mida loodate nõukogu liikmena eelkõige ära teha?

Üks oluline liin on töö ülikooli arengukavaga, mille ettevalmistamise töörühma eest vedasin. Siin on küsimus selle rakendamise mudeli ja seirepraktika tagasisidestamises, vahehindamisel osalemises ja uue arengukava väljatöötamise ettevalmistamisel osalemises. Usun, et väljatöötamisaegne kogemus ja  teised sellealased kogemused võimaldavad mul siin olla teadlik tagasisidestaja. 

Teine liin on ülikooli nõukogu ning üliõpilaskonna ja ühiskonnateaduste instituudi parem sidustamine. Mõtlen leppida kokku korrapärased teabevahetusformaadid, parandamaks oluliselt mõlemasuunalist  teabe ja mõtete liikumist. See peaks võimaldama nõukogu tegevuse kandepinda laiendada, tuues  sellesse mitmekesisemaid ideid ülikooli arengu osas. Mõistagi kavatsen tegevuses olla suunatud ülikooli kui terviku arenguvajadustele. 

Kolmas tööliin on kaasamõtlemine ülikooli rahaasjade suunamisel. See hõlmab vähemalt eelarve kavandamist ja täitmist, investeerimiskavasid, soovitusi riigieelarvelise ja muudest allikast rahastamise võimaluste osas. Üks oluline teema on, kuidas toimida edasi pärast praeguse kõrghariduse rahastamise tõusu kokkuleppe lõppu, mis jääb alustava nõukogu tegevusaega. Arvestades minu tausta avaliku sektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonide juhtimisel ning valitsemisalaülese poliitika kujundamisel ja koordineerimisel, usun, et mul on siin mõtteid pakkuda.

Mis praeguses Tallinna Ülikoolis kõige üldisemas plaanis muutmist vajaks?

Saan kasutada oma mõtteid Tallinna Ülikooli 18. aastapäeva intervjuus, mis on toodud allpool. Arvan, et vahepealse aja jooksul oleme näinud, et nende osas on ülikoolis asjad tasapisi paranemas, ent pikk maa on minna. 

Ülikoolil on praegu kolm keskset väljakutset. Esiteks tuleb luua viisid sisemise intellektuaalse ressursi ja energia konstruktiivseks avaldumiseks, mis on arenguvõime aluseks. Siin on eeskätt küsimus akadeemiliste töötajatele ja tegevussuundadele võimaluste avamises ja selleks senise managerialistlik bürokraatliku juhtimiskorralduse muutmises või täiendamises. 

Teiseks on vaja uuesti välja arendada ülikooli avalik roll ning kasutegur Eesti ühiskonna ja riigi arengu toetaja ning eestvedajana. Selleks tuleb luua targad ja jätkusuutlikud partnerlussuhted avaliku võimu asutustega ning jõuda ülikooli kui teadmuskeskuse rolli märkamise ja hindamiseni avalikkuses. See ei ole lühiajalise kampaania küsimus ja vajab samuti juhtide poolt eestvedamist ja toestamist. 

Kolmandaks peab leidma lahendused, et tuua ülikool vaesusest välja või esimeses järgus vähemalt vaesust leevendada. Lisaks riigieelarvest eraldiste taotlemisele tuleb rohkem tarka tähelepanu pöörata ise tulude teenimisele ja selle kaudu oma tegevuste lisandväärtuse suurendamisele, samuti võrgustumisele ressursirohkete partneritega, kes saavad ülikooli põhitegevuste ja –pädevuste kaudu nii enda kui ka ülikooli tulusid võimendada. 

Need arengud peaksid võimaldama ülikoolil kujuneda uuendusmeelseks ja Eesti elu edasiviivaks teadmuse ning vaimuelu keskuseks, mis on töötajatele motiveeriv, rahvusvaheliselt võrgustunud ning mille roll on laiemalt mõistetud ja tunnustatud – nii nagu seda käivitamisajal kavandati. Mõistagi pole see ühekordne pingutus ning saab põhineda seda võimaldaval jätkusuutlikul korraldus- ja arengumudelil.

Leif Kalev