Ülikooli liikme fookused

Ülikooli nõukogul on põhiliselt kaks ülesannet – arengueesmärkide seadmine ja arengukava kinnitamine ning ülikooli majandustegevuse sh majandusliku jätkusuutlikkuse eest seismine.

Kehtiv arengukava lõpeb 2027. aastal, mis tähendab, et kujuneval uuel nõukogu koosseisul on oluline roll järgmise perioodi arengusuundade seadmisel. Endise kõrghariduse hindamise nõukogu esimehena ja omades erinevate välisülikoolide institutsionaalse hindamise kogemust, saan kasutada oma pädevust ülikooli sihtide seadmisel. Olin ka ülikooli visiooni Targa eluviisi eestvedaja kujunemise juures ning seisan meie fookusvaldkondade arendamise eest. Kõige enam oman kogemust haridusvaldkonna arendamisel, olen riiklike haridusjuhtimise ja õpetajaharidusega seotud töörühmade liige ning pean enda oluliseks ülesandeks riigi tasandil meie ülikooli potentsiaali ja vajaduste välja toomist. Haridusvaldkonna eest seismist ja partnervõrgustiku kujundamist enda üheks olulisemaks ülesandeks. 

Pean tähtsaks tihedat suhtlust nõukogu välisliikmetega, sh väljaspool nõukogu koosolekuid, et nende ülikooli tundmine kasvaks, nad meie ülikooli eest seisaks ning oma võrgustikes meie sõnumeid kannaks.

Ülikooli majandusliku jätkusuutlikkuse osas pean oluliseks kinnisvara arendusplaanidega edasi liikumist. Rävala puiestee Akadeemilise raamatukogu potentsiaali kasutamine ülikooli nähtavaks tegemisel on ülikooli positsiooni kujundamisel oluline, aga ka majanduslikus võtmes avab uusi võimalusi. Rävala puiestee kinnistule võiks kujuneda teadmussiirde keskus, nn teadlaste ja ettevõtjate kohtumispaik. Näen võimalust oma haridusettevõtete võrgustiku kaudu kasvatada teadmussiirde osa haridusvaldkonnas.
Jätkusuutlikkuse teine tahk on seotud inimeste heaoluga. Pean oluliseks motiveeriva palgapoliitika kujundamist ja akadeemiliste üksuste suuremat tulemusrahastamist, et tunnustada inimeste pingutusi ja ühtlasi üksuste juhid oleks valmis olulisi (vahel ebapopulaarseid) otsuseid tegema.

Lähiaja võimalikud sammud

1. Ülikooli positsiooni tugevdamiseks teadusvõimekuse, täpsemalt projektide taotlemise teenuse ja teadmussiirde arendamine. Ühiskonna oluliste probleemide lahendamine tõstab ka meie ülikooli nähtavust ja mainet.
2. Õpetajaskonna puuduse leevendamiseks uudse õpetajahariduse õppekava loomine, mis oleks instituutide ülene, võimaldaks õppijal ise planeerida oma õpirada, seda moodulitest ise koostada. Õpetajate puudusega tegelemine Eestis peaks olema ülikooli üks olulisi prioriteete.
3. Rävala pst Akadeemilisse raamatukogu arendamine teadmussiirde keskuseks, sh ülikooli „kõnenurga“ loomine, kus toimuksid akadeemilised (tõenduspõhised) avalikud debatid.
4. Ülikooli õpperuumide muutmine kaasaegseks õpikeskkonnaks – kergesti liigendatav mööbel, esitlusvahendid, videoühenduste võimalused hübriidõppeks.

Sisukat arutelu soovides,
Eve Eisenschmidt