Haldus- ja ärikorraldus

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: osakoormusega õpe 4 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe

• Osakoormusega õppel on semestri hind ainepunkti põhine. Ainepunktide maksumus kehtestatakse TLÜ senati otsusega igaks õppeaastaks.

Võimaldamaks kõrghariduse omandamist töö ja pere kõrvalt, toimub õppetöö sessioonõpe vormis reeglina reedeti ja laupäeviti. Reedeti võivad tunnid kesta alates kella 8st kuni 20ni.

Õppekava sisu

Õppekava erialaained jagunevad tinglikult avaliku halduse mooduliks ning ärikorralduse mooduliks. Ärikorralduse moodul sisaldab kohustuslikke mikro- ja makroökonoomika, ettevõtluse, turunduse, finantsarvestuse ja finantsjuhtimise kursuseid. Avaliku halduse moodulis on kohustuslikud ained avalik juhtimine, avalik haldus, valitsemiskorraldus ja institutsioonid, ametnik haldusmenetluses, kohalik valitsemine, poliitika kujundamine ja majanduspoliitika alused.

Õppekava sisaldab erialaste valikainete moodulit, mis võimaldab õppijal ise valida, kas ta soovib omandada põhjalikumaid teadmisi juhtimises, ettevõtluses, majanduspoliitikas, avalikus halduses või e-valitsemises. Lisaks on võimalik süvendada teadmisi vabaainetes enda spetsiifilisel huvialal (sh teistes ülikoolides) või toetada erialast ettevalmistust Tallinna Ülikooli teiste õppekavade kursustel, näiteks rahvusvaheliste suhete, õiguse või sotsiaalpoliitika valdkondades.

Õppekavas on tugevasti rõhutatud uurimistöö läbiviimise oskuste arendamist. Sellekohased oskused saab järgmistelt kursustelt: uurimistöö alused, kvantitatiivsed uurimismeetodid ja kvalitatiivsetest uurimismeetodid. Need on oluliseks abiks nii õpingute lõpus bakalaureusetöö kirjutamisel kui ka edaspidistes õpingutes magistritasemel.

Tutvu õppekavaga 

Indrek Saar

Majanduse dotsent, õpetab kursuseid mikro- ja makroökonoomika, maksundus ja riigiasutuste majandamine. Peamised uurimisvaldkonnad on seotud riigirahandusega, sh maksu-, korrakaitse- jt avalike poliitikate ja programmide modelleerimise ja majandusliku hindamisega. Indrek Saar õpetab ja viib läbi uuringuid ka Sisekaitseakadeemias.

Indrek Saar  Eesti Teadusinfosüsteemis

Kersten Kattai

Avaliku halduse lektor, õpetab kursuseid  avalik haldus, poliitika kujundamine, valitsemiskorraldus ja institutsioonid, valitsemisreformid. Peamised uurimisvaldkonnad on kohalik demokraatia, KOV struktuurikujundus, KOV reformid ja valitsemistasandite vahelised suhted. Kersten  on ülikooliõpingute algusest olnud seotud TLÜ riigiteaduste suunaga, omandanud siin bakalaureuse- ja magistrikraadi ning hetkel on lõpetamisjärgus tema doktoritöö.

Kersten Kattai Eesti Teadusinfosüsteemis

Sulev Lääne

Valitsemiskorralduse lektor, õpetab kursuseid kohalik valitsemine, ametnik haldusmenetluses. Peamised uurimisvaldkonnad on riigi ja kohaliku omavalitsuse suhted,  riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuse  õiguslikud küsimused, kohaliku omavalitsuse ühistegevus. Sulev omab pikaajalist avalikus sektoris töötamise kogemust ja on aktiivselt tegev riigi- ja kohaliku omavalitsuse partnersuhete kujundamisel.

Sulev Lääne Eesti Teadusinfosüsteemis

Priit Suve

Priit Suve on avaliku halduse dotsent. Ta on töötanud üle 26 aasta politseiametnikuna erinevatel ametikohtadel, peamiselt korrakaitsepolitseis, kuid olnud ka Lääne prefektuuri prefekt (juht) ligikaudu kümme aastat. Politseitöö kõrvalt omandas ta 2016. aastal doktorikraadi. 

Priit Suve Eesti Teadusinfosüsteemis

Tõnis Saarts

Tõnis Saarts on Tallinna Ülikooli õppejõud ja politoloog, keda peetakse üheks tunnustatumaks Eesti eksperdiks poliitika ja valitsemise analüüsi valdkonnas. Haldus- ja ärikorralduse õppekavas keskendub ta eeskätt uurimistöö aluste ja rakenduslike uurimismeetodite õpetamisele, sidudes politoloogilise analüüsi organisatsioonide, institutsioonide ja avaliku sektori toimimise praktiliste küsimustega.

Tõnis Saarts annab uurimiskujunduse valdkonna aineid, mille eesmärk on arendada üliõpilaste võimekust kavandada ja läbi viia iseseisvat uurimistööd, kasutades kaasaegseid uurimisinstrumente, analüüsivõtteid ja digioskusi. Õppetöös pöörab ta suurt tähelepanu sellele, kuidas teaduslikku teadmist kasutada avalike ja organisatsiooniliste probleemide mõistmiseks ning lahenduste kujundamiseks.

Tõnis Saartsi tugevuseks on võime siduda kõrgetasemeline akadeemiline politoloogiline analüüs haldus- ja juhtimispraktikatega, pakkudes HÄK-õppekava tudengitele tugevat metoodilist vundamenti nii edasiseks õppetööks kui ka praktiliseks tööks avalikus ja erasektoris.

Tõnis Saarts Eesti Teadusinfosüsteemis

Rünno Lumiste

Kogemustega majandusteaduste lektor. Õpetab mitmeid aastaid ettevõtlust, avaliku sektori ökonoomikat ja majanduspoliitikat.  15 aastat töötas Taltechis ja 2020-st aastast Tallinna Ülikoolis. Lisaks õpetab Lyoni 1. Ülikoolis ja Riia Tehnikaülikoolis.  Tema teadustöö seondub eeskätt välismajanduse ja ettevõtlusega

Rünno Lumiste Eesti Teadusinfosüsteemis

Ave Laas

Ave Laas on Tallinna Ülikooli haldus- ja ärikorralduse õppekava õppejõud, kelle õpetamis- ja juhendamistegevus keskendub ülikoolis õppimise oskuste arendamisele, poliitikakujundamisele ning muutuva töömaailma küsimustele. Ta viib läbi ainet „Õppimine kõrgkoolis“ (praktikumid), mis on paljudele üliõpilastele esimeseks kontaktiks akadeemilise õppimisega ning toetab teadlikku ja reflekteeritud sisseelamist ülikooliõpingutesse.  

Ave Laas juhendab bakalaureuse- ja magistritaseme lõputöid eeskätt poliitikakujundamise, avaliku halduse, töö- ja pereelu tasakaalu, kaugtöö ning organisatsiooniliste muutuste teemadel. Lisaks õppetööle on Ave Laas doktorant ja nooremteadur Tallinna Ülikoolis, uurides poliitikadisaini ning hoiakute ja sihtrühmade rolli poliitikakujundamises. Tal on laialdane kogemus strateegilise planeerimise, organisatsioonide nõustamise ning töötajasõbralike töökorralduslahenduste arendamise valdkonnas, mida ta seob aktiivselt ka õpetamis- ja juhendamistegevusega.

Ave Laas Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtueksamite ajakava

Vastuvõtutingimused

• Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. 
• Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele riigieksami vähemalt 40 punktile või eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 60 punktile. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

Vastuvõtupunktid moodustuvad järgmiselt: 

• Eesti keele riigieksam 25% 

• Eriala vastuvõtueksam 75%

Vastuvõtueksam

Eriala vastuvõtueksam (test) koosneb neljast osast:

1) ühiskonnaõpetuse aine materjalidel põhinev teadmiste osa, mis hõlmab poliitika, valitsemise, majanduse ja rahvusvaheliste suhete-alaseid alusteadmisi;
2) üldist silmaringi näitav osa, kus kandideerija demonstreerib eelkõige valitsemise, majanduse ja rahvusvaheliste suhete valdkonna laiemaid teadmisi;
3) andmete interpreteerimist demonstreeriv osa, kus kandideerija vastab küsimustele graafikute, jooniste ja tabelite põhjal;
4) ingliskeelsest erialasest tekstist arusaamist näitav osa.

Hindamise kirjeldus (kuidas hinnatakse): Mõlemat osa (testi ja riigieksamit) hinnatakse eraldi, võttes aluseks vastava osa punktiskaala. Osade eest saadud punktid liidetakse kokku, arvestades mõlema osa kaalu (elektrooniline test 75% ja riigieksam 25%) lõpptulemuses (max 100 punkti).

Peamised hindamiskriteeriumid (mida hinnatakse iga eksamiosa kohta): eesti keele riigieksamiga hinnatakse eesti keele oskust. Eriala vastuvõtueksamiga hinnatakse üldteadmisi ühiskonnast, riigist ja majandusest (seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil), graafikute ja tabelite kujul esitatud andmete tõlgendamise oskust ning erialasest inglise keelest arusaamist.

Näidisküsimused või muu info, mis aitab eksamiks valmistuda: Ühiskonnaõpetuse õpikud; majandusõpikud gümnaasiumile; poliitika-, valitsemise-, majanduse- ja ühiskonnateemalised meediakajastused. Küsimused võivad puudutada nt nii avaliku sektori institutsioone Eestis kui ka tuntumaid rahvuvahelisi organisatsioone, valimisi Eestis ja välismaal, erialaga seotud ajaloos toimunud sündmuseid, Eesti maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi, erialaseid baasmõisteid jne.

Õppekava läbinud omandavad tervikliku ja kvaliteetse sotsiaalteaduste bakalaureuse hariduse, mis võimaldab jätkata õpinguid magistritasemel, sh instituudi magistrikavadel. Näiteks võivad õppekava lõpetanud jätkata õpinguid instituudi riigiteaduste või sotsiaalse ettevõtluse magistriõppekavadel. Lõpetajate hulgas on populaarne olnud ka organisatsioonikäitumise õppekava, samuti on lõpetanud jätkanud õpinguid TTÜ majandusteaduskonnas.

Värsked ülikoolilõpetajad ei ole tavapäraselt valmis asuma täitma juhtide töökohti, kus tööleasumisel on eelduseks varasem töökogemus. Haldus- ja ärikorralduse õppekava lõpetajad omavad enamasti varasemat töökogemust ja jätkavad töötamist ka õpingute ajal. Lõpetajad asuvad enamasti tööle riigi- ja omavalitsustöötajana või erasektoris keskastme spetsialisti või tegevusala juhina. Tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt moodustab tööjõu nõudlus õppekava valdkonnas 1500 töötajat aastas.

• Õppetöös kasutatakse aktiivselt Moodle’it ja teisi e-õppe platvorme, tänu millele on tudengitel mugav ligipääs kursuse loengumaterjalidele ja seminaritekstidele, nii et lähetuses viibimise tõttu koolitööd tegemata ei pea jääma.
• Instituudil on lai Erasmus-võrgustik, mis võimaldab tudengitel veeta semestri või paar ükskõik, millises Euroopa nurgas või lausa mõnes eriala tippülikoolis.
• Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on ülikooli suurim üksus nii õppejõudude, õppekavade, kui ka tudengite arvu poolest. See võimaldab soovijatel ennast õpiaastate jooksul mitmekülgselt täiendada veel näiteks halduse, rahvusvaheliste suhete, õiguse või ka sotsioloogia vallas.
• Riigiteaduste suunal on pikaajaline traditsioon, arvukas õppejõudude ring ja siin on Eestis ainsana eraldi õppekavade tasemel esindatud nii poliitikateadused, valitsemisteadused kui rahvusvahelised suhted, mis on samas omavahel lõimitud.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.

Erinevaid osalusvõimalusi tudengitele

CIVITAS – ühiskonnateaduste instituudi üliõpilasesindus

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond – üliõpilaste esindusorganisatsioon, mis seisab tudengite õiguste eest, pakub organiseerimiskogemust kui ka erinevaid klubilisi tegevusi.

Uued liikmed on teretulnud ka ülikooli väitlusklubisse, rahvusvahelisse klubisse, ettevõtlusklubisse, kultuuriklubisse ja mujalegi. Kui selle kõige kõrvalt veel aega üle jääb, võta ette tee ülikooli tipptasemel kinosaali Supernova, kus näidatakse erinevaid filmikunsti pärle, aga ka haridusliku sisuga filme.

Hoia end kursis instituudi sündmustega siin.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma lapsed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Õppenõustaja-spetsialist:

Marika Voogre
E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: 6 409 492