Välispraktikal käinud Helena Helme: praktiline õpe, päike ja rahvusvaheline keskkond
Intervjuu Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vilistlase Helena Helmega, kelle Erasmus+ viis Maltale välispraktikale.
Kuidas sa leidsid oma välisõppe koha?
Ma leidsin enda välispraktika koha Erasmusintern lehekülje kaudu, mis võis isegi olla Tallinna Ülikooli lehel. Minu eesmärk oli leida praktika ürituskorralduse valdkonnas mõnes sooja kliimaga riigis, mis ka õnnestus, sest tulin Malta Ülikooli (University of Malta), kus asusin korraldama igaaastast kunsti ja teadusfestivali Science in the City.
Milliseks on su kogemus tänaseks kujunenud?
Kogemus on olnud imeline, ma olen superrahul. Loomulikult külmast Eestist tulles, naudin siinset ilma, aga lisaks ilmale on praktika ise väga sisukas. Õpin iga päev midagi erinevas valdkonnas ja meid usaldatakse erinevate nö päris ülesannetega. Praktikas on omavahel põimunud väga palju erinevaid valdkondi ja mul on kokkupuude kõigega – teadus, ürituskorraldus, jätkusuutlikkus jne. Kontori keskkond on meil väga rahvusvaheline ja inimesi on kokku tulnud igast maailma otsast. Ülemused on väga vastutulelikud ja me saame ka puhkusepäevi. Laiemalt on ka Malta ise väga rahvusvaheline ja siin on palju noori, kes on paariks kuuks tulnud keelepraktikale või õppima. Iga päev korraldatakse üritusi, mille eesmärk on noorte omavaheline tutvumine. Seega on väga kerge leida uusi sõpru ja ei teki võõras riigis üksi olemisest kurbustunnet.
Mida sa ei osanud arvata, et juhtuma hakkab?
Ma ei osanud arvata, et mulle siin nii väga meeldib ja et tööpäevad on nii tihedad. Ma ei olnud varem Maltal käinud, kuid näiteks mu korterikaaslane oli riiki enne mitu korda külastanud ja olukorraga tutvunud. Mina lihtsalt tulin ja jäin. Mulle meeldib saareriigi pisike suurus, kõik on käe-jala kaugusel ja teise saare otsa sõidab kahe tunniga. Siin leidub tegevust igale maitsele – matkamine, ujumine, niisama jalutamine jpm. Veel on siin palju turiste, seega leidub ka pidutsemist parajalt. Meelelahutuse kõrvale jagub, aga ka omajagu tööd, seega igav juba ei hakka.
Pean oluliseks asjaolu, et ülikool toetab ka praktilist töökogemust ja seda tuleks rohkem julgustada ja miks mitte pakkuda mitut võimalust õpingute jooksul.