Tallinna Ülikooli arengukavas oleme võtnud eesmärgi kujundada jätkusuutlikku ja uuenduslikku mõtte- ning eluviisi väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. Arendusprorektor Katrin Saks, milliseid samme on ülikoolis endas astutud teadliku tarbimise ja keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste poole?

Samal ajal kui päike meelitab lume alt esimesed lumikellukesed, hakkavad päikesekiired tegutsema ka Vita maja katusel. Sinna katusele paigaldati 2023. aasta sügisel päikeseelektrijaam võimsusega 30 kW.  87 päikesepaneeli peaks aastas tootma umbes 25,7 MWh.  Seda pole just palju, arvestades meie aastast elektritarbimist, mis on 2718 MWh, aga  oma väikese panuse kasvuhoonegaaside vähendamisse annab seegi. Lisaks on tegemist kõige väiksemate kadudega elektrienergia tarbimisega, kuna jäävad ära elektrivõrgu ülekande kaod ja mitmete pingemuundamistega tekkivad kaod.

See on vaid üks näide viimase aasta jooksul tehtud investeeringutest (u 1,5 miljonit), mis peaksid meid kliimaneutraalsemaks tegema.

2021. aastal püüti esimest korda analüüsida Tallinna Ülikooli süsiniku jalajälge. Seda tegid LTI keskkonnakorralduse MA üliõpilased. Aluseks võeti Covidi- eelne aasta 2019. Suurema osa 7478 tonnisest süsinikujalajäljest andsid hooneenergia ( 55%) ja liikuvussenergia (33%). Kui viimast vähendas oluliselt Covid, siis hooneenergia vähendamiseks oleme päris palju ise investeerinud. 

Terra maja asukad on küllap need, kes omal nahal on seda kõige rohkem tundnud. Eelmisel aastal vahetati välja kõik tänavapoolsed aknad, millest paljud olid ühekordsed ja plastist raamidega. Uued aknad on projekteeritud kahekordsed. Välimine osa on ühekordse klaasiga, mille sisemisel pinnal on väga vastupidav kõrgel temperatuuril klaasile kantud selektiivkiht. Sama klaasi kasutatakse ka tööstuses ja kodutehnikas (näiteks ahjud). Sisemine osa on kahekordse klaaspaketiga, kus selektiivkiht  paikneb klaasi välispinnal. Akende vahetuse tulemusel paranes hoone energiatõhusus märkimisväärselt - hinnanguliselt võib hoone soojusenergiakulu väheneda kuni 15%. Aga see pole veel kõik.

Plusspoolele lisandub ka tänavamüra vähenemine, mille kasutegurit on raske mõõta, kuid mis annab panuse mugavama töökeskkonna loomisele Terra maja ruumides. 

Tegelikult tuleb hoone energiasäästu arvutamisel tuleb arvestada tervikut, see tähendab, et üksikute meetmete energiasäästu potentsiaali ei ole võimalik alati välja arvutada, vaid kalkuleerida mõju tervikuna.

Antud energiasäästu arvutustes on Terra puhul arvestatud järgnevate meetmetega (kaks viimast alles teoksil):

• uus soojussõlm uue automaatikaga;
• nutiküte;
• uued aknad õhutiheda paigaldusega;
• uued õhkkardinad uue automaatikaga;
• uued LED-valgustid ja liikumisanduritega juhtimine;
• uus ventilatsioonisüsteem s.h.

o uued ventilatsiooniseadmed uue automaatikaga;

o ruumide vajadusepõhine ventilatsioon õhukvaliteedi järgi.

Nende meetmetega kaasneb hinnanguliselt 55% soojusenergia ja 47% elektrienergia sääst.

 

Terra maja on meie linnaku kõige vanem hoone ja vajas kaasajastamist, aga kuidas on lood teiste õppehoonetega? Mida on juba jõutud teha ja mis ootab veel tegemist?

Mis puudutab teisi hooneid, siis vahetati eelmisel aastal välja ka Astra  õppehoone ebaefektiivne ja amortiseerunud jahutussüsteem, kaasajastati sissepääsude soojuslahendusi ning Astras, Terras ja Mares  paigaldati kaasaegsed, parema valgusviljakusega, värelusvabad ja energiasäästlikumad LED-valgustid.

Vähendasime ka riske ja suurendasime varustuskindlust.

Tallinna Ülikooli linnakusse paigaldati täiendavalt kaks diiselgeneraatorit (varem oli kasutusel üks).  Generaatorid töötavad vajadusel järjest vähemalt 72 tundi, misjärel tuleb lisada kütust.

Tulevikku vaadates on üks suuremaid väljakutseid Silva maja rekonstrueerimine.  Lisaks väga väsinud ilmele on seal suured probleemid ventilatsiooni ja soojussüsteemiga.

 

Tänapäeval on olemas juba moodne tehnoloogia, mis aitab jälgida ja hinnata säästlikku käitumist. Kas ülikool seda ka kasutab?

Oleme umbes aasta jagu kasutanud  AI-põhist tarkvara oma energiatarbimise jälgimiseks ja reguleerimiseks, mis peaks meile tagama optimaalse kasutuse. Selle eesmärgi saavutamiseks oleme  täiustanud hooneautomaatika süsteeme ning arendanud välja vajalikud pilvepõhised tarkvaralahendused. 

Oodatava mõju tulemusena saavutame hinnanguliselt ca 5-10% täiendavat energiasäästu kogu hoonete energiakuludelt ja CO2 emissiooni vähenemise, tõstes sisekliima tasemed üle 90% lävendi ja tuvastades tuhandeid seni avastamata anomaaliaid ja vigu.

 

Kui palju meie enda harjumustest ja käitumisest oleneb?

Tegelikult tuleks hakatuseks tunnustada kõiki ülikoolipere liikmeid kollektiivse panuse eest. Mäletatavasti rakendasime 2022 sügisest üsna karme meetmeid alandades temperatuuri, siis  kui energiahinnad läksid läksid lakke sõja ja energiakriisi tõttu.

Nii sel kui ka järgmisel talvel oleme suutnud energiat märkimisväärselt kokku hoida.

Näiteks sel aastavahetusel (22.12.2023 – 07.01.2024), kui majad oleks niikuinii üsna tühjad, tarbisime soojusenergiat 35 % vähem kui me oleksime tarbinud tavapärasel režiimil. Rahaliselt oleks see tähendanud lisakulu soojusenergiale umbes 16 000 + km. Elektrienergia tarbisime eeldatavalt 27% vähem, mis oleks tähendanud lisakulu ca 8500 + km. Siinjuures tuleb arvestada, et jaanuari esimese nädala keskmine temperatuur oli pika aja külmem ehk  -14,9 kraadi (jaanuari kuu keskmine -6,3 kraadi).

Kokkuvõtvalt tähendab see seda, et tänu kokkuhoiumeetmetele oleme me ühiselt suutnud kaasa aidata üldisele tarbimise vähenemisele ning lisaks oleme hoidnud Tallinna Ülikooli halduskulud kontrolli all. 

 

Mis on need väikesed sammud, mida  igaüks ise saab teha ja mis kokkuvõttes oma mõju poolest polegi siis enam nii väikesed?

Kindlasti saab igaüks meist jätkuvalt panustada. Alates sellest, et lifti kasutamise asemel läheb teisele korrusele trepist või pudelivee asemel võtab vett linnakusse paigutatud joogivee kraanist. Neid on meil neljas kohas, lisaks on paigaldatud tualettruumidesse sellised kraanid, kuhu mahub pudel alla.

Oma kohvikutes, kohviautomaatides ja ülikooli poolt keskselt korraldatud sündmustel ei ole me lubanud kasutada ühekordseid nõusid, sama võiksid teha kõik üksused.

Prügi sorteerimist ja tule kustutamist on nagu isegi piinlik meelde tuletada, aga palju keerulisem väljakutse on digiprügiga võitlemine.

Sel aastal üritame mõõta kogu ülikooli süsiniku jalajälge ja vaadata milline on meie jätkusuutlikkuse reiting võrreldes teiste ülikoolidega.