Katrin Saks vaktsineerimisest, Guillain-Barré sündroomist ja Patrick Deville'st
15. oktoobril kell 12 arutleb Tallinna Ülikooli tervisepäeval ülikooli külalisprofessor ja neuroloog Toomas Toomsoo teemadel, mis on seotud vaimse tervise, peavalude ning koroonaviirusega. Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks räägib lähemalt, kuidas Toomsoo on talle tervisealastes küsimustes tuge pakkunud.
Olen alati suhtunud vaktsineerimisse positiivselt. Olen ju sellest põlvkonnast, kus kannatasid paljud lastehalvatuse all, kuniks leiutati vaktsiin. Muuseas, 1958. aastal oli Eesti esimene Nõukogude Liidus, kus vaktsineeriti kõiki ning koos sellega kadus ka lastehalvatuse oht.
2011. aastal õnnestus mul aga üks halvatus siiski saada. Mind tabas Guillain-Barré sündroom ning see halvas minu käed, jalad ja pool nägu. Tegemist on harva esineva autoimmuunhaigusega, mille puhul hakkab immuunsüsteem organismi kaitsmise asemel hoopiski seda hävitama. Olin seetõttu mitu kuud üsna abitus seisus ja liikusin vaid ratastoolis.
Ehkki sündroomi saamise põhjus pole tänini teada, siis tänu meditsiinitöötajate panusele ja isiklikule pingutusele ma sellest ajapikku toibusin – sain terveks ja õppisin uuesti käima ka!
Pärast Guillain-Barré sündroomi põdemist soovitas perearst mul edaspidi vaktsineerimistest hoiduda, sest mine tea, kuidas mu immuunsus reageerida võib. Nimelt on peetud üheks selle haiguse valla päästjaks just vaktsiine, ehkki tõestust see leidnud pole. Nii ongi minu vaktsineerimispassis juba kümmekond aastat spetsiaalne märge kaitsesüstide vastunäidustuse kohta, mida saan näiteks eksootilistesse riikidesse reisides näidata.
COVID-19 pandeemia pani mind aga taas vaktsineerimise peale mõtlema. Pidasin selleks nõu neuroloogi Toomas Toomsooga ning tema julgustas mind koroonaviiruse vastu vaktsineerima. See andis mulle toona julgust ning nii otsustasin end kaitsepookida.
Talusin vaktsiini suurepäraselt ning kõrvalnähte mul ei tekkinud. Olen selle julgustussüsti eest Toomsoole tänulik, sest see on tänaseks oluliselt suurendanud minu vabadusi: saan reisida, käia spordiklubis ja teatris ning veeta aega sõpradega. Nii olen vähem ohtlik ka nõrgematele.
Niisiis soovitan enda kogemusest kõikidel vaktsineerimise kõhklejatel konsulteerida mitme spetsialistiga. Samuti soovitan lugeda Patrick Deville raamatut „Katk ja koolera“. Selle teose peategelane on arst, teadlane ja maadeavastaja Alexander Yersin, kes tuvastas 1894. aastal katkubakteri ja töötas välja vaktsiini, tänu millele õnnestus lõpuks panna piir sellele aastasadu inimkonda vaevanud haigusele. Täna on meil uus viirus levimas ning me kõik saame kaasa aidata, et sellele piir panna.
15. oktoobril Tallinna Ülikooli tervisepäeval „Koos terve ülikooliga“ vestleb kell 12 Astra teadlaste foorumis TLÜ loodus-ja terviseteaduste instituudi külalisprofessor ja Confido Meditsiinikeskuse Neuroloogiakeskuse juhataja Toomas Toomsoo peavaludest, vaimsest tervisest ja koroonaviirusest. Tule Sina ka!