Doktoritöö: paljud valitsused üle maailma on e-valitsuse teenuseid kasutades tupikusse sattunud

Toimijavõrgustiku teooria (actor-network theory) kui teoreetiline ja metodoloogiline raamistik e-valitsemise projektide uurimises keskendub sotsiaal-tehnilise raamistiku võimalikule kohandamisele e-valitsemise projektide mõistmiseks. Teadustöös vaadeldi e-Eestit ning e-residentsust juhtumiuuringutena. Peamine eesmärk on mõista e-valitsust võrgustikuna, kus inimesed ja tehnoloogia on sama võrgustiku loomises ja arengus esmatähtsad osalised.

Kuigi toimijavõrgustiku teooria pakub e-valitsemise mõistmiseks ainulaadset käsitlusviisi, on selles ka vigu, millega tuleb arvestada. Näiteks liialt keerukas terminoloogia, milles ei mõelda lugejate, eriti e-valitsemisega tegelejate ja poliitikakujundajate peale, kes sooviksid toimijavõrgustiku teooriat raamistikuna kasutada. Lisaks on toimijavõrgustiku teooria uuringus konkreetne väljavaade sellest, kuidas tehnoloogiat (füüsilist ja tarkvarana mittefüüsilist) ning organisatsioone saab käsitleda digitaalse arengu osalistena, nagu peamised poliitikud või kindlad seadused, kes/mis tehnoloogiat reguleerivad. Samuti pakub toimijavõrgustiku teooria metoodikana vahendeid ja suuniseid selleks, kuidas e-valitsemise projektidest teavet saada. See võib olla kasulik siis, kui juurdepääs teabele on piiratud.

Carlos Ivan Vargas Alvarez del Castillo selgitab, et praktikas on viimane kümnend e-valitsuse jaoks olnud õitsenguaeg. „Valitsused tahavad kasutada uusi tehnoloogiad, et muuta enda protsessid, korraldused ja teenused lihtsamaks ning sujuvamaks, vähendades samal ajal nende maksumust. Kahjuks jõudsid paljud tehnoloogilised projektid valitsustes üle maailma tupikusse ning mõnel juhul ebaõnnestusid,“ lisas ta. Selles uuringus keskendutakse peamistele teguritele, mis innustavad ja toetavad digiteerimist ning panustavad e-valitsemise teoreetilise analüüsi arutellu.

Uuringu jaoks kasutatud teooria ei ole täiesti uus, kuna sellest on kümnendite jagu uuringuid, kuid käsitlust ning kohandamist e-valitsuse kontekstis saab pidada uuenduslikuks. Selle uue käsitluse eesmärk on arvestada kõigi osade ja teguritega kui peamiste osalistega, kes saavad e-valitsemise projekti tulemust positiivselt või negatiivselt mõjutada. Need tegurid võivad olla inimesed või tehnoloogilised osad. Lisaks saab toimijavõrgustiku teooriat ennast kasutada suunisena, kuidas teabe kogumist korraldada. Kokkuvõttes on toimijavõrgustiku teoorial põhinevas uuringus uuenduslik käsitlus sellest, kuidas suhtuda e-valitsemisse kui võrgustikku ning kuidas see võrgustik analüüsi jaoks selgeks teha ning samal ajal sellest teavet koguda.

Avalikku kaitsmist saab vaadata ka Zoomis.

Juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Anu Toots. Oponendid on Ljubljana Ülikooli professor Mirko Vintar ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor Katrin M. Nyman-Metcalf.

Doktoritöö on kättesaadav Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu veebikeskkonnas ETERA.