Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja

Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja, MA

Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja saab ettevalmistuse õpetada üldhariduskoolis kas käsitöö ja kodunduse või töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainet. Sellest tulenevalt koondab tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja õppekava kaks õppesuunda – käsitöö ja kodunduse õpetaja ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja erialad, millest tuleks valida üks.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 20

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Õppekava koosneb eriala üldainetest, valitud suunast lähtuvatest erialaainetest, kasvatusteaduslikest- ja psühholoogiaainetest ning valitud suuna ainedidaktikast ja pedagoogilistest praktikatest.

  • Õppekava lõpetanule omistatakse magistrikraad ning kutsestandardi kohaselt ka õpetajakutse (tase 7).

Keda ootame õppima?

  • Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja eriala sobib inimesele, kes on huvitatud haridusprobleemidest, kellel on soov ning eeldused töötada üldhariduskooli tehnoloogiavaldkonna ainete õpetajana, tegeleda noortega ning võtta vastu õpetajatöös ja haridusmaastikul vastu tulevaid väljakutseid.
  • Erialale sisseastujal peab olema omandatud eelnevalt bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus.

 

2024/2025 õppeaastal rakendatakse õpinguid alustavatele õpetajaks õppijatele erialastipendium, osakoormusega õppimisel on see 250 eurot kuus. Stipendiumi saavad 60% tehnoloogia valdkonna ainete õpetaja magistriõppekaval õppijatest.

Stipendiumi saab taodelda kaks korda aastas 5 kuuks. Esimese semestri üliõpilaste paremusjärjestus moodustatakse vastuvõtu tulemuste alusel. Alates teisest semestrist moodustatakse paremusjärjestus õppekava täitmise mahu ja õpitulemustega seotud näitajate alusel.

 

Miks tulla meile õppima?

Eesti  kool vajab tänapäevase ettevalmistusega tehnoloogiavaldkonna ainete õpetajaid. Tallinna Ülikoolil on pikaajaline kogemus eriala aineõpetajate ettevalmistusel. Õppekava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et aineõpingud toetavad tehnoloogia valdkonna ainete sügavamat mõistmist ja käsitlemist. 

Üldkasvatuslike ja psühholoogiliste õpingutega kujunevad teadmised, et jälgida, mõjutada ning toetada nii tava- kui ka erivajadustega õppija arengut. Ainedidaktika õpingud on seostatud tänapäevase õpikäsituse ning –meetoditega, mida rakendatakse pedagoogilisel praktikal. Praktika kogemus võimaldab ennast kui tulevast õpetajat tundma õppida ning kutseoskusi kujundada. Ainealase keeletaseme ning erialase kompetentsuse tõstmiseks on võimalus soovi korral õppida ja omandada kogemusi vahetusüliõpilasena välisülikoolis. Keeleõppe võimalusi, aga ka aineid digipädevuste tõstmiseks pakutakse tugiainetena.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Õppetöö toimub sessioonõppes esimesel aastal kaks korda kuus reedest pühapäevani. Esimene sessioon on augusti viimasel nädalal. Lisaks on vaja alates teisest õppeaastast sooritada neljapäeviti koolides 6 praktikapäeva semestris.

Peaerialad

Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja saab ettevalmistuse õpetada üldhariduskoolis kas käsitööd ja kodundust või töö- ja tehnoloogiaõpetust.

Sellest tulenevalt koondab Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja õppekava kaks õppesuunda:

  • käsitöö ja kodunduse õpetaja eriala;
  • töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja eriala.

Sisseastujal on võimalus valida vabalt õppesuund vastavalt varasemale ettevalmistusele või soovile. Õppekava koosneb eriala üldainetest, valitud suunast lähtuvad erialaainetest, kasvatusteaduslikest- ja psühholoogiaainetest ning valitud suuna ainedidaktikast ja pedagoogilistest praktikatest.

 

Praktika

  • Esimesed praktikad (ained Õpetajakoolituse praktika I ja II) toimuvad kuuel päeval semestri jooksul Tallinna Ülikooli praktikakoolides.
  • Tegevõpetajad sooritavad samuti esimese praktika täismahus Tallinna Ülikooli praktikakoolides.
  • Enne praktikale minekut on vajalik tervisetõend.

Olulised erialaained

Suunast lähtuvad erialaained annavad võimaluse tutvuda ainevaldkonnaga süvendatult, samas kui eriala üldainetes käsitletakse ainevaldkonna kujunemist, selle multidistsiplinaarset olemust ning seotust ühiskonna ja teaduse arengusuundadega. Näiteks, ainekursus Tehnoloogiavaldkonna ainete ühiskondlikud aspektid annab ülevaate aine filosoofilisest taustast ja avab nii käsitöö ja kodunduse kui ka töö- ja tehnoloogiaõpetuse aine ajaloolise kujunemise lähtuvalt ühiskonna sotsiaalsetest vajadustest. Õppes on oluline osa uurimisseminaridel, kus valmistatakse ette baasi magistritöö koostamiseks.

Mõlemal suunal on erialamoodulisse uudsena lisatud ainealaseid baasteadmisi ning oskusi kujundavaid aineid.

Tutvu õppekavaga!

 

Vastuvõtutingimused

Kandideerimisel tuleb sooritada erialaeksam, mis koosneb kahest osast: motivatsioonikiri (40%) ja vestlus (60%). Koos avaldusega tuleb SAIS keskkonda lisada motivatsioonikiri, vestlus kandidaadiga toimub kohapeal.

Motivatsioonikiri, pikkusega 1 - 1,5 A4, peaks andma ülevaate järgnevast:

  • varasem hariduslik taust ja erialaga seotud huvid;
  • miks olen otsustanud saada õpetajaks, mis mind kõnetas ja oli valiku puhul määravaks teguriks;
  • minu nägemus väljakutsetest Eesti hariduselus;
  • minu tugevused tehnoloogiavaldkonna ainete õpetajaks saades (käsitöö ja kodundus või tehnoloogiaõpetus);
  • minu ootused soovitud erialale.

Kirjaliku ülesande (motivatsioonikiri) põhjal ja vastuvõtukomisjoniga toimuva vestluse käigus hinnatakse:

  • kandidaadi motiveeritust ja võimekust akadeemilisteks õpinguteks;
  • eeldusi  õpetajakutse saamiseks;
  • erialast kompetentsust ja orienteeritust Eesti hariduselus;
  • eneseväljendusoskust nii sõnas kui kirjas;
  • analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust;
  • loomingulisust.

Hinnatakse tudengikandidaadi valmisolekut õpinguteks ja sobivust erialale.
Vastuvõtu katse koondtulemus esitatakse 100-punktilisel skaalal, mille lävendiks on 70 punkti. Igat erialakatset hinnatakse eraldi:
- motivatsioonikirja kaal 40%;
- vestluse kaal 60%.

Kirjalikku tööd ning vestlust hindavad üksteisest sõltumatult hindamiskriteeriumide alusel mitu komisjoni liiget, arvesse läheb keskmine hinnang.

Õppejõud

Õppekava õppejõududeks on tegevteadlased ja eriala spetsialistid/praktikud, kes kaasavad õppeainetesse nii kasvatusteaduslikke kui disaini- ja tehnoloogiapõhiseid probleeme ning nende lahendusi. Teadus- ja õppetegevusele lisaks on eriala õppejõud koostanud õpikuid üldhariduskoolidele.

 

Ene Lind

Käsitöö hariduse emeriitdotsent 

Tallinna Ülikooliga on ta olnud seotud alates oma erialaõpingutest (tollal Tallinna Pedagoogiline Instituut), õppinud Tartu Ülikooli aspirantuuris ning kaitsnud 1991. aastal väitekirja. Ta on olnud ülikoolis erinevate käsitöö ja kodunduse õppekavade kuraatoriks ning  kuulunud üldharidus- ning kutseõppeasutuste õppekavaarenduse töögruppidesse.

Tema uurimisvaldkond on seotud käsitöö didaktikaga, mida ta õpetab nii käsitöö ja kodunduse eriala üliõpilastele kui klassiõpetajatele. Lisaks on ta huviks käsitöö ja tööõpetuse sisu ja ainedidaktika kontseptsiooni muutumine ajaloos ning selle avaldumine erinevate maade ainekavades.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Andry Kikkull

Töö- ja tehnoloogiaõpetuse didaktika lektor

Andry Kikkull on alates bakalaureuse õppest olnud tihedalt seotud Tallinna Ülikooli ja tööõpetuse valdkonnaga. Ta on arendanud välja mitmeid uusi ainekursusi bakalaureuse ja magistritaseme õppele nagu metallehistööde jootmis- ja valutööd, plastmaterjalide kasutamine, lõimitud teadmiste kujunemise alused jne. Erilist kohta omab tema huvides Skandinaaviamaade tööõpetuse kogemuse ja arengusuundade uurimine ning erinevate tihedate koostöösidemete loomine, mis toetavad nii erialaarengut Eestis, kui loovad üliõpilastele laiapõhjalise arusaama töö- ja tehnoloogiaõpetuse erinevatest käsitlustest.

Andry teaduslikuks huviks on töö- ja tehnoloogiaõpetuse didaktika ning selle arendamine. Sellest huvist lähtuvalt kirjutas ta ka oma doktoritöö, mis käsitles didaktilisi ja organisatoorseid tingimusi, mis aitaksid õpilastel paremini oma reaalainete teadmisi praktikasse rakendada, seda just tõhusama tööõpetuse ja reaalainete lõimingu kaudu.

Andry Kikkull Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kristi Paas

Kodundusõppe teooria ja didaktika lektor

Kristi Paas on kodunduse teooria ja didaktika lektor. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli käsitöö ja kodunduse õpetaja eriala (1999) ning omandanud kasvatusteaduste magistrikraadi Tallinna Ülikoolist (2002) ning kasvatusteaduste doktorikraadi Helsingi Ülikoolist (2024). Töötanud õppejõuna alates 2000. aastast.

Teadustöö temaatika on seotud kodundusõppega, ta on kirjutanud artikleid kodunduse õpetamise teemavaldkondadest, olnud kaasaautor 7.-9. klassi kodunduse õpikule ning oma doktoritöös keskendub käsitöö ja kodunduse eriala üliõpilastele ning nende õpetajaoskuste kujunemisele.

Kristi Paas Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Jaana Taar

Kodundusõppe dotsent, Teadusköögi juht

Jaana Taar on lõpetanud Tallinna Ülikooli Käsitöö ja kodunduse õpetaja eriala ning täiendanud ennast Helsingi Ülikooli kasvatusteaduste doktorikoolis. Tema fookuses on kodundusõppe kaasajastamine Eesti koolides. Jaana on huvitunud sotsiaalsest õppimisest, eriti sellest, kuidas toetada õpilaste jõudmist koostöisest tegutsemisest koosmõtlemiseni. Jaana koordineeritud töörühm töötab välja juhendeid ja didaktilisi näiteid MATIK praktikate ning kodundusõppe sisu ja tegevuste sidumiseks.

Tallinna Ülikoolis on Jaana õpetanud juba enam kui 15 aastat. Õpetatavad ained on aastate jooksul muutunud, kuid valdkonnaks on endiselt kodundus. Hetkel panustab ta lõputöö kirjutamisega seonduvatesse kursustesse ning eriaalaainetesse peamiselt magistri tasemel.

Jaana Taar Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Aron Lips

Töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja

Aron Lips on 2009. aastal lõpetanud magistriõppe tööõpetuse erialal, asudes tööle Tallinna Ülikooli õppejõuna. Läbi aastate on ta koolitanud uusi töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajaid, andes neile edasi teadmisi erinevatest materjalidest, nende töötlemisest ja õppevahendite kavandamisest. Lisaks on ta õpetanud veel ka mudelismi ning läbi aine „Tehnika, looming ja konstrueerimine" suunanud tudengeid läbi käelise tegevuse loovalt mõtlema. Õppejõu eriliseks huviks on aga kõik CNC freespinkidega seonduv ning oma sellealaste teadmiste jagamine üliõpilastega.

Aron Lipsu teaduslikeks huvideks on tehnoloogiaõpetuse õppevarade uurimine ja kaasajastamine. Samuti huvitavad teda kaasaegse tehnoloogia rakendamisvõimalused tehnoloogiaõpetuses.

Aron Lips Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Tiia Artla

Käsitöötehnoloogia ja rahvakunsti teenekas lektor    

Tiia Artla teaduslik huvi hõlmab ühiskonnateaduste ja kultuuri ning kasvatusteaduste valdkonnas rahvakunsti/kultuuri temaatika didaktikat. Ta on publitseerinud eriala propageerivaid artikleid ning on mitmete käsitööalaste raamatute autor. Lisaks, teadustööle on Tiia Artla organiseerinud üliõpilaste loominguliste tööde esitlusi/õpitubasid nii Mardilaadal, ülikoolis kui Vabaõhumuuseumis. 

Tiia on kureerinud-kujundanud üliõpilaste loovtööde juhendajana näitusi Tallinnas, Eestis ja Helsingis. Algatanud ning juhtinud nii rahvakultuuri populariseerimiseks kui üliõpilastegevuste edendamiseks läbi käsitööõppe mitmeid projekte: "Projektõppe juurutamine oskusainetes", "Veimevaka jälgedes", "Taktiilne muuseum", "Muuseum kättesaadavaks puuetega inimestele". On otsinud tööõpetuse valdkonna erialadele Eesti ühiskonnas laiemat kõlapinda ning koostöös üliõpilastega tegeleb heategevuse korras nägemispuudega laste arendamiseks puuteraamatute valmistamisega.

Tiia Artla Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Tiina Vänt

Toiduvalmistamise tehnoloogia õpetaja

Tiina Vänt on aastal 2000 omandanud Helsingi Ülikoolis kasvatusteaduste magistrikraadi ning kodunduse õpetaja kutse. Samast aastast alates on seotud Tallinna Ülikooliga, õpetades nii teoreetilisi kui ka toiduvalmistamise tehnoloogiaga seonduvaid praktilisi kursuseid. Tiina kuulub Tallinna Ülikooli Teadusköögi meeskonda ning osaleb töörühmas, mis töötab välja juhendeid ja didaktilisi näiteid MATIK praktikate ning kodundusõppe sisu ja tegevuste sidumiseks. Saadud kogemusi rakendab magistriõppe ainekursuse Toit ja MATIK-õpe raames. Aktiivne rahvusvaheline koostöö on Helsingi Ülikooliga, kelle õpetajakoolituse tudengite praktikat Tiina Vänt on juhendanud Tallinna Soome koolis ning Tallinna Ülikoolis. Alates aastast 2011 töötab ka Tallinna Soome koolis kodumajanduse ja terviseõpetuse õpetajana.

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Lauri Vilibert 
Tallinna Kristiine Gümnaasium, töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja

Mind​ on alati paelunud pisut väljakutseid pakkuvad valdkonnad, ülikoolis esmakordselt lühiülevaadet robootikast saades tärkas ka selle vastu suurem huvi. Robootika on nii lai ja mitmekülgseid väljundeid pakkuv valdkond- võiks öelda, et lausa piiritu. Olles läbinud peale ülikooli juba õpetajana väliskoolituse oli siht kindel, et see valdkond on tulevikuala ning sellega kaasnevaid teadmisi oskusi on tänapäeva noortel kindlasti tulevikus läbilöömiseks tarvis koolis ka õppida. Eks nende projektide ja ideedega ole sama lugu, et küllap on nad mulle väljakutseid esitavad ideed olnud ja tahtmatult tekib siis ka kirja huvi neid edukalt läbi viia.

Inga Veskimägi 
Peetri Lasteaed-Põhikooli käsitöö ja kodunduse õpetaja, meisterõpetaja

Peetri Lasteaed-Põhikooli loovainete valdkonnajuhina olen viimasel viiel õppeaastal pühendunud tehnoloogia ainevaldkonna õpetamisele läbi protsessi „Ideest teostuseni-  IDTE“, mis ajakohastatud õppekavas on antud ainevaldkonnas läbiv õpikäsitlus. IDTE ainekava märksõnadeks on ideede elluviimine st. eesmärgi  püstitamine, teema  uurimine, tegutsemine ja tagasisidestamine.  Minu jaoks on oluline, et kõik õpilased oleksid kaasatud kogu õppeprotsessi aktiivsete osalejatena ning eesmärk on toetada nende igakülgset arengut. Omades õpetajana suurt kogemust osalesin Haridus- ja Teadusministeeriumi tehnoloogia ainevaldkonna  arendustöö töörühmas eksperdina ja mõistan,  et koolis omandatud teadmised ja käelised oskused võimaldavad õpilastel ühendada õpitavat oma ideedega ning kogeda käelise tegevuse olulisust enda arengus. On rõõm tõdeda, et minu panust on märgatud  ka vabariiklikul tasemel: 2023. aastal olin nomineeritud „Eestimaa õpib ja tänab” Harjumaa aasta õpetaja 2023 finalistide hulka „Ideest teostuseni ainekava arendus ja rakendamine põhikoolis “.


Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanutel on võimalik töötada põhikooli tehnoloogia valdkonna ainete õpetajana (kas käsitöö ja kodunduse või töö- ja tehnoloogia õpetuse erialal) ning vastavate huviringide juhendajana. 

Samuti on meie vilistlaste seas ka mitmeid ettevõtjaid ja moedisainereid. 

Edasiõppimisvõimalused

Magistriõpe on esimene aste õpetaja elukestvas õppes. Õpetaja professionaalsuse tõstmiseks on võimalik pidev enesetäiendamine täiendkoolitustel ning ainealastel kursustel. Lisaks, saavad teadustöös edukad lõpetajad jätkata soovi korral haridusteaduste doktoriõppes.

Miks loodus- ja terviseteaduste instituut?

Miks valida just meie instituut?

  • Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut ehk LTI on suuruselt kolmas instituut Tallinna Ülikoolis. Meil on ligi 1100 tudengit, kes õpivad nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
  • LTI toetab õppekavade ja teadusvaldkondade koostööd. Meie tudengid lahendavad erialadevahelisi probleeme koos teiste instituutide üliõpilastega, tehes kaasa ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektis.
  • LTI toetab tudengite mobiilsust. Meie üliõpilastel on võimalus õppida Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumite toel õppesemestri või -aasta mõnes välisriigi ülikoolis.
  • LTI õppekavades on ette nähtud erialapraktika, mis arendab tööturule suunatud teadmisi ja oskusi.
  • LTI vastutada on terve ja säästva eluviisi kujundamine ülikoolis – oleme ise eeskujuks teistele.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Tulenevalt tehnoloogiavaldkonna ainete eripärast tegeletakse erialasiseselt mitmekülgsete teadussuundadega. Käsitöö ja kodunduse uurimissuunad ülikoolis on seotud peamiselt didaktika valdkonnaga, haarates endas riikliku õppekava rakendamist, sotsiaalset õppimist, aineõpetajaks kujunemist ja aineõpetajate professionaalset identiteeti. Töö- ja tehnoloogiaõpetuse valdkonnas on uurimissuundadeks üldhariduse muutunud õpikäsitlusest tulenevate õppeviiside ja -meetodite väljatöötamine ja rakendamine.

Tehnoloogiaõpetuse kontekstis tähendab see õppetunnis õpilastel suurema rolli ja vastutuse võtmise võimaldamist tehnoloogiliste lahenduste leidmisel. Teiseks oluliseks uurimisvaldkonnaks on põhihariduse tugevdamine läbi õpilaste holistilise maailmapildi arendamise, mis toimub süsteemse ja järjepideva erivaldkondade aineteadmiste rakendamise kaudu tehnoloogiaõppes.

Varasemad üliõpilastööd

  • Kevin Pruus, 2023, (juhendaja Andry Kikkull). Kujundav hindamine õpilase motivatsiooni toetava tegurina tehnoloogiaõpetuse tunnis Harjumaa õpilaste näitel.
  • Ulvar Kaugemaa, 2023, (juhendaja Andry Kikkull). Distantsõppe tungimustes tekkinud võimalused ja piirangud tehnoloogiaõpetuse tundide läbiviimiseks põhikoolis.
  • Kadri Roosimägi, 2022, (juhendaja Jaana Taar). Koostöine õpe kodunduse tunnis disantsõppe korral.
  • Marit Nõmmik. 2021, (juhendaja Kristi Paas). Käsitöö ja kodunduse aineõpetajaks kujunemine - autoetnograafiline uurimus.
  • Kaarel Padu, 2021, (juhendaja Andry Kikkull). Tervisekaitse ja tööohutus ning selle tagamine tehnoloogiaõpetuse tundides.
  • Kelli Rinne, 2021, (juhendaja Ene Lind). Õpihuvi mõjutavad tegurid käsitöötunnis.
  • Katri Jõemaa, 2019, (juhendaja Kristi Paas). Õpetaja professionaalne idetiteet käsitöö ja kodunduse õpetaja näitel.
  • Hegle Lauri, 2019, (juhendaja Ene Lind). Vaikuseminutite harjutuste mõjusus tähelepanu- ja keskendumisvõimele käsitöö- ja kodundustundides.
  • Riina Rannula, 2019, (juhendaja Ene Lind). Lõiming õpilase pilgu läbi.
  • Svetlana Arhipova, 2018, (juhendaja Ene Lind). Õpilasvõistlused aine populaarsuse kujundajana õpetaja pilgu läbi.
  • Inga Veskimägi, 2016, (juhendaja Kristi Paas). Õpilase funktsionaalse lugemisoskuse arengu toetamine käsitöö ja kodunduse tundides.

Põnevad artiklid

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga.

Lisaks, on tehnoloogiavaldkonna õpetajal võimalus liituda erinevate käsitööd edendavate seltsidega, näiteks Eesti Käsitööõpetajate Seltsiga "Aita".

Võimalus liituda erinevate integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö projektidega. Meie tegemistega saab lähemalt tutvuda SIIT.

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Ene lind
Õppenõustaja-spetsialist: ANN OJASTE

PostiaadressNarva mnt 25 10120Tallinn

Telefon(+372) 6409479; 56204465