Haldus- ja ärikorraldus

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat / osakoormusega õppel 4 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe

Võimaldamaks kõrghariduse omandamist töö ja pere kõrvalt, toimub õppetöö sessioonõpe vormis reeglina reedeti ja laupäeviti (erandkorras ka neljapäeviti). Reedeti võivad tunnid kesta alates kella 8st kuni 20ni.

Õppekava sisu

Õppekava erialaained jagunevad tinglikult avaliku halduse mooduliks ning ärikorralduse mooduliks. Ärikorralduse moodul sisaldab kohustuslikke mikro- ja makroökonoomika, ettevõtluse, turunduse, finantsarvestuse ja finantsjuhtimise kursuseid. Avaliku halduse moodulis on kohustuslikud ained avalik juhtimine, avalik haldus, valitsemiskorraldus ja institutsioonid, ametnik haldusmenetluses, kohalik valitsemine, poliitika kujundamine ja majanduspoliitika alused.

Õppekava sisaldab erialaste valikainete moodulit, mis võimaldab õppijal ise valida, kas ta soovib omandada põhjalikumaid teadmisi juhtimises, ettevõtluses, majanduspoliitikas, avalikus halduses või e-valitsemises. Lisaks on võimalik süvendada teadmisi vabaainetes enda spetsiifilisel huvialal (sh teistes ülikoolides) või toetada erialast ettevalmistust Tallinna Ülikooli teiste õppekavade kursustel, näiteks rahvusvaheliste suhete, õiguse või sotsiaalpoliitika valdkondades.

Õppekavas on tugevasti rõhutatud uurimistöö läbiviimise oskuste arendamist. Sellekohased oskused saab järgmistelt kursustelt: uurimistöö alused, kvantitatiivsed uurimismeetodid ja kvalitatiivsetest uurimismeetodid. Need on oluliseks abiks nii õpingute lõpus bakalaureusetöö kirjutamisel kui ka edaspidistes õpingutes magistritasemel.

Tutvu õppekavaga 

Indrek Saar

Majanduse dotsent, õpetab kursuseid mikro- ja makroökonoomika, maksundus ja riigiasutuste majandamine. Peamised uurimisvaldkonnad on seotud riigirahandusega, sh maksu-, korrakaitse- jt avalike poliitikate ja programmide modelleerimise ja majandusliku hindamisega. Indrek Saar õpetab ja viib läbi uuringuid ka Sisekaitseakadeemias.

Indrek Saar  Eesti Teadusinfosüsteemis

Kersten Kattai

Avaliku halduse lektor, õpetab kursuseid  avalik haldus, poliitika kujundamine, valitsemiskorraldus ja institutsioonid, valitsemisreformid. Peamised uurimisvaldkonnad on kohalik demokraatia, KOV struktuurikujundus, KOV reformid ja valitsemistasandite vahelised suhted. Kersten  on ülikooliõpingute algusest olnud seotud TLÜ riigiteaduste suunaga, omandanud siin bakalaureuse- ja magistrikraadi ning hetkel on lõpetamisjärgus tema doktoritöö.

Kersten Kattai Eesti Teadusinfosüsteemis

Sulev Lääne

Valitsemiskorralduse lektor, õpetab kursuseid kohalik valitsemine, ametnik haldusmenetluses. Peamised uurimisvaldkonnad on riigi ja kohaliku omavalitsuse suhted,  riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuse  õiguslikud küsimused, kohaliku omavalitsuse ühistegevus. Sulev omab pikaajalist avalikus sektoris töötamise kogemust ja on aktiivselt tegev riigi- ja kohaliku omavalitsuse partnersuhete kujundamisel.

Sulev Lääne Eesti Teadusinfosüsteemis

Katri-Liis Lepik

Juhtimise dotsent, õpetab kursuseid avalik juhtimine, projektijuhtimine, juhtimine era-,  avalikus ja kolmandas sektoris. Peamised uurimisvaldkonnad on  avaliku sektori organisatsioonide struktuur ja disain, strateegiline planeerimine ja juhtimine, avalikud teenused, teadmusjuhtimine ja innovatsioon, samuti ettevõtlusvormide innovatsiooni edendamine ja sotsiaalne ettevõtlus, ettevõtlusklastrid ja võrgustikud. Katri-Liis on õpetanud ka EBSis, tegutseb aktiivselt rahvusvaheliste koostöö võrgustike arendamisel ning on korraldanud mitmeid rahvusvahelisi konverentse.

Katri-Liis Lepik „Kuidas teenida raha ja samaaegselt aidata inimesi”

Katri-Liis Lepik Eesti teadusinfosüsteemis

Anneli Kommer

Majanduse lektor, õpetab mikro- ja makroökonoomika, avaliku sektori ökonoomika, majanduspoliitika kursuseid. Peamised uurimisvaldkonnad on seotud avaliku sektori ökonoomika ja majanduspoliitika valdkondadega, sh haridusökonoomika, maksupoliitika. Anneli on õpetanud ka Tallinna Tehnikaülikoolis ja Sisekaitseakadeemias ning omab varasemast pikaajalist töökogemust avalikus sektoris.

Anneli Kommer Eesti Teadusinfosüsteemis

Sirle Truuts

Sirle Truuts on Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi ettevõtluse lektor. Sirle peamised õpetamis- ja uurimissuunad on seotud ettevõtluse, turunduse ja finantsvaldkonnaga. Lisaks on Sirle ettevõtluse lektor Tallinna Tehnikaülikoolis. Lisaks akadeemilisele õppetööle on Sirle ettevõtja alates 2008. aastast. Ta on aastate jooksul tegelenud erinevate tegevusaladega, nagu näiteks raamatupidamisteenus, äriplaanide koostamine, ettevõtluskoolitused, ettevõtlusraamatute kirjutamine ja kirjastamine ning e-koolituskeskkonna arendamine. Lisaks on Sirle Haridus- ja Noorteameti poolt 2023. aastal välja antud "Ettevõtlusõppe harjutuste kogumik. Juhendmaterjal õpetajatele" autor.

Rünno Lumiste

Vastuvõtueksamite ajakava

Vastuvõtutingimused

• Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. 
• Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele riigieksami vähemalt 40 punktile või eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 60 punktile. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

Vastuvõtupunktid moodustuvad järgmiselt: 

• Eesti keele riigieksam 25% 

• Eriala vastuvõtueksam 75%

Vastuvõtueksam

Eriala vastuvõtueksam (test) koosneb neljast osast:

1) ühiskonnaõpetuse aine materjalidel põhinev teadmiste osa, mis hõlmab poliitika, valitsemise, majanduse ja rahvusvaheliste suhete-alaseid alusteadmisi;
2) üldist silmaringi näitav osa, kus kandideerija demonstreerib näitab eelkõige poliitika, valitsemise ja majandusevalitsemise, majanduse ja rahvusvaheliste suhete valdkonna laiemaid teadmisi;
3) andmete interpreteerimist demonstreeriv osa, kus kandideerija vastab küsimustele graafikute, jooniste ja tabelite põhjal;
4) ingliskeelsest erialasest tekstist arusaamist näitav osa.

Hindamise kirjeldus (kuidas hinnatakse): Mõlemat osa (testi ja riigieksamit) hinnatakse eraldi, võttes aluseks vastava osa punktiskaala. Osade eest saadud punktid liidetakse kokku, arvestades mõlema osa kaalu (elektrooniline test 75% ja riigieksam 25%) lõpptulemuses (max 100 punkti).

Peamised hindamiskriteeriumid (mida hinnatakse iga eksamiosa kohta): eesti keele riigieksamiga hinnatakse eesti keele oskust. Eriala vastuvõtueksamiga hinnatakse üldteadmisi ühiskonnast, riigist ja majandusest (seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil), graafikute ja tabelite kujul esitatud andmete tõlgendamise oskust ning erialasest inglise keelest arusaamist.

Näidisküsimused või muu info, mis aitab eksamiks valmistuda: Ühiskonnaõpetuse õpikud; majandusõpikud gümnaasiumile; poliitika-, valitsemise-, majanduse- ja ühiskonnateemalised meediakajastused. Küsimused võivad puudutada nt nii avaliku sektori institutsioone Eestis kui ka tuntumaid rahvuvahelisi organisatsioone, valimisi Eestis ja välismaal, erialaga seotud ajaloos toimunud sündmuseid, Eesti maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi, erialaseid baasmõisteid jne.

Õppekava läbinud omandavad tervikliku ja kvaliteetse sotsiaalteaduste bakalaureuse hariduse, mis võimaldab jätkata õpinguid magistritasemel, sh instituudi magistrikavadel. Näiteks võivad õppekava lõpetanud jätkata õpinguid instituudi riigiteaduste või sotsiaalse ettevõtluse magistriõppekavadel. Lõpetajate hulgas on populaarne olnud ka organisatsioonikäitumise õppekava, samuti on lõpetanud jätkanud õpinguid TTÜ majandusteaduskonnas.

Värsked ülikoolilõpetajad ei ole tavapäraselt valmis asuma täitma juhtide töökohti, kus tööleasumisel on eelduseks varasem töökogemus. Haldus- ja ärikorralduse õppekava lõpetajad omavad enamasti varasemat töökogemust ja jätkavad töötamist ka õpingute ajal. Lõpetajad asuvad enamasti tööle riigi- ja omavalitsustöötajana või erasektoris keskastme spetsialisti või tegevusala juhina. Tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt moodustab tööjõu nõudlus õppekava valdkonnas 1500 töötajat aastas.

• Õppetöös kasutatakse aktiivselt Moodle’it ja teisi e-õppe platvorme, tänu millele on tudengitel mugav ligipääs kursuse loengumaterjalidele ja seminaritekstidele, nii et lähetuses viibimise tõttu koolitööd tegemata ei pea jääma.
• Instituudil on lai Erasmus-võrgustik, mis võimaldab tudengitel veeta semestri või paar ükskõik, millises Euroopa nurgas või lausa mõnes eriala tippülikoolis.
• Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on ülikooli suurim üksus nii õppejõudude, õppekavade, kui ka tudengite arvu poolest. See võimaldab soovijatel ennast õpiaastate jooksul mitmekülgselt täiendada veel näiteks halduse, rahvusvaheliste suhete, õiguse või ka sotsioloogia vallas.
• Riigiteaduste suunal on pikaajaline traditsioon, arvukas õppejõudude ring ja siin on Eestis ainsana eraldi õppekavade tasemel esindatud nii poliitikateadused, valitsemisteadused kui rahvusvahelised suhted, mis on samas omavahel lõimitud.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.

Erinevaid osalusvõimalusi tudengitele

CIVITAS – ühiskonnateaduste instituudi üliõpilasesindus

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond – üliõpilaste esindusorganisatsioon, mis seisab tudengite õiguste eest, pakub organiseerimiskogemust kui ka erinevaid klubilisi tegevusi.

Uued liikmed on teretulnud ka ülikooli väitlusklubisse, rahvusvahelisse klubisse, ettevõtlusklubisse, kultuuriklubisse ja mujalegi. Kui selle kõige kõrvalt veel aega üle jääb, võta ette tee ülikooli tipptasemel kinosaali Supernova, kus näidatakse erinevaid filmikunsti pärle, aga ka haridusliku sisuga filme.

Hoia end kursis instituudi sündmustega siin.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma lapsed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Õppenõustaja-spetsialist:

Marika Voogre
E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: 6 409 492