TLÜ blogi

Kertu Punger: usaldan teadlasi ja Euroopa Ravimiametit

Vaktsineerida või mitte? Enda vaktsineerimise kogemusest räägib ülikooli turunduse peaspetsialist Kertu Punger.

Foto: Susann Kõomägi

1. Miks otsustasid ennast vaktsineerida?

Olen iga-aastane gripi vastu vaktsineerija olnud nii kaua, kui mäletan. Mina ja paljud mu pereliikmed kuuluvad COVID-19 riskirühma, mistõttu ootasin pikisilmi kuna saaks ennast selle haiguse eest vaktsiini abil paremini kaitsta. Usaldan teadlaseid ja Euroopa Ravimiametit ning seetõttu polnud minus kübekestki kõhklust, kui mulle pakuti võimalust lasta end vaktsineerida. 
Lisaks isiklikule turvalisusele loodan väga, et minu otsus aitab kaasa ka haiglate koormuse vähendamisele, üldisele nakkusleviku piiramisele ning et ehk lõpeb ka tekkinud kriis seeläbi kiiremini.

2. Milline oli vaktsineerimise protsess?

Mulle helistati kaks nädalat tagasi reede õhtul veidi enne kella 18 ja anti teada, et üks vaktsiin jääb üle ning küsiti, kas mina riskirühma kuuluvana sooviksin vaktsineerima tulla. Edasi läks kõik juba kiiresti – vähem kui 15 minuti pärast istusin juba arsti toolil ning sain oma esimese doosi AstraZeneca vaktsiini. Loomulikult lugesin enne vaktsineerimist läbi ka vaktsiini infolehe, et teada, mis mind ees ootab. Peale süsti saamist istusin 15 minutit koridoris, et arst saaks veenduda, et mul ei tekiks mingisugust tugevat allergilist reaktsiooni. Kõik läks hästi ja peale lühikest istumist saingi rahulikult koju minna teades, et järgmisele doosile oodatakse mind juba kahe kuu pärast. 

3. Milline oli Sinu enesetunne peale vaktsineerimist?

Kohe peale vaktsineerimist ei tundnud ma küll, et midagi oleks tavapärasest teisiti. Samal õhtul tuli aga uni veidi varem kui tavaliselt ning jäin juba kella 21 ajal magama. Öösel ärkasin palavikutunde ja külmavärinate peale üles. Võtsin melatoniini ning arsti soovitatud paratsetamooli, panin sooja kampsuni selga, sokid jalga ja magasin hommikuni. Hommikul oli mul peavalu, väike palavik (alla 38) ja kõik kogu ülejäänud keha oli ka veidi kange. Samuti tekkis süstikohta väike verevalum. Sarnane tunne kestis õhtuni ja teine öö möödus samamoodi nagu esimenegi. Teiseks päevaks oli alles ainult väike peavalu ja sinikas süstikohas ning õhtuks oli juba enesetunne normaliseerunud. 

Kuna olin lugenud ravimi infolehte, olin teadlik võimalikest kõrvalmõjudest ning oskasin neid oodata. Noorem organism ja AstraZeneca esimene doos pididki andma tugevama immuunvastuse ning kuna kogen süstikoha valulikkust ka peale gripivaktsiini, olin vaktsiini kõrvalmõjudeks juba mentaalselt valmistunud. Näiteks minu emal oli ainult peavalu ja isa ei kogenud mingeid kõrvalmõjusid. Siit ka minu (ja tuttava arsti) soovitus – esimene 1000mg annus paratsetamooli tuleks võtta juba paar tundi enne vaktsineerimist ning jätkata selle võtmist iga kuue tunni tagant. Samuti soovitan ajastada enda vaktsineerimine kas reedesse või siis võtta töölt järgmine päev vabaks, lihtsalt igaks juhuks. 

4. Kas soovitad ka teistel vaktsineerida? Miks?

Kindlasti soovitan teistel ka end vaktsineerida lasta. Eelkõige iseenda kaitsmiseks, seejärel haiglate koormuse vähendamiseks ning seejärel kriisist kiiremini väljumiseks. Või ükskõik mis järjekorras need kellegi jaoks tulevad. Paar päeva vaktsiini kõrvalmõjusid kogeda on kindlasti oluliselt valutum kui haigus ise läbi põdeda. Samuti oleks ettenägelik end ka tuleviku perspektiivile mõeldes vaktsineerida, sest üsna tõenäoliselt muutub vaktsineerimine reisimisel väga oluliseks.