Mida loodate nõukogu liikmena eelkõige ära teha? 

Ülikooli nõukogu põhilisteks ülesanneteks on ülikooli pikaajalise arengu ja hea finantskäekäigu eest vastutamine. Minu võimaliku nõukogu liikmeks olemise aega jääb uue arengukava koostamine. Soovin selle loomises aktiivselt osaleda ja nõukogu poolt ka võimalusel eest vedada.

Nõukogu liikmena soovin panustada ülikooli finantside jätkusuutlikkusele. Rektoraadi võetud suund konkurentsivõimelistele palkadele on väga oluline, kuid seda on võimalik saavutada vaid piisava kõrghariduse rahastuse korral. Ülikoolide rektorid on kõrghariduse rahastamise tõstmisel olnud väga aktiivsed. Ma näeksin, et ülikoolide nõukogud võiksid kõrghariduse rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks enam koostööd teha. 

Nõukogu liikmetel on roll panustada ülikooli arengusse ka koostöö arendamise kaudu ülikooliväliste organisatsioonidega ja ministeeriumitega. Omades pikaaegset kogemust koostööst Haridus- ja Teaduministeeriumiga, selle allasutustega ja ka teiste ülikooli jaoks oluliste organisatsioonidega, saan  esindada ülikooli huve nendes organisatsioonides. 

Ma loodan kasutada oma kogemust prorektori ja rektori kohusetäitjana, et paremini sidustada nõukogu ja rektoraadi eesmärke. Olles ise istunud nõukogu koosolekutel nö teisel pool lauda saan aru, et kõige keerulisem on leida nõukogu poolt pakutavatele ideedele sobivaid lahendusi nende edukaks realiseerimiseks.  

Nõukogusse nimetatakse tõenäoliselt ka uued välisliikmed. Saan kaasa aidata nõukogu välisliikmetel kiiremini aru saada ülikooli toimimise põhimõtetest. 

Mis praeguses Tallinna Ülikoolis kõige üldisemas plaanis muutmist vajaks? 

Koostöö. Ka viimasest rahuloluküsitlusest tuli välja, et koostöös on meil palju arenguruumi. Kindlasti on oluline igasugune koostöö, sh ka tugi- ja akadeemiliste üksuste vahel, kuid ma pean eelkõige silmas just akadeemiliste üksuste vahelise koostöö soodustamist. Meil on häid näiteid T&A projektidest, kus üksuste vahelises koostöös on sündinud uusi huvitavaid ideid ja saadud rahastust interdistsiplinaarsetele projektidele. Ka õppes on üksikuid näiteid koostööst. Siiski tundub, et see koostöö on eelkõige isikute tasandil ja toimub vaatamata meie koostööd mittesoodustavatele  regulatsioonidele. Pean väga oluliseks leida lahendusi selleks, et toetada üksuste vahelist koostööd ka õppe valdkonnas.  

Koostöö üksuste vahel muutub tulevikus eriti oluliseks, kui me räägime üldpädevuste või tulevikuoskuste arendamisest. Neid ei ole võimalik tulemuslikult arendada vaid oma nö koduinstituudi baasil. Paratamatult on mitmed üldpädevused tihedamini seotud erinevate akadeemiliste üksuste kompetentsustega (kriitilise mõtlemise oskus, kultuuriline pädevus, digipädevus,  roheoskused, loovus, kodanikupädevus, õppimis- ja juhendamisoskus jne). Seetõttu oleks hädavajalik, et üliõpilased saaksid lisaks oma koduüksusele osa ka teiste akadeemiliste üksuste kompetentsidest. 

Ülikoolide vahel on üha enam konkurentsi. Ülikoolid konkureerivad parimate õppurite ja parimate töötajate pärast. Ma arvan, et meie konkurentsieeliseks võiks olla see, mida teised ei ole suutnud pakkuda – ülikoolitasemel soodustavat keskkonda erinevate erialavaldkondade koostöiseks tegevuseks õppes ja teaduses. 

Koostöö nõuab eestvedamist, tagant tõukamist ja soodustavaid regulatsioone, sh rahastust. Koostöö ei ole vajalik koostöö enese pärast. Koostöö võimaldab uuenduslikke lahendusi õppes ja teaduses. Vaatamata ülikooli kiirele arengule on loomulikult veel valdkondi, mida võiks muuta, kuid tõin välja ühe minu arvates kõige olulisema.

Priit Reiska