Mida Sa Tallinna Ülikooli juures kõige rohkem hindad?

Hindan ülikooli dünaamilisust, interdistsiplinaarsust ja häid inimesi. Mida kiiremini me muutustele suudame reageerida ning seda erinevaid erialasid lõimides ja uusi koostöövorme leides, seda säilenõtkemad ja edukamad me oleme. Peaasi, et me ei lämmataks arengut meie enda poolt sätestatud reeglite ja sageli pelgalt tehniliste piirangutega.

Millised on meie kõige suuremad vajakajäämised ja mis vajaks muutmist?

Üks mainimist vääriv vajakajäämine tuleneb eelmise punkti lõpus tõstatatud probleemist – vahel jääb mulje, et meie enda poolt tehtud reeglid on tõusnud pühakirja staatusesse, mida inimene enam muuta ei suuda. See oleks väga kurb, kui lämbume iseenda kohmakusest tekkiva koorma alla. Sellest tulenev täiendav mure on, et see bürokraatia koorem kipub langema akadeemilise töötajaskonna peale – need, kes peaksid tegelema teadus-arendustegevuse ja õppega, peavad üha rohkem liigutusi tegema erinevates elektroonilistes (aruandlus)keskkondades. Summaarselt tähendab iga täiendav sisselogimine ja hiireklõps ju sadu inimtöötunde aastas, mis põhitegevuste jaoks kaotsi lähevad. 

Milliste muutuste läbiviimisesse plaanid senati liikmena panustada ja milles Sinu tegevus nende muutuste läbiviimises seisneb?

Üks osa sellest tuleneb eelmisest punktist. Just selliste, küll ilmselt heas tahtes tehtud algatuste, mis samas pole päris lõpuni läbi mõeldud, parendamisesse ma tahan panustada. Näitena võib tuua meie iseteenindusportaali. Ideeliselt väga tore, et ei pea enam WDsse minema, et puhkuseid muuta või siis e-kirja ootama, et rahastaja aruande jaoks vajalik palgaleht kätte saada. Paraku on see keskkond loodud haldaja, mitte akadeemilise töötaja vajadustest lähtudes. Nii ongi juhtunud, et näiteks puhkuseaja muutmine või palgalehe saamine on muutunud kordades vaevalisemaks ja aeganõudvamaks, kui see oli enne. Seega sooviks ülikooli asjades rohkem kasutajakeskset disaini näha, et kõik osapooled saaksid tulemuse, mis neile päriselt abiks oleks. Kirjeldatud näide on vaid üks osa laiemast, strateegilisest lähenemist. Takkajärgi vigade parandamine läheb alati palju kallimaks või siis ei juhtu seda üldse ja päeva lõpuks võitjad puuduvad.

Teise teemana soovin panustada jätkusuutlikkusega seotud küsimustesse ülikoolis. Päris mitmeid märgilisi asju on juba tehtud – näiteks joogiveekraanid nii avalikus ruumis kui WC-des, ühekordsete pakendite vähendamine söögikohtades jne. Samas on veel arvukalt teemasid, kus ülikool saaks olla teerajaja ning eeskujuks kogu ühiskonnale. See omakorda aitaks parandada nii ülikooli mainet kui ka väljapaistvust ühiskonnas.