Millised uuringud ja projektid on praegu käsil? Mis on põletavad küsimused ja teemad?
Lõpetan hetkel kolleegidega BFM-is uurimisprojekti, milles uurime Eesti kohalikke ajalehti. Projekti aluseks on argument, et kohalikud ajalehed ja kohalik ajakirjandus on maapiirkondades nn uudiskõrbete vältimiseks olulised. Lisaks näeme, et professionaalne ajakirjandus, mis järgib ajakirjanduse tõepärasuse ja erapooletuse norme, on oluline selleks, et tõkestada väärinformatsiooni võimalikku levikut ajakirjanduseta sisu kaudu. Selles kontekstis on väga oluline, et kohalik ajakirjandus ja kohalikud ajalehed oleksid majanduslikult teostatavad ja et nende tegevus oleks jätkusuutlik. Seetõttu küsitlesin koos õpilasega Eesti kohalikke ajalehti, et esitada kaks põhiküsimust: kuidas nad oma olukorda praeguses konkurentsi- ja ühiskondlikus keskkonnas tajuvad? Milliseid väljakutseid ja milliseid lahendusi nad oma jätkusuutlikuks ja edukaks toimimiseks näevad?

Saime teada, et kohalikud ajalehed tunnetavad tugevalt reklaamitulu vähenemist munitsipaallehtedele ja ülemaailmsetele Interneti-hiiglastele. Samal ajal tekitab neile peavalu ajalehtede ebakindel ja kallis kojukanne ning kasvav veebitarbimine. Meie uuringute põhjal saan väita, et kohalikud ajalehed Eestis vajavad mitte niivõrd rahalist toetust, kuivõrd koostööd ja innovatsiooni. Rahaline toetus raviks talitlushäirete sümptomeid ainult ajutiselt. Koostöö ja innovatsioon võivad aga pakkuda juurdepääsu tugevusele, mis on pärit meediaettevõtetelt ja nende koostööpartneritelt. Meediamaastik muutub dramaatiliselt ja kohaliku ajakirjanduse jätkusuutlikud lahendused nõuavad loovust ja valmisolekut teha koostööd valdkondade piires.

Samuti töötan praegu rahvusvahelise projekti kallal, mida juhivad kolleegid LUT ülikoolist Soomes. Selles projektis intervjueerime otsustajaid meedias. Meie uurimisküsimused on järgmised: kas meedia võib olla nii jätkusuutlik kui ka kasumlik? Kuidas otsustajad analüüsivad meedia vastutust ühiskonnas? Projekt põhineb eeldusel, et meediaettevõtetel on tänu oma ärimudelitele ühiskonnale suur mõju. Näeme, et mõned meediaorganisatsioonid tegelevad hübriidloogikaga; see tähendab, et nad käsitlevad korraga mitut ettevõtet ja samas ka ühiskondlikke eesmärke. Ja me väidame, et oskus mitme loogika käsitlemiseks ja integreerimiseks on kaasaegsete meediaorganisatsioonide põhioskus.

Kolmandaks, töötan koos kolleegidega BFM-is, et mõista, kuidas Interneti uued tehnoloogilised võimalused võivad muuta meediatööstuses väärtuse loomist. Üks siinsetest alamprojektidest, millega praegu tegelen, uurib, kuidas plokiahelatehnoloogia võimaldab Internetis jagatava sisu loomise õiglast lugemist.

Lõpuks, juhin rahvusvahelist projekti H2020, mille eesmärk on edendada ekraanimeedia ettevõtluse õpetamist, uurimistööd ja sidusrühmade kaasamist. Niinimetatud ScreenME-Netis tehtud uuringute osas väidame, et meediaettevõtjad on meediatööstuses toimuvate muutuste esirinnas. Nende kaudu saame tuvastada ja uurida tööstuse dünaamikat, millel on ühiskonnale väga sügav mõju.

Mis Sind elus inspireerib?
Pärast keskkooli lõpetamist asusin tööle kirjastusse Saksamaale, kus võtsin ette kolmeaastase koolituse erinevates osakondades ja tütarettevõtetes. Üks tütarettevõte, kus töötasin, oli lasteraamatute kirjastaja. Ühel korral aitasin korraldada koosoleku, kus kirjastuse juhid esitasid uut raamatuprogrammi oma müügiesindajatele. Minu ülesandeks oli enamasti lihtsalt veenduda, et uued raamatud oleksid välja pandud ja kõigil oleks piisavalt suupisteid. Enamasti kuulasin lihtsalt äsja ilmunud raamatute ettekandeid. Mulle meeldis selles ettevõttes töötada ja mulle meeldis meeskonda kuuluda. Just sel koosolekul tabas mind mõte: kas ma naudiksin oma tööd sama palju, kui need oleksid autode või pesupulbri - ja mitte raamatute - müügiesindajad? Ilmselt mitte.

Meedia heaks töötamine on midagi erilist. See puudutab sisu – sisu, mis on oluline. Sel konkreetsel juhul olid just lasteraamatud, millel on potentsiaal mängida iga lapse elus väga olulist rolli. Kõik mäletavad oma lapsepõlvest vähemalt üht raamatut, mida luges või mida loeti neile mitu korda ette, raamatut, mille lugu elas edasi ja arenes oma peas edasi. Lastele raamatute kirjutamine ja müümine tundus sel ajal, et andsin lastele kätte võtme, et nad saaksid oma peas luua universumi, kus lugu edasi elab. Raamat on alati midagi enamat kui lihtsalt kaante vahel olevad sõnad. See annab neile lugejaile õiguse. Ja mul oli hea tunne, et müüsime midagi, mis võiks lapsi võimestada.

Kuigi mulle meeldis kirjastuses töötada, tundsin, et pean pärast ettevõttes koolituse lõpetamist edasi liikuma ja maailma minema. Tahtsin rohkem reisida ja tahtsin elada, töötada ja õppida erinevates riikides. Mida ma ka tegin. Kuid iga töökoht, iga praktika, mille läbisin, iga õppeprogramm, milles osalesin, ja hiljem on kõik läbi viidud uuringud alati olnud seotud meediaga. See kirg meedia vastu võib voolata ka minu verest: ema poolt olen pärit perekonnast, kes oli pikka aega Saksamaal Heidelbergis kirjastust pidanud ja seda juhtinud. Nii et inspiratsioon on minu jaoks juba ammu olemas.

Lisaks teadusele - kas Sul on hobisid või tegevusi, mis teevad Su psüühilisele ja vaimsele tervisele head?
Ma ujun. Ujumine on minu jaoks puhas õndsus. See on nagu lendamine - lihtsalt vees. Ma ei ole avaveeujuja, vaid eelistan ujuda basseinis. Lapsepõlves ja teismelisena veetsin aastaid ujumismeeskondades nii Saksamaal kui ka USA-s. Klooritud vee lõhn ja basseinimüra, samuti kõik ujumisharjumused ja rituaalid pakuvad mulle mugavust.

Samuti armastan süüa teha. Millegipärast ei valmista ma peaaegu kunagi sama rooga kaks korda. Proovin alati uusi roogasid ja improviseerin palju. Kui valmistan õhtusööki, ei tea mu pere kunagi, mida oodata. Ma ei saa väita, et neile minu eksperimendid alati meeldivad.

Kõige tähtsam on see, et minu jaoks on väga põhjendatud lihtsalt oma lastega koos olemine, nende maailmale andumine ja kvaliteetaega veeta koos nendega. Nendega koos olles on mul lihtne unustada välismaailm ja kogu tööga seotud stress. Need on need hinnalised hetked ja tunnid, kui miski muu pole oluline.

Mis on Sinu arvamus - kuhu teadus liigub?
Teadus on alati olnud ja jääb alati oluliseks. Ühiskonnana saame areneda ja areneda alles siis, kui mõistame oma praegust olukorda ning erinevate jõudude seost ja mõju erinevatele tingimustele. Teisisõnu, kui me tegeleme teadusega.

Oma meediaäri uuringute valdkonnas näen, et liigume üha suurema interdistsiplinaarsuse poole. Meedia on ühiskonna keskmes ja üha enam vahendatakse meile seda, mida kogeme ja mida tarbime. Sisu tootmise, kureerimise, levitamise ja tarbimise aluseks olevate tingimuste ja protsesside mõistmine pole oluline ainult meediaettevõtete ja meediauuringute jaoks. See on oluline ka varem mitteseotud tööstusharude ja laiema ühiskonna arengu mõistmiseks.

Laiemalt võttes arvan, et teadusel on ees suur ülesanne: usalduse taastamiseks peab see paremini suhtlema. Praegune pandeemia on näidanud, et paljud inimesed ei saa tegelikult aru, kuidas teadus töötab. Vastuolulised lood uuringutulemuste kohta ja teadlaste vaidlused teaduse üle on inimeste jaoks segadust tekitavad. Väga sageli esitatakse meedias uurimistulemusi, enne kui neid kontrollitakse ja täiendavate uuringutega testitakse. Meediatöös ei saada alati aru, et protsesside ülevaatamine, kus õpitulemusi kahtluse alla seatakse ja kontrollitakse, on akadeemilises ringkonnas tavapärase protseduuri osa. Ja see ei tunnistata alati, et on normaalne, et väiksemate uuringute hüpoteesid ei pruugi suuremates uuringutes paika pidada. Nende soovist anda teada kõige värskemast teabest viiruse ja vaktsineerimisprogrammi kohta, ei tehta alati korralikult. Seetõttu jäävad inimesed segadusse. Järele jääb mulje, et teadus ise ei tea midagi ja temasse ei saa uskuda. Ühiskonnal, kus inimesed ei usalda teadust, on aga dramaatilised tagajärjed meie eluviisile ja ühiskonnana arenemisele. Ma arvan, et meedia peab teaduse ja laiema avalikkuse vahendamisel tegema paremat tööd.