Laimdota Truus pidas TLÜ ökoloogia keskuses ettekande rabade kuivendamise mõjust männi kasvule. Lisaks ilmus rabade metsastumise teemal ka Eesti Looduses artikkel Viru rabast, mis ei olegi nii esinduslik, kui reklaamides kirjutatakse. [caption id="attachment_8125" align="alignleft" width="300"] Fotod: Laimdota Truus[/caption] Põhjapoolkeral, sealhulgas ka Eestis on leitud, et rabades suureneb metsasus. Puud asendavad tüüpilisi rabataimi, sealhulgas turbasamblaid. Metsasuse kasvu põhjustena võib välja tuua peamiselt rabade kuivendamist, mis toimus eriti hoogsalt 1960−1980ndatel, praeguseks on ligi kolmveerandil rabaservadest kraavid. Täna rabadesse ja nende servaaladele enam aktiivselt kraave ei kaevata. Siiski kraavitamise mõjul liigub mets servadest rabapinnale edasi senini. Uuritud 30 (keskmiselt 300−600 ha suuruse) rabas oli 1920ndatel aastatel rabapinnal kasvava metsa osakaal ligikaudu 1−2 %; praeguseks on see tõusnud ligi 35 %. Hiljuti läbiviidud Eesti soode inventeerimisel (Paal ja Leibak, 2013) hinnati Eesti rabadest ligi 120 000 ha ehk 78%  heas või väga heas seisundis olevaks. Laimi Truus peab seda ülehinnatuks. Mets levib rabadesse peamiselt servadest, kus toiteained on taimedele kättesaadavamad just kuivenduse mõju tõttu. Puude kiirem kasv muudab omakorda keskkonnatingimusi sobivamaks metsale, mitte aga rabale. See viib aga rabade suuremale metsastumisele. Laimdota Truusi ettekandest kirjutas kokkuvõtte Anna-Helena Purre. Ökoloogia keskuse igareedesed seminarid (kell 9:00, ruumis M-523, info) on avatud kõigile huvilistele ning neid on võimalik jälgida ka veebis (sh järelvaatamine).