ELU projekt: ,,E-jäätmete müsteerium” – tulemused

Meil kõigil on kodus elektroonikaseadmeid, mis on tänaseks oma “koostöö lõpetanud” – sahtlisse ununenud kõrvaklapid, telefon või juhtmed; garaaži õiget aega ootama jäänud pliit, akutrell või võileivagrill. Teoorias tundub jäätmejaama ja kauplusesse vanade elektroonikaseadmete ehk e-jäätmete viimine loogiline ja lihtne, aga kas ka reaalsuses?

Foto elektroonikast

Elektroonikajäätmete teekonnal kogumispunkti tuvastati rõõme, aga ka muresid

Tallinna Ülikooli tudengid viisid ELU* projekti raames läbi uurimuse, et kaardistada kogemused e-jäätmete tagastusprotsessist ning võimalikest takistustest ja teha ülevaade e-jäätmetega seonduvast õigusalastest regulatsioonidest.

Kokku tegid tudengid üle-eestiliselt mugavusvalimi alusel n-ö testoste (osalusvaatlus ehk vana seadme viimine kogumispunkti ning toimunu hilisem analüüs – toim.) 10 jäätmejaamas ja 13 kaupluses. 

E-jäätmete teema olulisus
Tänapäevases turumajanduses ja kiires tehnoloogia arengus asendavad tarbijad järjest kiiremini oma elektri- ja elektroonikaseadmeid. Lähtudes uuringutest tekib maailmas igal aastal e-jäätmeid enam kui 50 miljonit tonni ning 2030. aastaks või see kerkida 74 miljonini. 

Lisaks üha suurenevale jäätmekogusele on murekohaks, et seadme eluea lõppedes – või moraalselt vananemise järgselt – ei jõua need kogumispunktidesse, vaid satuvad üha enam olmejäätmetesse ehk satuvad prügilatesse, põletustehastesse või müüakse riikidesse, kus pole nõuetekohaseid käitlusvõimalusi. Samuti on jätkuvalt neid, kes koguvad tooteid koju või viivad metsa alla. 

Kuigi Eesti on üks eeskujulikumaid e-jäätmete kogujaid, satub jätkuvalt ka siin liiga palju elektroonikat olmejäätmete hulka, mis pikas perspektiivis on laiaulatuslik probleem.

Kehtivad regulatsioonid
Tulenevalt eelpool kirjeldatust on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks läbi õiguskorra tagada säästva tarbimise ja tootmise toetamine elektroonikajäätmete tekke vältimise ning nende korduskasutamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamise viiside teel, et vähendada jäätmete kõrvaldamist ja toetada ressursside tõhusat kasutamist ning väärtuslike teiseste toorainete saamist. Elektroonikajäätmed on üha kasvav jäätmeliik, mille ringlussevõtmise suurendamiseks tuleb kasutuks muutunud elektriseade viia tolleks ettenähtud kohta.

Eestis reguleerib e-jäätmete kogumist jäätmeseadus, mis näeb ette jäätmejaamade ja kaupluste kohustused ning inimeste õigused elektroonikajäätmete äraviimisel. 

Seadusest tulenevalt on igal inimesel õigus viia – olenemata sissekirjutuse olemasolust – komplekssed kodumajapidamises kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud e-jäätmed tasuta endale sobivasse jäätmejaama.

Elektri- ja elektroonikaseadme kaupluses, mille müügipind on vähemalt 400 m2, võib tasuta ära anda väikseid seadmeid, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata sellest, kas ostetakse uus sama liiki toode või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid.

Müsteeriumi lahendamine – e-jäätmete teekonna rõõmud ja mured
Tudengiprojekti “E-jäätmete müsteerium” raames viidi tänavu aprillis läbi testoste 10 jäätmejaamas ja 13 kaupluses, et selgitada välja e-jäätmete ära andmisega seonduvad mured ja rõõmud – tuvastati mõlemat.

Kauplustesse tehtud testosude käigus selgus, et e-jäätmete äraandmisel võib esineda vähesel määral e-jäätmete viimist takistavaid tegureid – näiteks puudusid konteinerid (54% kauplustest) või suunaviidad ja konteineri märgistus (85% kauplustest), aga esines ka muid eksimusi. Seejuures on oluline välja tuua, et lähtuvalt jäätmeseadusest ei ole kaupluse teenindajal alust e-jäätme vastuvõtmisest keelduda ning konteineri puudumise korral võib seadmed üle anda teenindajale.  Kaupluses sooritatud testostude puhul jäi külastusprotsessiga  rahule ca 61% testostlejatest. Seetõttu saab projekti ühe järeldusena märkida, et kauplustes on e-jäätmete kogumisel veel arenguruumi.

Jäätmejaamadesse e-jäätmete äraandmisel esines vähem muresid. Kuigi tudengid eeldasid, et jäätmejaamas tekib murekoht isikut tõendava dokumendi küsimusega, siis see toimus alusetult ühel juhul. Samuti selgus uurimusest, et jäätmejaamades on mõneti probleeme suunaviitade olemasolu ja konteinerite märgistusega. Samuti selgus, et enamasti oli jäätmejaamades tagatud jäätmete liigiti kogumine ning kõik testostlejad kinnitasid, et kogumiskastis või konteineris olid selleks ettenähtud asjad, seega täidab kogumismahuti enda eesmärki. Murekohana ilmnes, et jäätmekonteinerid oli paaris kohas üsna täis ning e-jäätmed tuli visata kuhja otsa. Üldjoones jäid testostlejad e-jäätmete äraviimise protsessiga jäätmejaamadesse rahule.

Kokkuvõtteks – nii jäätmejaama kui ka kaupluse testostlejad  hindasid e-jäätmete tagastusprotsessi juures kõrgelt, et kuluv aeg oli lühike (keskmiselt ca 10 minutit). Meeldivaks hindasid ka tagastusprotsessi kogemust need, kes said kaupluses iseseisvalt toimetada, viies oma e-jäätmete kogumiskasti, kui see oli nähtaval kohal ja ei olnud tarvidust teenindajaga kontakti astuda.  

Tallinna Ülikooli ELU projekti ,,E-jäätmete müsteerium” tudengid soovivad kõigile lugejatele julget pealehakkamist e-jäätmete viimisel kogumispunktidesse – jäätmejaamadesse või kauplustesse. 

Projekti “E-jäätmete müsteerium” meeskond

____________
* Tallinna Ülikooli ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) on projekti- ja probleemõppel põhinev põlvkondi ühendav õppeaine, mille käigus lahendatakse ja uuritakse meeskonnatööna elulisi probleeme.