Mida Sa Tallinna Ülikooli juures kõige rohkem hindad?

Tallinna Ülikool on noor ja nooruslik ülikool, mida ei rõhu paks traditsioonide kihistu. Tallinna Ülikool on uudsusele orienteeritud, tänu oma parajale suurusele, on see avatud distsipliinide vaheliseks ja üleseks koostööks. Samuti on ülikool tugev oma rahvusvahelisuse poolest: meil on tugev koostöö teiste ülikoolide ja teadusasutustega. Minu kogemuses rahvusvaheliste projektidega on igal juhul Tallinna Ülikool olnud tugev baas, mille kaudu tegevusi ellu viia. Ülikoolis on tugev ja avatud meelega kollektiiv, kellega saab häid projekte ette võtta. 

Millised on meie kõige suuremad vajakajäämised ja mis vajaks muutmist?

Suurimaks väljakutseks on ikka palkasid puudutav. Palgad peavad praeguses kontekstis tõusma, sest need on muudes sektorites jõudsalt suurenenud ja elukallidus on järjest eest ära minemas. Samuti on väljakutseks töötingimused, mis peavad olema sellised, et annavad töötajatele võimaluse keskenduda ja keskenduda nii, et jääb aega ka teadust teha. Viimane kipub jääma kaotajaks selgemate nõudmistega õppetöö vajaduste ees. Ka administratiivsel tööl on oht enda alla matta. Teadustöö tegemine vajab aega, vajab kollektiivset tugisüsteemi ja mõistagi ka raha.

Milliste muutuste läbiviimisesse plaanid senati liikmena panustada ja milles Sinu tegevus nende muutuste läbiviimises seisneb?

Tulenevalt oma taustast teaduri ja vanemteadurina, samuti kogemusest rahvusvaheliste projektide juhtimisega, sean senati liikmena enda jaoks esikohale teadustöö tegemisega seotud teemad.  Näiteks on minu jaoks oluline, et ka teaduritel ja vanemteaduritel oleks võimalus saavutada stabiilsust töötamisel ka projektitaotluse saamise ebakindluse kontekstis. Praktikas tähendab see suuremat teadustöö ja õppetöö integreerumist.  

Oma rollina senatis näen peamiselt teadustöö tingimuste eest seismist. Kui õppetööd planeerime süsteemselt, siis teadustööl on oht jääda tegevuseks, mis juhtub siis, kui aega üle jääb. Arusaadavalt on teadustöö tegemisel oma tavad ja võimalused ja sageli see toimubki projektide raames seatud tingimustel ja tööplaaniga. Aga teadustöö peaks olema kesksel kohal nii töötajate identiteedis kui tegevuses. Näen seda ka olulise tegurina suurendamaks teadusgrantide taotluste edukust. 

Minu jaoks oluline valdkond on ka doktoriõpe, mille jaoks ülikooli sisese korraldusliku raami loomine võiks anda doktorantide lõpetamise edukuse. Siiamaani on olnud suuri probleeme õigeaegse lõpetamisega, millele ei ole kaasa aidanud ka doktoritöö tegemise tingimused. Vaja on tugevat tugisüsteemi, mille osaks on vajalikud toetavad kursused, tegevuskava doktorandile endale ja doktorantidele aja jätmine doktoritöö tegemiseks. Viimane tähendab, et doktorante ei koormata õppetööga, ei ise kohustuslikke kursusi läbides ega teisi õpetades. Doktorandid on teadustöösse alles kohanduvad noored teadlased, kellele tuleb jätta aega ja võimalust kujuneda ja ennast kujundada. Kindlasti võiksid doktorandid õpetada, kuid see tähendab pigem teadlase ja õppejõu enese arengut toetavat tegevust kui üheks põhiõppejõuks olemist.