Marek Tamme eesmärgid Tallinna Ülikooli nõukogu liikmeks kandideerimisel

Tallinna Ülikooli nõukogu praegune koosseis lõpetab 2024. aasta lõpus ja senat valib sinna uued ülikooli esindajad. Kandidaadid jagavad blogis oma mõtteid.

Marek Tamm

Mida loodate nõukogu liikmena eelkõige ära teha? 

Olin esimese Tallinna Ülikooli nõukogu liige ja suures plaanis soovin jätkata senist tegevust, s.o. aktiivset panustamist TLÜ tuleviku strateegilisse kujundamisse ja TLÜ majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisse. Eelmisel perioodil osalesin nõukogu esindajana aktiivselt TLÜ uue arengukava koostamisel, samuti juhtisin TLÜ kinnisvaraarenduste töörühma, mille eesmärk oli välja pakkuda strateegiline vaade ülikooli kinnisvara optimaalseks kasutuseks. Uue perioodi suurtest projektidest, mis jäävad nõukogu pädevusse, pean kõige olulisemaks uue raamatukogu ning teadus- ja kultuurikeskuse välja arendamist praeguse TLÜ akadeemilise raamatukogu krundil, seda koostöös erasektoriga. Näen samuti, et vajalikud on ulatuslikud renoveerimis- ja arendustööd Dormitoriumi kinnistutel (Karu 17, Västriku 8 ja Räägu 49a), et välja arendada tänapäeva nõuetele vastav tudengite ja (külalis)õppejõudude majutusteenus, mis oleks ühtlasi ülikoolile sissetulekuallikas. 

Mis praeguses Tallinna Ülikoolis kõige üldisemas plaanis muutmist vajaks? 

TLÜ ei vaja minu hinnangul suuri reforme ega muutusi, pigem on vaja järjekindlalt ülikooli arendada, nii et meie töötajate ja üliõpilaste potentsiaal saaks parimal võimalikul moel ära kasutatud. Ma näen, et ülikooli praegune struktuur vajab kerget korrastamist, eeskätt õppe- ja teadustöö paremaks sidumiseks ja juhtimise muutmiseks senisest kaasavamaks. Praeguste akadeemiliste suundade ja teaduskeskuste lõimimisel võiksime üle minna akadeemiliste osakondade struktuurile, tagades sealjuures osakonnajuhtidele piisava vastutuse ja piisavalt vahendeid osakonna arendamiseks. Keskused saaksid soovi korral jätkata oma tegevust osakondade allüksustena. 

Oluline teema on samuti ülikoolile laekuvate riiklike lisavahendite (15% aastas kuni 2026. aastani) optimaalne kasutamine ülikooli arendamiseks, sh nii töötingimuste kui ka töökeskkonnaga seotud investeeringuteks. Tähtis on pikemas perspektiivis mitmekesistada ülikooli sissetulekuid (sh kinnisvaralt ja koolitusteenustelt), nii et me ei sõltuks liiga suurel määral üksnes riigi tegevustoetusest. Täenäoliselt tuleb ülikoolis teha mõningaid muudatusi seoses värskete või peatsete muutustega riigi seadusandluses (uuendatud kõrgharidusstandard ja uus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus).

Marek Tamm