Lugupeetud värsked doktorid, juhendajad, kolleegid, kaasõnnitlejad!

Tänapäeval on muutused nii kiired, et tekib küsimus, kas ikka meie juhime muutusi või juhivad nemad hoopis meid. Vastus saab siiski olla vaid üks: me oleme ülikool, oleme teadlased just selleks, et valitseda muutuste üle. 

Võibolla kõlab "valitsemine" siiski liiga pretensioonikalt, aga kindlasti peame me selgelt ja kõlava häälega vastama iga päev kerkivale küsimusele ´Mida nüüd teha?` Mida teha meditsiinis, poliitikas, majanduses, hariduses, mida teha riigi ja ühiskonna tasemel, aga ka igapäevastes inimsuhetes.
Mul on hea meel, et meil Tallinna Ülikoolina on võime ja valmisolek neid vastuseid anda. Me saame ju akadeemilises mõttes pidevalt targemaks, analüüsime teadlastena kogu aeg uut infot. Üha tähtsam on nüüd aga tulemustest ka laiemalt teada anda. Kui varem pidasime viisakaks ja taktitundeliseks oodata kõnelemisega nii kaua, kui keegi küsib, siis nüüd peame ütlema sedamaid, kui uus teadmine - olgu või üks pisikesena tunduv tarkusetera – meil olemas on. Jah, me oleme iseenda jaoks, aga veelgi enam oleme me teiste, üldise heaolu jaoks.  

Usun, et teil, head doktorid, on praeguses maailmas selge siht ja suured eesmärgid. Need peavadki suured olema. Suured sihid sünnitavad suuri mõtteid ning usina töö ja vahel ka hea õnne kaasabil annavad erilisi tulemusi. Teie praegused tulemused on aga sedavõrd erilised, et teile on omistatud doktorikraad! 

Ma õnnitlen teid kõiki, kes te ühte olulisse sihtkohta pärale olete jõudnud. See on olnud kindlasti väga suur unistus, aga ka vähemalt sama suur pingutus. Kuid see pingutus tasub end ära! See pingutus avab uusi, seni ligipääsematuid võimalusi. Ma ei mõtle mitte ainult ametikohti, kus on doktorikraadi nõue – neid ei ole kuigi palju. Ma mõtlen oskusi ja teadmisi, mida olete selle aja jooksul omandanud. Ja eelkõige eesmärgi seadmist ning selle täitmist! 

Te olete tõestanud endale ja ka kõigile teistele, et teil ei ole piire, te suudate saavutada kõike, mida te soovite! Ja just see annab teile tohutu eelise tööelus, annab eelise olla ühiskonnas oma valdkonna eestkõneleja! 

Tänan ja õnnitlen ka teid, head juhendajad. Teie eruditsioon, entusiasm, võime jagada, jääb uute doktoritega kindlasti pikaks ajaks. Ning nemad omakorda kasvatavad uusi vilju, milles on alati ka osake teist. Sellest saate ka edaspidi suurt rõõmu tunda.

On tavaks saanud, et peatähelepanu ja õnnitluste tulv tabab sellisel aktusel värskeid doktoreid ja nende juhendajaid. Kuid ma soovin täna tänada ka neid, kes on praegu ja ka kogu selle pika doktoriõpingute aja olnud lava taga – soovin tänada värskete doktorite lähedasi, pereliikmeid, kaasasid, lapsi, vanemaid. Ma võtsin oma kabineti riiulilt kolm juhuslikku doktoritööd ja ma tsiteerin: „See töö sai võimalikuks tänu minu perele ja sõpradele!“;„Suur tänu minu tütardele ja abikaasale kannatuse ja mõistmise eest!“; „Tänan oma perekonda, kelle toetuse ja mõistva suhtumiseta poleks see väitekiri valminud!“. Tänu teile, head lähedased, te oleta andnud oma panuse meie ülikooli teadusliku taseme tõusu!

Täites Tallinna Ülikooli rektori kohuseid on mul siiras rõõm tõdeda, et ülikool muutub tänu teile, head doktorid, iga aastaga rikkamaks, suurendab oma akadeemilist mõõdet. Igal aastal võime üha julgemalt kinnitada, et Tallinna Ülikool on targa elu eestvedaja, seda mitte ainuüksi Eestis, vaid ka kaugemal. Suur aitäh teile selle eest!

Palju jõudu! Ja eriti tänasel päeval - palju õnne!