Näpunäiteid aktiivseks õppimiseks
Õppimine on efektiivsem, kui sa töötled õppematerjali selle omandamisel ehk omandad materjali aktiivselt. Aktiivõpe on võti õpitavast arusaamiseks ja oluliste osade meeldejätmiseks. See tähendab mõistete, ideede ja protsesside läbimõtlemist ja läbikogemist ning tõhusate mälutehnikate kasutamist.
Aktiivõppe meetodid sõltuvad nii sinust kui õppijast kui õpitava sisust.
Üks põhilisi aktiivõppe meetodeid on oluliste faktide välja toomine ja känkimine, mis tähendab konspekti muutmist märksõnade ja tähtsaimate mõtete kogumiks. Konspektist oluliste faktide väljatoomine ja konspektide känkimine kaardistab materjali sinu ajus ja aitab sul seda hiljem meenutada. Lisaks saad neid meetodeid kasutades ülevaate teemast – sulle saab selgeks, kuidas eri aspektid tervikusse paigutuvad.
Teiseks väga heaks aktiivõppe meetodiks on varasemate aastate eksamiküsimuste lahendamine. Seda saad teha erinevalt. Vähem efektiivne on mõelda vastustele, parem on panna kirja vastuse skeem täisvastuse asemel. Kõige efektiivsem on korraldada endale proovieksam või arutada vastuseid kaasüliõpilaste või õppejõuga.
Mõned praktilised nõuanded aktiivõppeks:
- tee märkmeid – kasuta värvilisi markereid, kuid ära liiga hoogu mine;
- kasuta mõistekaarte;
- testi, kuidas on sulle meelde jäänud erinevad joonised;
- tee endale "kontroll-lehed" – näiteks kaunista terve oma kodusein teemakohaste märkmepaberitega;
- ära hoia teadmisi endale – jaga mõtteid, olulisi teemasid kaastudengitega;
- tee endale ise eksam! – küsimuste väljamõtlemine ja neile vastamine on tulemust silmas pidades kindlasti kasulik;
- tee nimekiri kõikidest definitsioonidest.
Erinevaid aktiivõppe meetodeid proovides, ära unusta kohandada oma õppimismeetodit oma õpistiiliga. Näiteks kui oled "visuaalne õppija", kasuta jooniseid ja/või mõistekaarte.