Mida loodate nõukogu liikmena eelkõige ära teha? 

Näen enda rolli ja ülesandeid ülikooli nõukogu liikmena kahes strateegilise juhtimise valdkonnas:  

• Roll ülikooli nõukogus. Ülikooli akadeemilise kogukonna esindajana näen oma üldist rolli selles, et esindada nõukogus ülikooli akadeemilisi väärtusi ja arusaamu. Nõukogul on 6 liiget väljastpoolt ülikooli, kes otsustamises ja aruteludes toetuvad sageli ettevõtlusalaste organisatsioonide kogemustele ning teadmistele. Paraku mitte alati  ei sobitu kõik see, mis ettevõtluses edu tagab (näit ettevõtlusalase organisatsiooni juhtimise stiilid, rahanduspoliitika, personali optimeerimine, strateegiline juhtimine)  akadeemilisele organisatsioonile. Näengi oma tegevuse ühe eesmärgina seda, et nõukogu otsused ei kalduks vaid ettevõtluse eesmärkidest ajendatud suunda.  
• Prioriteetne ülesanne. Ülikooli nõukogu liikmena näen vajadust algatada ülikooliväliste tulude suurendamise strateegia ja praktika kujundamiseks. See hõlmaks endas proaktiivset tegevust ülikooli ja Eesti suurettevõtete juhtkondadega suhete loomist, ülikooli kompetentside efektiivsemat turustamist ettevõtetele jms.   Ülikooli nõukogu saab algatada strateegilisi tegevusi suuremaks nähtavuseks ettevõtetele ja koostöö võrgustiku kujundamist.   

Mis praeguses Tallinna Ülikoolis kõige üldisemas plaanis muutmist vajaks? 

Ülikooli liikmena näeksin vajadust Tallinna Ülikoolis üldisemas plaanis muutusteks järgmistes 
valdkondades: 

• Rektoraat. Ülikooli rektoraadi koosseis on strateegilise juhtimise mõttes mu meelest ülemäära arvukas, mille tõttu on raskendatud nii rektoraadi tegevuse koordineerimine kui ka strateegiliste ülesannete täitmise eest vastutamine. Kahtlemata on suurel koosseisul arutelude ja arvamuste laiapõhjalisuse loomisel positiivne roll, kuid juhtimisülesannete  selge jaotuse  ja tööülesannete omavahelise koordinatsiooni ning täitmise kontrolli mõttes  tekitab see probleeme. 
• Regulatsioonid ja kooskõlastamine. Mu meelest on ülikoolis välja kujunenud ülemäärane tegevuste regulatsioonide ja eeskirjade koostamise aktiivsus. Juhendid ja regulatsioonid on vajalikud seal, kus saab muuta otsustamise ja tegevuse algoritmiliseks. Kuid pigem on rohkem tegevusi, mis toetuvad otsuste variantide valikule ja vastutuse võtmist otsuste valikute eest ja nende argumenteerimist.  Seepärast  oleks mõistlik üle vaadata, milliseid regulatsioone ja milliseid juhendeid üldse vaja on. Juhendite ja eeskirjade hulk peaks olema nii minimaalne kui võimalik ja nii maksimaalne kui vajalik. Arvata võib, et koos regulatsioonide ja juhendite  hulga kasvuga kasvab paratamatult tugistruktuuride liikmete ja kooskõlastusringide hulk. See aga omakorda  suurendab otsustamatust ning vastutuse hajutamist.   
• Akadeemilise organisatsiooni väärtused. See, mis ühendab akadeemilise organisatsiooni liikmeid, on ühised organisatsioonikultuuri väärtused. Väärtused on omakorda aluseks vastamaks küsimusele Tallinna Ülikooli mõttest ja selle tähendusest nii ülikooli sees kui ka Eesti riigis. Organisatsioonikultuuri väärtuste valdkond vajaks süsteemset ja proaktiivset ülikooli juhtkonna tasemel eestvedamist koos ülikooli liikmete kaasamisega sellesse protsessi. Skandinaavia kultuuriruumis on ülikoolide üheks oluliseks väärtuseks Bildung, mis on aluseks ülikoolide kogu tegevusele ja tähendusele.  Küllap on olnud sellel väärtusel tähtis osa Skandinaavia ülikoolide taseme ja kvaliteedi kujunemisel. 

Aleksander Pulver