Digikäitumise head ja vead ning meie kõigi roll selles
ELU projekt “Tallinna Ülikooli digikäitumise Hea Tava” uuris digikäitumist neljast erinevast vaatenurgast, milleks olid: üliõpilased, õppejõud, ülikool ja ühiskond. Projekti eesmärk oli välja töötada digikäitumise Head Tavad, mis toetaksid ülikoolis kaug- ja e-õppe läbiviimist ning avaldaks digikäitumisnõuannete kaudu positiivset mõju õppejõudude ja üliõpilaste e-kommunikatsioonile, aga ka Eesti digikultuurile.
Uus digireaalsus
Kaasaaegses maailmas saadab digikäitumine meid kõikjal: avalikust ruumist kuni lasteaiani ja kodusest ruumist kuni loodusepargini välja. On uus reaalsus, et meil kõigil on vaja osata hoida end kursis digimaailma, tehnoloogia ja sealsete uuendustega. Meil on vaja teadmisi, mis suurendaks digipädevust, mis aitaks efektiivselt ja maksimaalselt kasutada e-ressursse, aga tagada ka võimalikult suurel määral iseenda ja ümbritseva keskkonna heaolu.
Miks on tähtis, et ülikoolides oleks digikäitumise hea tava? Projekti meeskond on veendunud, et ühised nõuanded ja soovitused digikäitumiseks ülikoolis on vajalikud, selleks et kõik, kes puutuvad kokku digivahenditega hariduskontekstis, saaksid toetuda ühele konkreetsele, selgelt sõnastatud juhisele. Selline hea tava käitumisjuhis aitab luua tervikpilti e-õppe, veebi- ja hübriidõppe toimimisest ning on selle kaudu toeks nii õppejõududele, kui ka üliõpilastele.
Projekt digikäitumisest
ELU kursuse alguses leidsid projektist huvitatud ning sellega liitunud üliõpilased, et digikäitumise teemale on võimalik läheneda mitmest eri vaatepunktist. Seega moodustusid neli meeskonda: üliõpilased, õppejõud, ülikool ja ühiskond. Iga meeskond võttis eesmärgiks uurida oma valitud sihtgruppi - nende digikäitumise ja e-õppega seotud kogemusi, mõtteid ja ootusi. Näiteks uuris tudengite alamgrupp üliõpilaste digitaalset teadlikkust ja hoiakuid, selleks kasutati loodud küsimustikku. Ka õppejõudude alamgrupp viis õppejõudude seas läbi küsimustiku, millega kaardistati digikäitumisega seotud probleeme, murekohti, soove ja ootusi. Ülikooli grupp võttis eesmärgiks võrrelda eri ülikoolide kogemust ja olemasolevaid juhiseid seoses digikäitumisega, võrreldi erinevaid Eesti, aga ka Saksamaa ülikoole. Ühiskonna alamgrupp kaardistas digikäitumise mustreid arenguetappide ja erivajaduste lõikes. Ühiskonna grupi laste, noorte, täiskasvanute ja eakate digikäitumise ülevaade põhineb teaduskirjandusele, samas erivajadustega üliõpilastelt loodi info kogumiseks, et nende vajadusi täpsemalt kaardistada, ka eraldiseisev küsimustik.
Millised on meie digikäitumise head tavad?
Projekti lõpuks saame esitleda nelja teemakohast kokkuvõtet ning nelja loomingulist hea tava artefakti. Lähtudes üliõpilaste arvamustest, loodi digikäitumise Hea Tava juhend. Üliõpilastele suunatud juhendi võiks kõik üliõpilased enne õpinguid läbi töötada, sest sellele saab õppetöös toetuda. Koostatud juhendit jagatakse nii ülikooli õppeosakonna kui ka üliõpilaskonnaga. Õppejõudude arvamusi analüüsides saime põnevaid arvamusi, mida jagada nii üliõpilastega, kui ka õppejõudude, õppetöö toetajatega. Selleks, et tulemusi üliõpilastega paremini jagada, loodi TikToki konto, mille abil jagame meeme, mis kajastavad humoorikalt õppejõudude soove, palveid, muresid ja muid mõtteid. Märkasime lahkhelisid õppejõudude ja üliõpilaste arvamuste vahel. Selleks, et neid lahkhelisid lahendada, peavad mõlemad pooled üksteist paremini mõistma. Seetõttu oli meie jaoks oluline, et õppejõudude arvamused jõuaks üliõpilasteni ja vastupidi. Õppejõudude tagasisidest tuli välja, et oodatakse ka ülikoolipoolset toetust.
Ülikoolide digikäitumiste praktikate võrdleva analüüsi tulemusena loodi kokkuvõtlik ettepanekute ja soovituste nimekiri Tallinna Ülikoolile, mis aitab organisatsiooni poolt toetada digikultuuri ja- käitumise edendamist. Laiemalt ühiskonna digikäitumisele keskendunud grupp lõi interaktiivse postri, kus on toodud välja põhilised digikäitumisega seotud soovitused ja riskid sihtgruppide vaates.
Edasine arutelu digikäitumise teemal
Meie projekti lõpuks jõudsime tõdemuseni, et teemapüstitus ja praegused kokkuvõtted pole lõplikud. Käivitasime oma ELU projektiga arutelu digikäitumise üle, oleme veendunud, et sellesisuline diskussioon peab jätkuma. Oluline on, et ellu rakenduksid vajalikud ja oodatud muutused. Meie projekti tulemused näitasid, et teema on väga nüansirikas ning digikäitumise probleemidele pole alati lihtsat lahendust.
Seega teeb meie projekt üleskutse kõigile TLÜ liikmetele, et üheskoos TLÜ digikäitumisse positiivset muutust tuua. Loodame, et tulevikus eksisteeriv Tallinna Ülikooli digikäitumise juhend on põhjalik ja jätkusuutlik. Leiame, et oleme oma tööga sellega juba algust teinud. Üheskoos loome parema digikeskkonna ning toome digipositiivsust ka ühiskonda laiemalt!
ELU projekti tegemisi vahendas meeskonna liige Liina Veisveer koos juhendajatega.