Poliitika ja valitsemine

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat

• Õppevorm: päevaõpe
• Õppemaks 2156 EUR/semestris
• Õppekohtade arv: lävendipõhine

Õppekava sisu

Õppekava sobib sisseastujatele, kes näevad ennast tulevikus töötamas valitsemise, avaliku juhtimise ja poliitika alaseid teadmisi nõudvatel ametikohtadel analüütiku, spetsialisti või keskastme juhina.

Tutvu õppekavaga

Õppekava põhiõppejõud on noored oma valdkonna uurijad ja asjatundjad, kes on kaitsnud oma doktorikraadi Tallinna Ülikoolis viimastel aastatel või on seda kaitsmas lähiajal.

Leif Kalev

Politoloogia professor. Tema teadustöö seondub eeskätt riikluse ja kodakondsuse ning nende muutumisega hargmaistumise ja üleilmastumise kontekstis. Lisaks on ta Eesti esimese põhjaliku poliitika ja valitsemise aluste kõrgkooliõpiku projektijuht ja toimetaja. Leif Kalevil on ka tippametniku kogemus avalikust sektorist – aastatel 2012-2015 töötas ta Siseministeeriumis korrakaitse ja rändepoliitika asekantsleri ning kantslerina.

Leif Kalev Eesti Teadusinfosüsteemis

Kersten Kattai

Avaliku halduse teenekas lektor. Peamised uurimisvaldkonnad on kohalik demokraatia, KOV struktuurikujundus, KOV reformid ja valitsemistasandite vahelised suhted. Kersten  on ülikooliõpingute algusest olnud seotud TLÜ riigiteaduste suunaga, omandanud siin bakalaureuse- ja magistrikraadi.

Kersten Kattai Eesti Teadusinfosüsteemis

Triin Lauri

Triin Lauri on avaliku poliitika dotsent. Triinu senine uurimishuvi on enim olnud seotud turuloomega hariduspoliitikas ning sellega seotud ebavõrdsusprobleemidega. Sellel teemal kaitses Triin ka doktoritöö, mis pärjati parima sotsiaalteaduste alase doktoritöö tiitliga. Lisaks hariduspoliitikale on Triinu uurimishuvide keskmes heaolupoliitikate sotsiaalse investeeringu mõõtme ning pere- ja tööturupoliitika küsimused. Triin on end mitmel korral täiendanud rahvusvahelistes meetodikoolides ning nii rakendab kui ka õpetab uurimismeetodeid ning nendega seotud väljakutseid nurjatud probleemide ajastul.

Triin Lauri, 1 minuti loeng „Kas lapse kooli peaks valima perekond?”

Triin Lauri Eesti Teadusinfosüsteemis

Mari-Liis Jakobson

Poliitikasotsioloogia dotsent, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur. Tema teadustöö seondub eeskätt hargmaisuse, kodakondsuse ning rändepoliitikaga. 2014. aastal kaitses ta hargmaise kodakondsuse teemalise doktoritöö „Citizenship in Transformation: Political Agency in the Context of Migrant Transnationalism“. Lisaks võtab ta regulaarselt ühiskondlikel päevakajalistel teemadel sõna ERR-i päevakommentaarides ja on Vabaühenduste Liidu EMSL ning Eesti Koostöö Kogu nõukogu liige. 

Mari-Liis Jakobson Eesti Teadusinfosüsteemis

Tõnis Saarts

Võrdleva poliitika dotsent. Tema teadustöö seondub eeskätt erakondade, valimiskäitumise ja muude ühiskondlik-poliitiliste protsesside võrdleva uurimisega. 2017. aastal kaitses ta oma doktoritöö „The Sociological Approach in Party System Analysis: The Baltic States in the Central and Eastern European Context“. Tõnis Saarts on Eesti üks tuntumaid politolooge, kes kommenteerib regulaarselt päevakajalisi ühiskondlikke ja poliitilisi teemasid Eesti meedias ning on oodatud esineja erinevatel konverentsidel ja semianaridel.

Tõnis Saarts, 1 minuti loeng „Mis on populism?“

Tõnis Saarts Eesti Teadusinfosüsteemis

Dr Benjamin Klasche

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor, interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste – artes liberales programmi kuraator ning Kone Fondi stipendiaat Helsingi Ülikooli kõrgtaseme õpingute kolledžis. Dr Klasche on rahvusvaheliste suhete lektor, kuid tal on laiad teadmised ka sotsioloogiast ja riigijuhtimisest. Ta kaitses 2021. aastal Tallinna Ülikoolis kiitusega doktoritöö „Dealing with Global Crises: A Processual-Relational Approach to Studying and Governing Wicked Problems“ ning tal on Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete eriala magistrikraad (cum laude) ja Bonni Ülikooli ajaloo eriala bakalaureusekraad. Tema peamised uurimisvaldkonnad on relatsiooniteooria, sotsiaalteaduste dekoloniseerimine ja teravate probleemide (nt kliimakriis, rändekriisid, pandeemiad) juhtimine. Ta on avaldanud artikleid ajakirjades International Relations, International Review of Sociology ja International Studies. 2023 aastal ilmus kirjastuses Palgrave MacMillan tema monograafia „A Relational Approach to Governing Wicked Problems“ (kaasautorid Peeter Selg ja Georg Sootla).

Vaata, kuidas kajastas dr Klasche Saksamaa reaktsiooni Ukraina sõjale:

„Mis on Saksamaal valesti?“

Indrek Saar

Majanduse dotsent. Peamised uurimisvaldkonnad on seotud maksupoliitika ning avaliku korra ja julgeolekupoliitikatega, tulude-kulude analüüsi ning avalike programmide tasuvuse ja mõjude hindamisega. Indrek Saar õpetab ka Sisekaitseakadeemias ning on tunnustatud maksuteoreetik, tema doktoritöö käsitles alkoholi maksustamise problemaatikat.

Indrek Saar  Eesti Teadusinfosüsteemis

Catlyn Kirna

Catlyn Kirna on sotsiaalteaduste teenekas lektor. Catlyn on pärit Eestist ning on õpetanud nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Catlynil on kaks magistrikraadi - rahvusvahelistes suhetes (Tartu Ülikool) ja kirjalikus tõlkes (Tallinna Ülikool). Catlyni peamised uurimistöö huvid on väikeriigid, välispoliitika, regionaalne koostöö ning interdistsiplinaarsed uurimused.

Catlyn Kirna Eesti Teadusinfosüsteemis

Raivo Vetik

Võrdleva poliitika teenekas professor ja vanemteadur. Tema teadustöö seostub samuti eeskätt rahvussuhetega. Näiteks on tema juhtinud teadusprojekti poliitilistest ja sotsiaalpsühholoogilistest lõimumiskonteksti determinantidest (DIMA), ka osaleb ta rahvusvahelise kaitse taotlejatele jagatavat informatsiooni käsitlevas Euroopa Komisjoni rahastatud projektis INFORM. Lisaks on Raivo Vetik olnud mitmete integratsiooni monitooringute läbiviija ning 2014-2015. aasta Inimarengu Aruande peatoimetaja.

Raivo Vetik Eesti Teadusinfosüsteemis

Üldised vastuvõtutingimused

• Gümnaasiumi või kutsekeskkooli lõputunnistus või sellele vastav kvalifikatsioon.
• Inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel (keeletaseme tõendamiseks sobivaid dokumente vaata: tlu.ee/keeleoskus)

Vastuvõtueksam

• Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ülesandest (motivatsioonikiri koos artikli analüüsiga) ja suulisest osast (intervjuu). Maksimumpunktide arv on 100 punkti: 50 p kirjalik ülesanne ja 50 p intervjuu.
• Intervjuule pääsevad kandidaadid, kes saavad kirjaliku ülesande eest vähemalt 30 punkti.

• Vastuvõtulävend on 65 punkti.

Kirjaliku ülesande nõuded, intervjuu kirjeldus ja hindamiskriteeriumid on üleval õppekava ingliskeelsel kodulehel. 

Intervjuu toimub inglise keeles ning kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument (pass või ID kaart).

Peamised hindamiskriteeriumid (mida hinnatakse iga eksamiosa kohta):

• Motivatsioonikirjas hinnatakse oskust põhjendada ülikooli ja õppekava valikut, huvi sotsiaalteaduste vastu ja õppekavas sisalduvate ainete vastu, eelnevat haridus- ja tööalast kogemust. Hinnatakse kirjaliku inglise keele oskust. Artikli analüüsis hinnatakse oskust mõista teksti tähendust ja keskseid seisukohti, oskust arutleda teksti teemal ning esitada oma seisukohti, oskust põhjendada artikli valikut ning näha seoseid loetud teksti ja valitud õppekava vahel.
• Intervjuul hinnatakse kandidaadi huvi valitud õppekava vastu ja motivatsiooni sellel õppekaval õppida, kandidaadi arusaamist loetud artikli kesksest sõnumist ja võimekust antud teemal aruteluda, kandidaadi oskust seostada oma isiksuseomadusi ja varasemaid tegevusi, õpinguid valitud õppekavaga. Lisaks hinnatakse erialaseid ja üldteadmisi, inglise keele oskust ning esinemis- ja argumentatsioonioskust.

Hindamise kirjeldus (kuidas hinnatakse): Nii kirjalikku kui ka suulist osa hindab eksamikomisjon hindamiskriteeriumite alusel. Kirjalikku osa hinnatake 50 palli skaalal, minimaalne positiivne tulemus on 30 punkti, et pääseda edasi intervjuule. Suulist osa hinnatakse samuti 50 palli skaalal. Kokku on vastuvõtueksmi eest võimalik saada 100 punkti, vastuvõtulävend on 65 punkti.

Kandideerimine

Kandideerida saab läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS. Avaldusele tuleb üles laadida kirjalik ülesanne, keskkooli hinneteleht ja inglise keele tõend (kui riigieksami või rahvusvahelise keeleeksami tulemus SAISi avaldusel automaatselt ei kajastu). 

Lisainfo

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Lisainformatsiooni saamiseks õppekava kohta palun pöörduda õppenõustaja poole: 

Tamara Statsenko
E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: +372 6409 445

Kõige mõistlikum järgmine samm on spetsialistitaseme omandamine magistriõppes. Tallinna Ülikooli riigiteaduste lõpetajad õpivad edukalt magistriõppekavadele nii Eestis, Euroopas kui kaugemal. Lõpetajad on oodatud ka eriala magistriõppekavadele Tallinna Ülikoolis: olgu siis politoloogia, rahvusvahelised suhted, haldusjuhtimine ja riigiteadused.

Õppekavas on mõeldud praktiliste oskuste kujundamisele. Näiteks on üliõpilastel võimalik osaleda interdistsiplinaarse arendusprojekti töös, millest võib suurepärase idee korral välja kasvada ka oma ettevõte või organisatsioon.

Meie lõpetaja võib tulevikus ennast teostada nii Eestis kui mõnes välisriigis, olgu siis avalikus, era- või mittetulundussektoris või rahvusvahelise organisatsiooni juures. Suur õnnestumine oleks, kui lõpetajad hakkavad edasiste õpingute järel tegutsema selliselt, et ühendavad Eesti ja mõne teise riigi võimalusi ning loovad uusi tööturunišše ja karjääriteid.

• Õppetöös kasutatakse aktiivselt Moodle’it ja teisi e-õppe platvorme, tänu millele on tudengitel mugav ligipääs kursuse loengumaterjalidele ja seminaritekstidele, nii et lähetuses viibimise tõttu koolitööd tegemata ei pea jääma.
• Instituudil on lai Erasmus-võrgustik, mis võimaldab tudengitel veeta semestri või paar ükskõik, millises Euroopa nurgas või lausa mõnes eriala tippülikoolis.
• Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut on ülikooli suurim üksus nii õppejõudude, õppekavade, kui ka tudengite arvu poolest. See võimaldab soovijatel ennast õpiaastate jooksul mitmekülgselt täiendada veel näiteks halduse, rahvusvaheliste suhete, õiguse või ka sotsioloogia vallas.
• Riigiteaduste suunal on pikaajaline traditsioon, arvukas õppejõudude ring ja siin on Eestis ainsana eraldi õppekavade tasemel esindatud nii poliitikateadused, valitsemisteadused kui rahvusvahelised suhted, mis on samas omavahel lõimitud.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.

Erinevaid osalusvõimalusi tudengitele

CIVITAS – ühiskonnateaduste instituudi üliõpilasesindus

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond – üliõpilaste esindusorganisatsioon, mis seisab tudengite õiguste eest, pakub organiseerimiskogemust kui ka erinevaid klubilisi tegevusi.

Uued liikmed on teretulnud ka ülikooli väitlusklubisse, rahvusvahelisse klubisse, ettevõtlusklubisse, kultuuriklubisse ja mujalegi. Kui selle kõige kõrvalt veel aega üle jääb, võta ette tee ülikooli tipptasemel kinosaali Supernova, kus näidatakse erinevaid filmikunsti pärle, aga ka haridusliku sisuga filme.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. 

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.