Inimõigused digitaalses ühiskonnas
Õiguslik pädevus digiajastu väljakutseteks
Magistriõppekava Inimõigused digitaalses ühiskonnas annab sulle põhjalikud teadmised ja oskused, mis aitavad sul mõista ja leida lahendusi inimõigustega seotud väljakutsetele digikeskkonnas – alates andmekaitsest kuni tehisintellekti eetika küsimusteni.
Programm on loodud neile, kes juba tegutsevad või soovivad tegutsema hakata inimõiguste, avaliku poliitika, õiguse, IT või ühiskonna arengu valdkonnas. Eesti kui digiriigi kogemus loob õppele tugeva praktilise raamistiku: siin ei õpi sa digivalitsemist teoorias, vaid analüüsid süsteeme, mis toimivad igapäevaselt.
Läbi põhjaliku õigusalase ettevalmistuse õpid tõlgendama ja rakendama inimõiguste norme digitaalsetes kontekstides, ühendades innovatsiooni ja põhiõiguste kaitse. Lõpetajana oled valmis muutusi juhtima – kujundama poliitikaid, organisatsioone ja tehnoloogiaid, mis hoiavad digipöörde keskmes inimese ja inimõigused.
Keda ootame õppima?
Programm sobib neile, kes soovivad mõista, kuidas õigus ja inimõigused kujundavad tänapäevaseid digitaalseid ühiskondi. See on mõeldud:
- Õigusteaduse, politoloogia või muude sotsiaalteaduste lõpetajatele, kes soovivad süvendada enda arusaamist tehnoloogia mõjust inimõigustele.
- Tehnoloogia-, poliitika- või kodanikuühiskonna spetsialistidele, kes tegelevad andmekaitse, digivalitsemise või AI eetika küsimustega ja soovivad arendada oma õigusalaseid oskusi.
- Inimõiguste eestkõnelejatele ja poliitikakujundajatele, kes tegelevad digiõiguste teemadega Euroopas ja mujal.
- Töötavatele professionaalidele, kes eelistavad paindlikku õhtust õppevormi ning soovivad siduda igapäevatööd põhjaliku õigusõppega.
Kandidaatidelt oodatakse õigusteaduse baasteadmisi või tööalast kogemust valitsemise, huvikaitse või tehnoloogiavaldkonnas.
Kui sind huvitab, kuidas digipööre muudab õigusi, vastutust ja võimu – ning kuidas kasutada õiguslikke vahendeid selle muutuse õiglasemaks kujundamiseks –, siis see programm pakub just selleks vajalikke teadmisi.
Miks tulla meile õppima?
- Eesti digiriigi kogemus annab võimaluse siduda õpitava reaalse õigusloome, halduse ja tehnoloogiate kasutusega.
- Õpe on praktiline ja analüütiline – keskendutakse tegelikele kaasustele, Euroopa Liidu regulatsioonidele ja Eesti kontekstile.
- Õhtune õppevorm võimaldab professionaalidel ennast arendada ilma töölt lahkumata.
- Programm ühendab inimõigused, tehnoloogiaõiguse ja digivalitsemise – sellist lähenemist pakub terves piirkonnas vaid Tallinna Ülikool.
- Õppejõud osalevad valdkonna võrgustikes ning Eesti ja Euroopa õigusloomes ning nõustavad avaliku ja erasektori organisatsioone.
Lõpetajana suudad muuta õiguslikud küsimused poliitikaks, regulatsiooniks ja vastutustundlikuks ettevõtluseks – kujundades õiglasemaid digitaalseid ühiskondi Eestis, Euroopas ja kaugemal.
Õppekava ja -ained
Õppekava sisu
Programm toimub sessioonõppena, mis tähendab, et loengud ja seminarid toimuvad valdavalt argipäevaõhtuti (alates 16:15) ning õpingute nominaalaeg on neli semestrit. Õppekava koosneb kohustuslikest erialaainetest (54 EAP), eriala valikainetest (24 EAP), vabaainetest (6 EAP), magistritööst (24 EAP) ja kohustuslikust praktikast (6 EAP). Praktika käigus rakendad oma teadmisi reaalses töökeskkonnas kogenud juristi juhendamisel ning saad selge ettekujutuse digiõiguste valdkonna praktilisest tööst.
Õppekava seob inimõigused, digiregulatsiooni ja uurimisoskuste järjepideva arendamise, arendades sinus põhjalikku õiguspädevust, tugevat analüütilist mõtlemist ning praktilist kogemust digivalitsemise valdkonnas.
Vastuvõtutingimused
Üldised vastuvõtutingimused
- Bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase.
- Inglise keele oskus vähemalt vähemalt B2 tasemel (keeletaseme tõendamiseks sobivaid dokumente vaata: tlu.ee/keeleoskus)
Vastuvõtueksam
- Vastuvõtueksam koosneb 100% suulisest osast (intervjuu). Maksimumpunktide arv on 100.
- Vastuvõtulävend on 70 punkti.
Vastuvõtuekasmi kirjeldus ja hindamiskriteeriumid on üleval õppekava ingliskeelsel kodulehel.
Intervjuu toimub inglise keeles ning kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument (pass või ID kaart).
Kandideerimine
Kandideerida saab läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS. Avaldusele tuleb üles laadida CV, akadeemiline õiend ja inglise keele tõend (kui riigieksami või rahvusvahelise keeleeksami tulemus SAISi avaldusel automaatselt ei kajastu).
Lisainfo
Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee
Põhiõppejõud
Õigusteaduse suund on rahvusvaheline ja meie hulgas on õppejõude Eestist, Soomest, Poolast, Itaaliast ja Ameerika Ühendriikidest. Meie õppejõudude hulgas on poliitikuid, kohtunikke, juriste ja tuntud õigusteadlasi, mis garanteerib õigushariduse, kus teooria ja praktika on tasakaalus.
Mart Susi on Tallinna Ülikooli inimõiguste professor. Prof. Susi avaldab aktiivselt inimõigusi käsitlevaid artikleid ja kommentaare, pöörates erilist tähelepanu uutele inimõigustele. Prof. Susil on magistrikraad sotsioloogias Wisconsin-Madisoni ülikoolist (USA) ja doktorikraad Tartu Ülikoolist (Eesti). Ta on töötanud juhtivatel ametikohtadel mitmetes akadeemilistes asutustes. Mart Susi on algatanud ja juhib mitmeid Euroopa Komisjoni ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud teadus- ja arendusprojekte. Ta on toimetanud mitmeid teadusraamatuid uute inimõiguste, inimõiguste digitaalsust ja inimõiguste tähenduse ümber käiva poleemika teemadel. Ta arendab Internet Balancing Formula't ning on pidanud sellel teemal loenguid erinevates Euroopa, Aasia ja Lõuna-Ameerika ülikoolides. Samuti on ta kaasatud eksperdina Euroopa Komisjoni ja valitsusväliste organisatsioonide juurde.
Lehte Roots, PhD, Euroopa Liidu õiguse külalisprofessor. Ta omandas doktorikraadi Euroopa Ülikooli Instituudis (European University Institute) Firenzes, Itaalias. Lisaks on tal magistrikraad avalikus halduses Potsdami Ülikoolist Saksamaal ning teadustöö magistrikraad Euroopa Ülikooli Instituudist Firenzes, Itaalias. Prof. Roots on kahe teadusajakirja teaduskomitee liige ning ühe ajakirja toimetuse liige. Ta on laialdaselt avaldanud rahvusvahelistes ajakirjades ja toimetatud kogumikes, sealhulgas Springer Verlagi väljaannetes. Prof. Roots on loenguid pidanud Eesti Sisekaitseakadeemias, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis ning ka väljaspool Eestit, näiteks Miami Ülikoolis USA-s, Vietnamis, Moldovas, Kambodžas jne. Tal on suurepärane kogemus rahvusvaheliste projektide juhtimisel ning üle 11-aastane kogemus valitsusvälise organisatsiooni juhtimisel. Ta osaleb eksperdina Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi teadus- ja hindamistegevustes.
Samuli Miettinen on Tallinna Ülikooli transnatsionaalse õiguse dotsent ja omab Helsingi ja Lapimaa ülikoolides Euroopa õiguse dotsendi (dotsent/hablitatsiooni) tiitlit. Ta on õpetanud laias valikus rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse aineid Euroopa ülikoolides ning töötab praegu ELi avaliku ja kriminaalõiguse küsimustes. Miettinen on raamatute The Political Constitution of EU Criminal Law (Hart, ilmumas 2017), The Europeanization of Criminal Law (Helsingi, 2015), Criminal Law and Policy in the European Union (Routledge, 2012) ja The Sporting Exception in European Union autor. Law (Asser/Cambridge, 2008, koos Richard Parrishiga), umbes 40 pikemat artiklit või raamat peatükke ning on ajakirja Data Protection, Privacy and European Regulation in the Digital Age (Forum Iuris, 2016, koos Tobias Bräutigam) kaastoimetaja. Miettinen oli 2016. aastal (pädevus) ja 2014. aastal (kodakondsus) FIDE riiklik raportöör Soomes ning on ka Soome kontaktisik Euroopa kriminaalõiguse akadeemilises võrgustikus.
Walter Rech
Walter Rech on interdistsiplinaarne teadlane ja lektor, kes töötab rahvusvahelise õiguse, ajaloo ja filosoofia ristumiskohas. Uurimisvaldkonnad: rahvusvaheline õigus, õiguse ja poliitilise mõtte ajalugu, sõja- ja julgeoleku-uuringud, inimõigused ja õigusriik.
Karolina Aksamitowska
Karolina Aksamitowska on rahvusvahelise õiguse lektor. Akadeemilised kraadid: õigusteaduse bakalaureus (LL.B., Southamptoni Ülikool, Suurbritannia); õigusteaduse magistrikraad õigusliku uurimistöö alal (LL.M., Utrechti Ülikool, Holland); doktoritöö kaitstud Swansea Ülikoolis, Suurbritannias. Muud ametikohad: Rahvusvahelise Kriminaalõiguse Uurimiskeskuse liige Poola Teaduste Akadeemia Õigusuuringute Instituudis. Uurimisvaldkonnad: rahvusvaheline kriminaalõigus, rahvusvaheline humanitaarõigus, rahvusvaheline inimõiguste õigus.
Kuhu edasi?
Lõpetajana oled valmis asuma ametikohtadele, kus on vaja digitaalset õiguspädevust – nen rollide täitjaid otsitakse üle Euroopa. Tüüpiliselt töötavad lõpetajad:
- Tehnoloogiaettevõtetes – vastutustundliku AI ametikohad, andmekaitse ja järelevalve, jätkusuutliku innovatsiooni ning poliitikate ja valitsemise üksused.
- Avalikus sektoris ja EL-i institutsioonides – digivalitsemise üksused, õigusloome- ja poliitikaeksperdid.
- Inimõiguste ja kodanikuühiskonna organisatsioonides – digiõiguste eestkõnelejad, strateegiline hagimine, vastutuse ja läbipaistvuse projektid.
- Rahvusvahelistes organisatsioonides – digipoliitika, õiguste järelevalve, regulatiivsed raamistikud.
- Meediaettevõtetes – sõnavabaduse ja privaatsuse tasakaal, andmekaitse, eetiline AI kasutamine.
Lõpetajatel on tugev konkurentsieelis: oskus mõtestada digipööret ja kompetents aidata organisatsioonidel digisüsteeme vastutustundlikult kujundada, reguleerida või auditeerida.
Vilistlaste tagasiside
„Mida ma selle õppekava juures kõige rohkem hindan on see, kuidas see seob inimõigused, õiguse ja digitaalse innovatsiooni viisil, mis on ühtaegu ajakohane ja vajalik. Maailmas, kus tehnoloogia liigub sageli kiiremini kui eetika, õpetas see õppekava mind korraks peatuma, esitama paremaid küsimusi ning lähenema digiväljakutsetele selguse ja eesmärgistatusega.”
“Programmi ainulaadne keskendumine digiõigustele ja rahvusvahelisele õigusele, koos praktiliste kogemustega, mida saab omandada erinevatel kursustel ja ülikooli pakutavate vahetusprogrammide kaudu, on aidanud mul arendada oskusi, mis on minu rollis Wise’is üliolulised.”
Miks ühiskonnateaduste instituut?
- Paindlik õhtune õppevorm võimaldab õppida töö kõrvalt.
- Arenda praktilisei oskusi väikestes õpperühmades (tavaliselt 15–20 tudengit) ja personaalse juhendamise kaudu.
- Õppejõudude rahvusvahelised võrgustikud (nt Global Digital Human Rights Network) võimaldavad korraldada põnevaid rahvusvahelisi üritusi.
- Meie vilistlased on väga edukad töökohtade leidmisel – nende hulgas on tehnoloogiasektori õigusnõustajaid, ametnikke, andmekaitse spetsialiste, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajaid ja advokaate.
- Kaasaegne õpikeskkond: SOGOLAS asub Tallinna Ülikooli uues teadushoones Astras, mis pakub suurepäraseid õppimis- ja puhkevõimalusi. Raamatukogu 24h õpperuum, tudengikohvik ja mugav aatrium toetavad õpikeskkonda.
- Laiad Erasmus+ võimalused – nii lühi- kui ka pikaajalised õpiränded ja praktikad Euroopas ja väljaspool seda. Meil on lai partnerülikoolide valik ning ainepunktid on hõlpsasti ülekantavad.
Lõpetajana oled valmis muutma õiguslikud küsimused poliitikaks, regulatsioonideks ja vastutustundlikeks tehnoloogiateks – kujundades õiglasemaid digitaalseid ühiskondi.
Instituudi õppetööväline akadeemiline elu
Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.
Õigusteaduse tudengitele on kaks aktiivset organisatsiooni, mis toetavad õpinguid ja aitavad kujundada tasakaalustatud tudengikogemust: Tallinna Ülikooli Harjutuskohtu Selts (Mooting Society) ja Primus Collegium. Harjutuskohtu Selts tutvustab tudengitele kohtuväitlusi, võimaldades praktiseerida argumenteerimist ja õiguslikku analüüsi simuleeritud kohtumenetlustes. Primus Collegium toetab õppetööd, loob kogukonnatunnet ja pakub akadeemilise ja professionaalse arengu võimalusi. Primus korraldab ka külastusi advokaadibüroodesse ja õigusinstitutsioonidesse, sotsiaalseid üritusi, külalisloenguid ja õppekäike välismaale.
Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.
Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:
- Mart Susi „Kas inimõiguste ajastu on lõppemas?“
-
Tiina Pajuste "What is the Role of Law in Peace Negotiations?"
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa.
Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.
Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.
Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.
Võta ühendust!
Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee
Lisainformatsiooni saamiseks õppekava kohta palun pöörduda õppenõustaja poole:
Tamara Statsenko, telefon: 6409 445, e-post: yti-ope@tlu.ee
Sarnased erialad
Õigusteadus
Ühiskonnateaduste instituut
Selleks, et Eestis õigusriigi põhimõtted rakenduks ja õigus valitseks ka rahvaste vahel, on vaja õigusteaduse spetsialiste- meie õppekava kombineerib praktika ja teooria ning Eesti ja rahvusvahelise õiguse ja annab laialdased teadmised erinevatest õigusharudest. Magistrikraad õiguses võimaldab alustada juristikarjääri töökohtadel, millel see kvalifikatsioon on nõutav, ja loob eeldused akadeemilise õigusõppe jätkamiseks.