Milline õppija ma olen?
Kas õppimist saab õppida? Kindlasti. Õppima õppimine saab alguse enda kui õppija tundmaõppimisest – oma tugevate ja nõrkade külgede teadvustamisest, tugevuste kasutamisest oma eesmärkide saavutamisel ning nõrkuste arendamisest. Õppimisoskus on nagu teisedki oskused – tuleb teada õigeid võtteid ja tehnikaid ning harjutada ja harjutada kuni saavutad vilumuse.
Õppimisoskus tähendab suutlikkust oma õppimist ise juhtida: seada eesmärke, õppimist kavandada, jälgida oma õppimisprotsessi, kontrollida ja hinnata oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerida.
Et olla edukas õppija, tuleb endas arendada järgmisi omadusi:
- Enesekindlus. Edukas õppija usub oma võimesse õpitavaga toime tulla.
- Vastutustunne. Edukas õppija võtab ise vastutuse oma õppimise eest. Ta on mõistnud, et õppimise tulemus sõltub temast endast. Sellega kaasneb ka sisemine motiveeritus – õpitakse eelkõige iseenda huvi pärast, mitte hinde või diplomi pärast.
- Aktiivsus. Edukas õppija näeb ise vaeva teadmiste omandamiseks, seoste loomiseks, olulise eristamiseks, terviku moodustamiseks.
- Loov hoiak. Loov õppija ei tunnista võimatuid olukordi – kui ühtmoodi ei saa, proovib ta teistmoodi.
- Julgus eksida. Mitte kellelgi ei tule asjad esimese korraga välja. Charles Handy on öeldnud: valesti tegemine on õigesti tegemise osa. (Part of doing it right is doing it wrong). Edukas õppija annab oma parima, kuid ei heitu ebaõnnestumistest.
Millised on sinu õpiharjumused?
Siin on mõned näited harjumustest:
- Õppimise ajal kohvi joomine
- Lugemise ajal oluliste kohtade alla joonimine
- Kirjalike tööde tegemise ajal Facebookis olemine
- Meeldejätmiseks olulise teksti läbi kirjutamine
- ...
Millised sinu õpiharjumused on õppimist soodustavad ja millised õppimist takistavad? Millistest takistavatest teguritest saad kohe loobuda? Püüa järgmisel korral õppima asudes luua keskkond, kus on võimalikult palju õppimist soodustavaid tegureid ja loobu harjumustest, mis õppimist pidurdavad. Nii muudad õppimise efektiivsemaks ja nauditavamaks.
Lisaks õpiharjumustele mõjutavad õppimist ka väärtushinnangud ja uskumused õppimise kohta ehk õpihoiakud. John Biggs eristab pindmist ja sügavat õpihoiakut.
Pindmine ja sügav õpihoiak:
|
Pindmine õpihoiak |
Sügav õpihoiak |
|
Pindmise õpihoiaku puhul on eesmärgiks jätta mulje, et õppimisega on toime tuldud, samas püütakse seda teha võimalikult vähese vaevaga. Pinnapealse õppimise korral ei näe me faktide taga olevaid tähendusi ja seoseid, st näeme küll puid, aga mitte metsa. Pindmise õpihoiaku võivad kujundada üliõpilase soov lihtsalt läbi saada, mitteakadeemilised prioriteedid, liiga suur töökoormus, nõuete vääritimõistmine, küüniline suhtumine haridusse, kõrge ärevustase. Pindmist õpihoiakut võib soodustada ka õppejõud, kes õpetab fragmentaarselt loetelude abil, hindab üksikfaktide alusel, näitab ise välja küünilist suhtumist õpitavasse, tekitab üliõpilastes ärevust. Sellise õppimisega ei vasta õpitulemused ootustele ja õppimine ei tekita vaimustust, pigem kaasnevad negatiivsed emotsioonid: igavus, ärevus, küünilisus. Materjal ei muutu omaseks, õpitu omandamine toimub kellegi teise – tavaliselt õppejõu – rahulolu saavutamiseks. NB! Võid erinevatel ainekursustel olla erineva õpihoiakuga. Näiteks otsid osades õppeainetes iseseisvalt lisamaterjale probleemide mõistmiseks, kuid mõnes üldaines tuubid eksamiks olulisemaid fakte pähe nende tegelikku tähendust ja olulisust mõistmata. |
Sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult. Sügavat õpihoiakut iseloomustab soov mõista tervikut ehk näha puude taga ka metsa. Tihti on selle hoiaku taga sügav huvi õpitava aine vastu. Sügava õpihoiakuga on tegemist: · kui seostad teadmised ja kogemused, · kui otsid olemasolevate põhimõtete aluseid, tõestusi järeldustele, · kui kontrollid argumente kriitiliselt; · kui oled õppides aktiivne. Sügava õpihoiaku kujundavad üliõpilase soov ja huvi tähendusi mõista, piisavad taustateadmised, võime keskenduda ja sisuliselt töötada tervikkontseptsioonidega. Õppejõu tegevuses soodustavad üliõpilase sügavat õpihoiakut õpetamine, mis paneb üliõpilase probleeme lahendama, lähtub eelteadmistest, vastandub üliõpilaste väärarusaamadele, toetab vigade tegemisest õppimist. Sügav lähenemine toob tavaliselt kaasa ka positiivsed emotsioonid: huvi, olulisuse tunnetuse, põnevustunde. |