovHA juhatuse liikmene  korraldab õpetajate erialase kvalifikatsiooni, -motivatsiooni ja loovuse toetamiseks seminare  ning suvekoole. On Ühenduse „Network for Interdisciplinary Creativity Knowledge”  ja ajakirja „International Journal of Creativity and Human Development“ toimetuse kolleegiumi liige. 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Eha Rüütel

Kunstiteraapiate professor Eha Rüütel omab magistri- ja doktorikraadi psühholoogias ja magistrikraadi rahvatervise alal. On praktiseeriv registreeritud loovterapeut kunstiteraapia suunal (www.kutsekoda.ee), registreeritud psühhoterapeut (www.valvira.fi), omab Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu professionaalsetele nõuetele vastavat superviisori diplomit ning tunnistust vibroakustilise teraapia läbiviimiseks teraapias, on TLÜ esindaja Euroopa Kunstiteraapiate Hariduse Konsortsiumis.

 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Marika Ratnik

Marika Ratnik on visuaalkunstiteraapia lektor. Kogu tema haridustee on olnud seotud Tallinna Ülikooliga. Viimased 15 aastat on ta osalenud erinevatel visuaalkunstiteraapia täienduskoolitustel ja lõpetas ka Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate magistriõppe. Valdkond  on tema jaoks senini inspireeriv ja väljakutseid pakkuv olgu siis tegemist uute kunstiteraapia tehnikate ja meetodite avastamisega või selle lähenemise rakendamisega erinevate sihtgruppidega. Südamelähedane on lastega peredele suunatud kunstiteraapiliste  sekkumiste arendamine,  nagu diaadi kunstiteraapia ja perekunstiteraapia, kus ta toetub ka pereterapeudi teadmistele ning oskustele. Doktoriõpingud haridusteaduste instituudis keskenduvad kooliõpilaste heaolu mõjutavatele teguritele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Eve Lukk

Eve Lukk on muusikateraapia ainekursuste õppejõud. Ta omab doktorikraadi muusikateadustes muusikateraapia erialal (Hochschule für Musik und Theater Hamburg) ja on registreeritud loovterapeut muusikateraapia suunal (www.kutsekoda.ee). Vokaalse fookusega muusikaterapeudina võlub teda üle kõige inimhääl kui terapeutiline ja jõustav muusikainstrument. Terapeutilise häälekasutuse suunitlusega koolitusi ja teraapiarühmi on ta läbi viinud ligi 20 aastat. Lisaks praktiseerib ajukahjustuse järgses neurorehabilitatsioonis ning psüühikahäirete ja vaimupuudega noorte kutserehabilitatsioonis.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Terje Kaldur 

Terje Kaldur on tantsu- ja liikumisterapaia lektor, loovterapeudina praktiseerib rehabilitatsioonisüsteemis. Ta on läbinud pereteraapia ja kognitiiv-käitumisteraapia algkoolitused ning töötanud kaheksa aastat koolipsühholoogina. On Eesti Loovteraapiate Ühingu arendusjuht ning kuulub Euroopa Tantsu- ja Liikumisteraapia Assotsiatsiooni uurimisgruppi.


Mari Mägi 

Mari Mägi on tantsu- ja liikumisteraapia õppejõud, kes alustas performatiivsete tehnikatega ning liikudes tantsu psühhoterapeutilise aspekti suunas läbis  järgnevad koolitused: Tallinna Balletikool, baleriini diplom; School of Stage Arts (Taani), performer/näitleja diplom;Tallinna Ülikoolist humanitaarteaduste bakalaureuse kraad koreograafias ja terviseteaduse magistri  kraad kunstiteraapiates spetsialiseerumisega tantsu- ja liikumisteraapia suunal. Somaatilise liikumise teadmisi on ta süvendanud  Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ning Prantsusmaal,  mida võtavad kokku Somatic Movement EducatorBody-Mind Centering Practitioner® ja Body-Mind Centering® Teacher spetsialiseerumise diplomid. Õpetanud kehalist eneseteadlikkust Saksamaal, Inglismaal, Brasiilias, Lätis ja Poolas.


Sirje Runge

Sirje Runge on TLÜ loodus- ja terviseteaduste ning Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi vabade kunstide professor. Kunstnik, Konrad Mäe ja Kristjan Raua preemiate laureaat, Eesti Kunstnike Liidu lige.

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Vilistlasi on kunstiteraapiate magistriõppes 99, neist 2 on meie põhikohaga õppejõud ja kümmekond on kaasatud õppejõudude ja juhendajatena magistriõppe ja täienduskoolituste õppeprogrammidesse.

Tallinna Ülikooli esile tõstetud silmapaistvad vilistlased

2020 Katrin Heinloo: tunnustatud Eesti inimeste vaimse tervise ja heaolu toetamise ning kunstiteraapiate eriala populariseerimise eest.
2017 Helen Tartes-Babkina: tunnustatud loovteraapiate teadvustamise eest vaimse tervise valdkonnas.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistriõpe annab teadmised ja praktilised oskused kunsti kasutamiseks terapeutilistel eesmärkidel ning pädevuse loovterapeudi kutse taotlemiseks. Kunstiterapeudid leiavad tööd tervishoiu-,  rehabilitatsiooni-, sotsiaalhoolekande ja haridusasutustes. Kunstiteraapiate erialal töötavad loominguliselt aktiivsed inimesed, kes on huvitatud kunstide rakendamisvõimalustest tervise ja toimetuleku toetamiseks
ning neil jätkub püsivust ja järjekindlust viia läbi uurimistööd.

Kunstiteraapiate rakendusala hõlmab diagnostilist, psühhoterapeutilist, funktsionaalset, rekreatiivset ja palliatiivset töötaset. Kunstiteraapiate põhimõtted, meetodid ja tehnikad on rakendatavad ka teiste erialade raames, näit. eripedagoogikas, loovainete õpetamisel ja huvihariduses, samuti erinevates koolitusprogrammides ja organisatsiooniarenduses.

Eriala lõpetanud on tööturul oodatud, sest professionaalselt läbiviidud kunstiteraapiad on efektiivsed ja tõenduspõhised teraapiad. Vajadus
kunstiterapeutide järele on Eestis suur. Kunstiterapeut võib töötada lasteaias, koolis, haiglas või rehabilitatsiooniasutuses, hoolekandeasutuses, vanglas, nõustamis- ja psühhoteraapiakeskuses, erapraksises, samuti oma eriala õppejõuna.

Omandatud eriala võimaldab praktiseerida individuaalselt või antud valdkonna spetsialistide meeskonnas. Vilistlased on kaasatud õppejõudude ja juhendajatena magistriõppe ja täienduskoolituste õppeprogrammidesse.

Magistriõppe lõpetamise järgselt on võimalik taotleda loovterapeudi kutset, tase 7.
Enne kutse taotlemist on nõutav vähemalt üks aasta superviseeritud erialast tööd (õpingute järgselt). Kutse andjaks on Eesti Loovteraapiate Ühing
(https://loovteraapiateyhin.wixsite.com/elty)

Edasiõppimisvõimalused

Kunstiteraapiate magistriõppe lõpetajate edasiõppimise võimalused on väga mitmekesised. Need, kes soovivad viimistleda oma praktilisi oskusi, võivad võtta erinevaid täienduskoolitusi nii erinevate lähenemiste kui sekkumistehnikate ja loominguliste oskuste arendamiseks.

Teaduslikust uurimistööst huvitatutel on võimalik kandideerida TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi tervisekäitumise ja heaolu doktoriõppesse.

Uuringud ja publikatsioonid

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Kunstiteraapiad on uus uurimisvaldkond Eestis, kuna eriala on veel noor. See jätab avarad võimalused magistritöö teema valikuks.

Kunstiteraapiate üksuse uurimisteemad on seotud kunstiteraapiate rakendusvaldkondadega ning loovuse uurimisega, käimasolevad uuringud: kunstiteraapia toime kroonilise valu puhul; projektiivsed kunstipõhised hindamismeetodid; vibroakustilise teraapia toime spastilisusele; loovus hariduses: õpetajate arusaamad loovalt õpetamisest; loov mõtlemine, loov enesetõhusus ja enesehinnang.

Vabariiklikul üliõpilastööde konkursil on saavutanud auhinnalisi kohti mitmed magistritööd. Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil on saanud auhinnalise koha terviseuuringute valdkonnas järgmised magistritööd:

2018. a.

  • III koht terve ja jätkusuutliku eluviisi valdkonnnas Triin Ulst magistritöö “Kunstiteraapilise sekkumise võimalused gümnaasiumiõpilaste läbipõlemise leevendamisel”.

2017. a.

  • III preemia terviseuuringute valdkonnas Marie Tiitsmann magistritöö "Visuaalkunstiteraapia grupp epilepsiaga laste sotsiaalse pädevuse toetamiseks".

2015. a.

  • I preemia Rave Puhm „Laste loovust ja heaolu toetav savitöö eelkooli kunstitundides";
  • III preemia Katrin Tibar „Kunstiteraapia harjutustel põhinev meetod enese-kaastunde arendamiseks ja suitsidaalse käitumise vähendamiseks".

2013. a.

  • I preemia Terje Kaldur „Kunstiteraapia grupitöö kasutamine õpilaste üksilduse vähendamiseks koolikeskkonnas".

Sotsiaalministeeriumi üliõpilastööde konkursil võitis 2015. a. terviseuuringute valdkonna magistritöödest

  • II koha Maarja Metstak "Psühhiaatrilisel ravil viibivate noorukite esmase hindamise meetod muusikateraapias. Tegevusuuring"

Publikatsioonid

Krüger, V., Macedo, E., Addessi, A. R., Rüütel, E., Warner, C., Carvalho, A., & Bunt, L. (2020). Learning how to learn: The role of music and other expressive arts in responding to Early Leaving from Education and Training (ELET) in the STALWARTS project. Voices: A World Forum for Music Therapy, 20 (3). https://doi.org/10.15845/voices.v20i3.3084

Rüütel, E., Luik, M., & Ratnik, M. (2020). Musical activities as a tool for a class teacher to include students in a school lesson. CFMAE: The Changing Face of Music and Art Education, 10, 107–122.

Luik, M. (2019). Group supervision supporting music therapy student’s study process. ANSE periodical for professional exchange and networking: European Journal for Supervision and Coaching, 1(3), 26−34. https://anse.eu/publications/anse-journal

Ratnik, M., & Rüütel, E. (2019). The field of work of the school art therapist and its unique potential for the school’s support team. Problems of Education in the 21st Century, 77(1), 142−155. https://doi.org/10.33225/pec/19.77.142

Luik, M. (2018). Music therapy in prison: Developing emotional skills. LAP LAMBERT Academic Publishing.

Rüütel, E., Kruus, K., Ivanova, A., & Laas, K. (2018). Structured short-term group art therapy for patients with fibromyalgia. A pilot study. Journal of Rehabilitation Sciences: Nursing, Physiotherapy, Ergotherapy, 18(1), 42−52. https://doi.org/10.33607/rmske.v1i18.753

Rüütel, E., Vinkel, I., & Laanetu, M. (2018). Vibroacoustic therapy and development of a new device: A pilot study in the health resort environment. Universal Journal of Public Health 6(5), 240−246, http://doi.org/10.13189/ujph.2018.060502

Kaldur, T., Majore-Dūšele, I., & Mägi, M. (2017). Crisis, creativity and society: Dance movement therapy embodying interdisciplinary pathways: 2nd European Association Dance Movement Therapy Conference, Milan, Italy, 9−11 September 2016. The Journal of Applied Arts and Health, 8 (3), 411−422. https://doi.org/10.1386/jaah.8.3.411_5.

Ratnik, M., & Rüütel, E. (2017). School factors affecting Estonian students`s subjective well-being at the basic school. Problems of Education in the 21st Century, 75(6), 599−611. http://oaji.net/articles/2017/457-1513710735.pdf

Rüütel, E. (2017). Loovteraapia kontseptsioonist, rakendamisest ja tõenduspõhisusest [The concept, implementation and evidence base of creative arts therapy]. Eesti Arst, 96(11), 661–668. https://eestiarst.ee/loovteraapia-kontseptsioonist-rakendamisest-ja-toe…

Rüütel, E., Vinkel, I., & Eelmäe, P. (2017). The effect of short-term vibroacoustic treatment on spasticity and perceived health condition of patients with spinal cord and brain injuries. Music and Medicine, Special Issue: Vibroacoustic Therapy: Research and Clinical Practice, 9(3), 202-208. https://doi.org/10.47513/mmd.v9i3.541

Heinla, E. (2016). Estonian teachers' creative teaching methods: Supporting mini-c creativity in the classroom. In: I. Briška, D. Kaleja-Gasparovica (Ed.), Creativity is everywhere. Radošums mums visapkart (pp. 14−17). SIA "Izdevniecib RaKa".

Luik, M. (2016). Muusikateraapia meditsiinis [Music therapy in medicine]. Eesti Arst, 95(11), 747−748. https://eestiarst.ee/muusikateraapia-meditsiinis/

Heinla, E. (2014). Estonian students’ creative thinking in connection to their creative self-efficacy at university and self-esteem. In: E. Xeni, R. Fisher, L. Howard & K. Monteith (Eds.), Creativity in education, research and practice (pp. 67−74). Inter-Disciplinary Press.

Heinla, E., & Nemeržitski, S. (2014). Students' perceptions regarding expression of creativity in post-Soviet Estonian society. The International Journal of Creativity and Human Development, 1-12.  http://www.creativityjournal.net/index.php/contents/articles

Zajedova, I., & Rüütel, E. (2014). Folk dance practice and transmission of the folk dance tradition by expatriate Estonians in Sweden and Germany. Český lid – Etnologický časopis 101, 57−76. https://www.jstor.org/stable/24330174

Nemeržitski, S., Loogma, K., Heinla, E., & Eisenschmidt, E. (2013). Constructing model of teachers' innovative behaviour in school environment. Teachers and Teaching: Theory and Practice, 19(4), 398−418. https://doi.org/10.1080/13540602.2013.770230

Rüütel, E. (2013). Solution-focused art therapy in prevention and treatment of eating disorders. In E. Krevica & K. Martinsone (Eds.), Arts therapies for different client/patient groups (pp. 67−83). Riga Stradins University.

Rüütel, E., Zajedova, I., & Arraste, A. (2013). Motivational underpinnings of Estonian folk dance practices among the Estonian diaspora over time. Folklore: Electronic Journal of Folklore, 54, 97−118. https://doi.org/10.7592/FEJF2013.54.ryytel_zajedova_arraste

Heinla, E., Rüütel, E., Mõistlik, M., & Liiväär, L. (2012). Students’ creative thinking related aspects of school climate. In R. Jacobs (Ed.), Creative engagements with children: International perspectives and contexts (pp. 13−22). Inter-Disciplinary Press.

Mõistlik, M., Liiväär, L., & Rüütel, E. (2012). School creative lessons from 13-14 year old pupils' perspective and its relevance to teachers. Problems of Education in the 21st Century, 41, 42−51. http://journals.indexcopernicus.com/abstract.php?icid=990601

Nemeržitski, S., & Heinla, E. (2012). Relationship between arts-related hobbies, creative activities and creative thinking among school students, and its relation to wellbeing factors that support creativity. CFMAE: The Changing Face of Music and Art Education, 4(1), 81−96.

Rüütel, E. (2012). Solution-focused approach in art psychotherapy. In P.-M. Hautala & E. Honkanen (Eds.), Kuva kantaa – kuvataideterapia kasvatuksen, opetuksen, hoidon ja kuntoutuksen tukena (pp. 181−185). Satakunnan Ammattikorkeakoulu.

Sein-Garcia, M., Rüütel, E., Scotti, V., Hentinen, H., Tartes-Babkina, H., Vahtrapuu, A., & Ratnik, M. (2012). Materials and natural materials in art therapy. In P. Simi & O. Tuomela (Eds.), Promoting natural materials (pp. 150–154). Turku University of Applied Sciences.

Sein-Garcia, M., Vahtrapuu, A., Rüütel, E., Tartes-Babkina, H., Scotti, V., Hentinen, H., & Ratnik, M. (2012). Materials in art therapy [Educational film]. Tallinn University.

Zajedova, I., & Rüütel, E. (2012). Comparative analysis of the role of Estonians folk dance activity. In Faravid: Pohjois-Suomen Historiallisen Yhdistyksen Vuosikirja (pp.193−210). Oulu University Press.

Gramakovski, K.-L., & Rüütel, E. (2011). Relationship between the first grade students’ adjustment to school and creativity. In J. Mikk, P. Luik & M. Veisson (Eds.), Preschool and primary education (Estonian studies in education) (pp. 77−90). P. Lang.

Mõistlik, M., & Rüütel, E. (2011). Therapeutic outcomes from music lessons: what supports and influences pupils? The Changing Face of Music and Art Education, 3, 45−58. 

Rüütel, E., & Vinkel, I. (2011). Vibro-acoustic therapy – research at Tallinn University.  In M. Prstačić (Ed.), Umjetnost i znanost u razvoju životnog potencijala. Art and science in life potential development (pp. 42−44). Croation Psychosocial Oncology Association; Croatian Association for Sophrology, Creative Therapies and Arts-Expressive Therapies; Faculty of Education and Rehabilitation Sciences University of Zagreb.

 

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Eda heinla
Õppe- ja praktikapsetsialist: Karin Esop

PostiaadressRäägu 49, 11311 Tallinn

Telefon(+372)  6391 750

 

Sarnased erialad

Psühholoogia, MA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava kujundab üliõpilases kutseoskused, mis on vajalikud, et töötada psühholoogi, nõustajana või muudel psühholoogilist abi andvatel ametikohtadel. Magistriõppes saab spetsialiseeruda organisatsiooni-, nõustamis- ja koolipsühholoogiale. Kindlale valdkonnale keskenduva suuna avamine otsustatakse igal aastal eraldi.

Magistriõpe
Eesti keel
12 psühholoogia üldsuund, lävendipõhine koolipsühholoogia suund
Päevaõpe
Vaata eriala

Tervisekäitumine ja heaolu, PhD

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kandideerima ootame isikuid, kel on magistrikraad tervise ja heaoluga seotud erialadel või meditsiiniline kõrgharidus ning kellel on selge visioon oma doktoritööst kavandina ning olemas ka potentsiaalne juhendaja. 

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
2
Vaata eriala