Taimla jaoks oli vahetusüliõpilaseks kandideerimine mitme asjaolu kokkulangemine – ühelt poolt tutvustas Erasmus+ võimalusi Tallinna Ülikool, teisalt aga kuulis ta positiivsest vahetusõpingute kogemusest oma sõbralt. Seega leidiski ta end ühel hetkel mõtlemast, et niivõrd head võimalust tuleb kindlasti ära kasutada. Bakalaureuseastme üliõpilasena Erasmus+ vahetusülikoolide nimekirja vaadates jäi talle Euroopa sihtkohtade asemel silma hoopis University of Houston-Downtown (UHD) Texase osariigis USA-s, sest mingil muul viisil kui Erasmusega Ameerikasse õppima sattuda tundus talle vähetõenäoline: „See tundus olevat küll selline suurepärane võimalus ja siiamaani ma arvan, et see on kõige parem individuaalne otsus, mille ma olen elus vastu võtnud.“ 

Magistriastmes uuesti vahetusõpingutele minnes oli algne plaan jällegi võimalikult kaugele minna – näiteks Souli või Tokyosse. Koroonaviiruse pandeemia tõttu tuli sellest siiski loobuda, mistõttu sai uueks eesmärgiks minna kõige kaugemasse kohta Euroopas. Kuigi ta polnud varem Lissaboni külastanud, tundus talle linn vahva kooslusena kaunist loodusest ja rikkast kultuurist.

Enne oma esimest Erasmus+ kogemust Ameerikas valdas Taimla sõnul teda hirmu asemel ülim ootusärevus: ta ei suutnud ära oodata, mil ta lõpuks lennuki peale astub, sest huvi teistsuguse koolisüsteemi ja riigi vastu oli niivõrd suur. Oma teise Erasmus+ kogemusega Portugalis University of Lisbonis meenub talle ereda mälestusena just positiivne üllatus, et vahetussemestrile on võimalik minna ka vaid magistritöö kirjutamiseks. Taimlat võlus tõsiasi, et leidub väga erinevaid viise, kuidas oma õpinguid Erasmus+ programmiga ühildada. Enda sõnul oli tal väga hea meel kirjutada oma lõputööd – midagi, mida ta peab niikuinii tegema – uudses keskkonnas.

Taimla usub, et vahetusõpingud aitasid lisaks akadeemilisele poolele kaasa ka tema professionaalsele enesearengule. Eelkõige arenes tema suhtlemisoskus – uues kultuuriruumis elamine õpetas talle nii erineva taustaga inimestega suhtlemist kui ka nende seisukohti paremini mõistma ja analüüsima. Rahvusvaheline kogemus laiendas ka silmaringi ning ta usub, et tänu vahetusõpingutele on tal rohkem teadmisi nii erinevatest rahvastest kui ka poliitikast. „Nägin, et maailmas on nii palju enamat kui väike Eesti riik. Nüüd ma olen nagu kala vees ükskõik kuhu ma lähen. See ei tähenda seda, et ma praegu oleks Eesti suhtes halvasti mõtestatud, võib-olla see on hoopis näidanud, et hea on minna ja veel parem on tagasi tulla. Aga kui sa ära ei käi, siis ei oska sa võib-olla isegi väärtustadagi, kui pagana hea on Eestis!“

Taimla julgustab Erasmus+ programmis osalemist ka neile, kes pole veel julgenud välismaale mineku otsust vastu võtta: „Hirmusid elus on ja tuleb väga palju, aga see on üks vähestest võimalustest väga vägevat asja teha, ja ometi on riskid sinu eest väga maandatud.“ Ta rõhutab, et üliõpilastele antakse tõesti igas olukorras nõu ning toeks on ka teised vahetusüliõpilased, kes on täpselt samas olukorras nagu sa isegi. Lõppude lõpuks on aga igaühe Erasmus+ kogemus eriilmeline ning oluline on olla julge pealehakkaja: „Seda ei saagi keegi sulle ette öelda, et milline täpselt sinu kogemus saab olema – selle pead sa ise endale paika panema.“