Ühe Minuti Loeng

1 Minuti Loeng: kas eestlased on metsarahvas?

Eestlane peab end metsarahvaks, samas aga näeme, kuidas suured metsaveomasinad ummistavad maanteid. Miks me ikkagi niiviisi teeme, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur.

mets

Esimesed inimesed jõudsid pärast jää taandumist Eesti aladele küllalt kiiresti. Ligikaudu 4000 aastat tagasi jõudsid meie aladele põlluharijad, kes tõrjusid kõrvale seni siin elanud kütid ja korilased. Kuigi inimesed muutusid, võtsid nad üle siinse kultuuri.

Arvestades pronksiaegsete inimeste käsutuses olnud tööriistu on tähelepanuväärne, et ligikaudu samal ajal muutus inimese roll siinsete metsade struktuurile ja levikule olulisemaks kui kliima. Ilmselt on meie keel ja kultuur kasvanud koos siinsete ökosüsteemidega ja mõlemad kannavad seda kogemust ning teadmist, kuidas siinses keskkonnas hakkama saada.

Tänapäevase tehnika abil on meie mõju metsade liigilisele kooslusele ja struktuurile ääretult suurem, mistõttu oleme kindlasti kaugenenud metsadega koos elamisest. Majanduslike õigustustega põhjendatakse metsades väga ulatuslikult rakendatavat lageraiet, mis hävitab suurel määral kogu samal alal elanud elustiku, põhjustab kasvuhoonegaaside emissioonide suurenemist, muldade hävimist ning toitainete erosiooni veekogudesse. Muu hulgas hävitatakse ka meie kultuurile omaseid maastikke ja meie eluviisile omaseid koosluseid.

Selline metsade majandamine ei saa olla jätkusuutlik. Nagu näitavad Erametsakeskuse tellimusel Tallinna Ülikooli ja Turu-uuringute aktsiaseltsi poolt 2019. aastal läbi viidud uuringutulemused, siis enamik metsaomanikest ei kiida heaks laialdaselt rakendatavaid lageraieid ja puude raievanuse alandamist.

Valdav osa metsaomanikest tähtsustavad metsas pigem keskkonna-, loodus- ja tervisekaitse väärtuseid, samuti inimeste puhkuse ning kultuuriliste vajaduste rahuldamise võimalusi. Puidu varumist, korilust ja jahipidamist tähtsustatakse muude ökosüsteemide hüvede järel alles kuuendana. Ka palju sõnelusi põhjustanud lindude pesitsusaegset raiet õigustavad vaid üksikud metsatöösturid.

Metsaomanike endi sõnul on just viimaste aastate aktiivsed arutelud metsade majandamise üle pannud neid uurima oma metsade ökoloogilisi väärtuseid ning otsima keskkonnasäästlikumaid majandamisviise. Märkimisväärne hulk metsaomanikke on valmis vähemalt osaliselt oma metsi jätma majandustegevusest üldse välja, et hoida nende alade loodusväärtuseid.

Sellise loodushoidliku metsa suhtumise poolest sarnanevad metsaomanike uuringu tulemused Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustele. Seetõttu võime öelda tõesti, et oma südames oleme me, eestimaalased, tõesti metsast väga hooliv rahvas. Kaitseme Eesti metsa, me oleme osa temast.

Metsaomanike küsitlusuuringute tulemustega on võimalik lähemalt tutvuda siin