Ühe Minuti Loeng: miks putukad on meile olulised? (Liisa Puusepp)
Püüa võtta väljakutse ja mõelda mõne oma igapäevategevuse juures, kuidas loodus on sellesse panustanud. Võtame näiteks hommikusöögi. Kuidas sai võimalikuks, et said juua kohvi, panna pudru peale moosi või võileiva peale tomati? Tänu tolmeldajatele, kellest suurem osa on just putukad.
Kui tolmeldajad ökosüsteemist kaovad, siis oled ilma mitte tüütust sääsepininast, vaid vähemalt kolmandikust, kui mitte rohkemast, toidust oma laual, selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia keskuse teadur Liisa Puusepp.
Ja see kolmandik sinu toidulaual on vaid kübeke kogu tervikust, millesse putukad panustavad. Neist sõltub pea 90 protsenti maailma õistaimede liikide levik: peale sinu hommikuse kohvi või kakao, vaarika või tomati, ka erinevad maitsetaimed, ravimid, puuvill. Lisaks panustavad putukad mulla viljakusse ning selle hoidmisesse, nad on ise looduslikuks kahjuritõrjeks, mängivad olulist rolli teiste liikide toidulaual, on hästi toimiva ökosüsteemi markerid. Miks mitte näha putukates ka kogukonna hoidjaid ja panustajaid meie kultuurilukku? Kuidas muidu saame rääkida ühiselt toimetavatest mesinikest, entomoloogide gruppidest või näiteks ka kunstiteostest, kus kujutatud putukaid või lauludest-luuletustest, mis inspireeritud putukatest. Mõtle, mis on meie laulupidude viimane laul!
Populatsioonid hävimas
Seega, kui putukad, kes paljuski meie elu siin Maal võimalikuks teevad, hävivad kliimamuutuste, mürkkemikaalide kasutamise ja elupaikade hävimise tõttu, ei ole ka meil heaolu hoitud. Nii paraku on hetkel juhtumas, meie putukapopulatsioonid on hävimas. Uuringute tulemused on hirmuäratavad. Puerto Rico vihmametsades on täheldatud viimase 35 aastaga, et kadunud on üle 90 protsendi lülijalgsetest (sh putukad) nii maapinnal kui võras, 27 aastaga on Saksamaa looduskaitsealad kaotanud enam kui 75 protsenti lendavatest putukatest, Mehhiko erinevates piirkondades on kadunud pea 80 protsenti putukaid viimase 20 aastaga. Sarnaseid langustrende on täheldatud liiga paljudes kohtades maailmas veel.
Eesti ei kuulu küll selles vallas kriisikoldesse, kuid ega me veel väga täpset infot paljude oma putukate kohta ei oma. On muidugi juba mitmeid hoiatavaid märkamisi, on teada, et meie liblikapopulatsioonid on muutmas, on registreeritud liiga palju mesilaste hukkumisi. Lisaks on teada, et nii metsa- kui ka põllulindude arvukus on langenud, mis võib viidata omakorda ka putukate kaole – on ju putukad paljude lindude toidubaasiks.
Mida saame teha?
Milliseid samme saad sina astuda, et putukate heaolusse panustada? Kui sa just mesinikuks saada ei soovi, siis saad panustada ka teisiti. Loomulikult võid rajada lillepeenraid, kus õitsemine varakevadest sügiseni ja seda ka linnatingimustes (isegi rõdul), rajada putukatele putukahotelle st kohti, kus neil on aedades hea elada. Näiteks aianurgas kivihunnik ning mitte tormata igal võimalikult ajal muru niitma, vaid ka silmailuks jätma õitsema võililli, ristikuid ning miks ka mitte ohakat. Samas jõuame kõige selle valguses meie igapäevase tarbimiseni. Tasub tõsiselt mõelda, kas ja kuidas see, mis me haarame poelettidelt kaasa, on meid ümbritsevat keskkonda mõjutanud ning kas, kus ja kes on meie heaolu nimel kannatada saanud.
Võta aega mõelda ja uurida ja mõista, kuidas ükskõik, milline igapäevategevus, kasvõi hommikusöök, on toetatud putukate esialgu silmale nähtamatute panusega ning kuidas sina saad panustada, et meil oleks putukad.
