Inimõigused

Inimõigused digitaalses ühiskonnas

Inimõigused digitaalses ühiskonnas tegeleb uute arengute ja väljakutsetega õigussüsteemis ja ühiskonnas, mis on tekkinud seoses üha suureneva digitaliseerumisega.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Inglise keel

Õppekohtade arv lävendipõhine

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris 1750

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud

 

Õppekava annab ainulaadse võimaluse uurida küsimusi nagu:

  • mis on sõnavabaduse piirid internetis?
  • mis on riigi suveräänsus digitaalses keskkonnas?
  • kuidas tasakaalustada inimõigusi internetis?

See õppekava annab üliõpilastele vajalikud oskused, mis võimaldavad süviti analüüsida digitaliseerumise mõju inimõigustele ja õigusele üldiselt. Kursustel on tasakaal teooria ja praktiliste probleemide ja ülesannete lahendamise vahel. Õpilasi julgustatakse võtma kriitilist perspektiivi, uurima aktuaalseid küsimusi, millesse nad suhtuvad kirglikult ja leidma puudusi praeguses süsteemis.

Tule ja alusta õpinguid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis!

Keda ootame õppima?

Õppekava Inimõigused digitaalses ühiskonnas on ideaalne neile, kellel on kirg inimõiguste vastu ja soov midagi korda saata avalikus või erasfääris. Kuid see on mõeldud ka neile, kes on huvitatud sellest, kuidas internet on muutnud ühiskondade funktsioneerimist ja sooviksid uurida probleeme, mis tekivad siis, kui proovitakse traditsioonilisi õigusnorme veebimaailma suhtes kohaldada.

Õppekava on välja töötatud, et võimaldada sul keskenduda ühele neist peamistest probleemidest (inimõigused ja digitaliseerimine), samal ajal omandades ka teise mõistmise.

Sellel õppekaval õppimiseks ei ole teil tarvis üksikasjalikke teadmisi õiguse või digitaliseerimise kohta, vaid lihtsalt entusiasmi ja motivatsiooni omandada vajalikke oskusi ja teadmisi õpingute ajal.

Miks tulla meile õppima?

  • Kvaliteetne ja mitmekülgne õpe, milles annab süvateadmised inimõiguste erinevatest aspektidest digitaalajastul.
  • Õppejõudude rahvusvahelised võrgustikud võimaldavad põnevate rahvusvaheliste ürituste läbiviimist, millest üliõpilased osa saavad.
  • Laialdased karjäärivõimalused peale lõpetamist nii Eestis kui välismaal – nt rahvusvahelised organisatsioonid, kohtud, mittetulundusühingud ja meediaettevõtted
  • Magistriõppe uurimistöö fookus garanteerib, et omandad doktorikraadi tegemiseks vajalikud oskused ja teadmised.
  • Ainulaadne võimalus uurida digitaliseerimise mõju ühiskonnale ja eelkõige inimõigustele.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Õppekava sisu

Õppetöö toimub nädala sees ja õpingute normaalaeg on neli semestrit.

Õppekava koosneb kohustuslikest eriala ainetest (54 EAP), eriala valikainetest (24/36 EAP), vabaainetest (6 EAP), magistritööst (24 EAP) ja kohustuslikust praktikast (6 EAP).

Praktika eesmärk on anda üliõpilastele võimalus oma klassiruumides omandatud teadmiste ja oskuste kohaldamiseks, töötades praktiseeriva juristi juhtimisel. 

Tudengid osalevad ka interdistsiplinaarses projektis (6 EAP), mis loob lisavõimaluse oma oskuste rakendamiseks. Kursused hõlmavad mitmeid teemasid, mis käsitlevad inimõigusi ja digiteerimist ning annavad ka võimaluse arendada teadustöö oskusi nelja semestri jooksul.

Tutvu õppekavaga

Põhiõppejõud

õigusteaduse suund on rahvusvaheline ja meie hulgas on õppejõude Eestist, Soomest, Saksamaalt, Itaaliast, Venemaalt, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest.  Meie õppejõudude hulgas on praegusi ja endiseid Riigikogu liikmeid, kohtunikke, juriste ja tuntud õigusteadlasi, mis garanteerib õigushariduse, kus teooria ja praktika on tasakaalus.

 
Rein Müllerson

Rein Müllerson on rahvusvahelise õiguse ja poliitika juhtivteadur. Ta oli Institut de Droit International’i (Rahvusvahelise Õiguse Instituut) viimane president. Ta oli varem professor ja rahvusvahelise õiguse õppetooli hoida King’s College, London’is (1994-2009). Tema kogemuste hulka kuuluvad ka ÜRO Inimõiguste Komitee liikmelisus (1988-92), Eesti asevälisministeri amet (1991-92) ja külalisprofessori amet London School of Economics and Political Science’is (1992-94). Professor Müllerson on rahvusvaheliselt tunnustatud õigusteadlane ja rohkem kui üheteistkümne rahvusvahelise õiguse ja poliitika alase raamatu ja üle 200 artikli ja arvustuse autor.

Rein Müllerson Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Massimo La Torre

Massimo La Torre on Euroopa õiguse professor Tallinna Ülikoolis. Lisaks on ta ka professor Università di Catanzaro (Itaalia) ja Hull’i Ülikooli (Suurbritannia) õigusteaduskondades. Tal on olnud mitmeid külalisprofessori ametikohti erinevates Euroopa ja Ameerika ülikoolides ja tal on olnud teaduslik rahastus järgnevatelt organisatsioonidelt: Alliance Française, the Consiglio Nazionale delle Ricerche, Briti Nõukogu ja Alexander von Humboldt Foundation. Professor La Torre on kirjutanud suurel hulgal teaduspublikatsioone õigus- ja poliitilisest filosoofiast, subjektiivsetest õigustest, suveräänsusest, vabadusest, õigusriigist ja demokraatiast.


 
Mart Susi

Mart Susi on inimõiguste professor ja õigusteaduse suunajuht. Professor Susi avaldab aktiivselt artikleid ja kommentaare inimõiguste kohta, keskendudes eriti uutele inimõigustele.

Mart Susi Eesti Teadusinfosüsteemis


Samuli Miettinen

Samuli Miettinen on transnatsionaalse õiguse dotsent. Ta uurib ka Euroopa Liidu kriminaalõigust Helsingi Ülikoolis ja ta on olnud lektor mitmes Ühendkuningriikide ülikoolis. Ta on kirjutanud ulatuslikult Euroopa Liidu õiguse kohta, viimati panustades Euroopa Parlamendi  ja Euroopa Komisjoni poolt tellitud raportitesse (Lissaboni leping ja sport, 2010; Rahvus-põhine diskrimineerimine üksikspordialadel, 2011) ja ta on monograafia “Kriminaalõigus ja poliitika Euroopa Liidus” (2012) autor.


Igor Gräzin

Igor Gräzin on külalislektor Tallinna Ülikoolis ja Riigikogu liige. Ta on õigust õpetanud ka Ameerika Ühendriikides Notre Dame’i Ülikoolis ja ta oli teadur Woodrow Wilsoni Keskuses Washington, DC’s. Ta on kirjutanud akadeemilisi artikleid õigusfilosoofiast, juriidilise tõlgendamise teooriast ja makroökonoomikast.

Igor Gräzin Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Tiina Pajuste 

Tiina Pajuste on rahvusvahelise ja Euroopa õiguse lektor. Ta kaitses oma doktoritööd 2012 Cambridge’i Ülikoolis rahvusvaheliste organisatsioonide vastutusmehhanismide teemal. Ta on töötanud teadurina nii Helsingi Ülikoolis kui Cambridge’i Ülikoolis ja tema uurimisvaldkonnad on peamiselt rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, rahulepingud ja inimõigused.

Tiina Pajuste Eesti Teadusinfosüsteemis


Heiki Lindpere 

Heiki Lindpere on rahvusvahelise õiguse lektor. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud mereõiguse ekspert  ja Haagi Alalise Vahekohtu liige.

Heiki Lindpere Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Kandideerida saab läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS

 

Vajalik:

  • Bakalaureusekraad sotsiaalteadustes
  • Inglise keele oskus B2 tasemel*, mis on tõestatud vastava keeletesti tõendiga:
  • Inglise keele riigieksam 75 punkti
  •  IELTS  (International English Language Testing System) akadeemiline: 5.5

    •      B2 First (First Certificate in English): 162 
    •      C1 Advanced (Certificate in Advanced English): 162
    •      C2 Proficiency (Certificate of Proficiency in English) : 162
    •      TOEFL (Test of English as a Foreign language) paberkandjal: 543, internetipõhine: 72
    •      PTE academic (Pearson test of English): 51

Sisseastumiseksam:

  • Sisseastumiseksam koosneb kirjalikust ülesandest (kirjalikud vastused küsimustele, mis puudutavad motivatsiooni ja huvi) ja Skype’i vestlusest vastuvõtukomisjoniga.
  • Maksimumpunktid on 100 palli (50% kirjalik ülesanne, 50% vestlus).
  • Kirjalik ülesanne. Palun esita inglisekeelne motivatsioonikiri (umbes 1200 sõna), mis vastab järgnevatele küsimustele:

1. The choice of the study programme: Why Tallinn University? Why this programme? What courses of the programme are you most interested in?
2. Previous experience and studies: What is your first degree in? Why did you choose field of study? How does it relate to our MA programme? 
3. Your plans after MA studies: Where do you see yourself in three years? How will the MA studies help your career? 
4. Knowledge of the field: Briefly discuss one issue regarding human rights and digitalization.
5. How do you plan to finance your studies?

  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

* Inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel.

  • Enne 2014.a. sooritatud inglise keele riigieksam 80
  • Alates 2014.a. sooritatud inglise keele riigieksam 85
  • The International English Language Testing System (IELTS) akadeemiline 5,5
  • Cambridge English: First Certificate in English (FCE) C
  • Cambridge English: Certificate in Advanced English (CAE) C
  • Cambridge English: Certificate of Proficiency in English (CPE) C
  • TOEFL (Test of English as a Foreign language) paberkandjal 543; internetipõhine 72
  • Pearson Test of English (PTE) akadeemiline 51

Lisainfo

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga:

E-post: vastuvott@tlu.ee
Telefon: 6409 135

Küsimustega õppekava kohta pöörduda õppenõustaja Maris Liströmi poole:

E-mail: maris.liström@tlu.ee

Kuhu edasi?

Õppekava edukalt läbinutel on avarad karjäärivõimalused tänapäeva õigusmaailmas. Sinule avanevad erinevad võimalused nii avalikus kui erasektoris.

Avalik sektor:

  • Töökohad rahvusvahelistes organisatsioonides, sh ÜRO, Euroopa Nõukogu, Euroopa Liit – nendel institutsioonidel on aina suurenev vajadus inimõigustega digitaliseerimise ekspertide järgi.
  • Töökohad rahvusvahelistes kohtutes – nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ka Euroopa Ühenduse Kohus vajavad ühe enam spetsialiste, kes saavad nõustada kohtunikke inimõiguste kaasaegsetes küsimustes.
  • Siseriiklik avalik sektor – nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui teiste riikide avalikus halduses tuleb kaasajastada arusaamist rahvusvahelisest õigusest ja inimõigusest uute arengute kontekstis, mistõttu on vajalik kaasata spetsialiste, kes omavad vajalikku teadmistebaasi ning suudavad orienteeruda ja iseseisvalt töötada uute nn väljakutsetega.
  • Akadeemia – kuna õppekava on uurimistöö-põhine, siis on lõpetajad igati valmis jätkama doktorantuurides üle maailma.

Erasektor:

  • Meediaettevõtted – nii globaalsed kui regionaalsed meediaettevõtted on silmitsi kohustusega tagada inimõigusi enda igapäevases tegevuses. Selleks moodustatakse meeskondi, kes on suutelised töötama välja asutusesiseseid reegleid ning neid ellu rakendama.
  • Õigusnõustamisega tegelevad ettevõtted – üha enam vaidlusi on seotud digitaalses ruumis esilekerkinud suhete ja rikkumistega.
  • Rahvusvahelised kodanikuorganisatsioonid – nii suuremad organisatsioonid (nt Human Rights Watch), kui ka kohaliku tähtsusega kodanikuorganisatsioonid peavad arvestama rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste arenguid globaalses võtmes.

Miks ühiskonnateaduste instituut?

  • Õppejõudude rahvusvahelised võrgustikud võimaldavad põnevate rahvusvaheliste ürituste läbiviimist, millest üliõpilased osa saavad.
  • Meie lõpetajad on olnud väga edukad nii töö leidmisel kui magistriõppesse sisse saamisel. Meie vilistlaste hulgas on ministreid, kohtunike, prokuröre, notareid, advokaate, kohtutäitureid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikke. Lõpetajad on olnud väga edukad töökohtade leidmisel.
  • Siseriiklike õigusainete kõrval on võimalus võtta ka erinevaid rahvusvaheliste ekspertide õpetatavaid rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse aineid.
  • Ühiskonnateaduste Instituut ja õigusteaduse suund rakendavad mitmekülgseid õpimeetodeid, mistõttu õpingud on vaheldusrikkad ja õpingute jooksul arendate endas erinevaid ülekantavaid oskusi nagu uurimuste läbiviimise, kriitilise analüüsi, keeruliste ideede sünteesi ja esitluste oskusi.
  • Kaasaegne õpikeskkond - Instituut asub uues TLÜ teadushoones Astra, kus on suurepärased tingimused auditoorseks tööks ja suhtlemiseks. Samas majas paikneb raamatukogu ööpäevaringselt avatud õpisaaliga, tudengikohvik ja hubane aatrium. E-õpe hõlmab õppematerjale internetis, videoloenguid, rühmameetodeid, teste jpm.
  • Rahvusvahelised võimalused - Instituudil on kümneid ERASMUS partnerluslepinguid, mis võimaldab nautida Euroopa tudengielu selle kogu mitmekesisuses.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvamad tudengitööd

Õigusteaduse suunal on hetkel käimas põnev rahvusvaheline projekt, millega seonduvalt korraldatakse erinevaid avalikke loenguid, konverentse ja seminare, millest meie üliõpilased osa saavad:

  • Projekt “Hurmur: inimõigused – tõstame ühiselt tipptaset” laiendab otsustavalt inimõiguste maailmatasemel uurimispiirkonda Euroopas. Tallinna Ülikooli õiguse suund arendab välja inimõiguste tipptasemel uurimissuutlikkuse ning lülitub rahvusvahelistesse ning regionaalsetesse teavitusvõrgustikesse konkreetsete tegevuste kaudu väljapaistvas konsortsiumis, milles kaks teist partnerit on väljapaistvad rahvusvahelised akadeemilised asutused inimõiguste valdkonnas – Taani Inimõiguste Instituut ning Kieli Ülikooli Walther-Schückingi Rahvusvahelise Õiguse Instituut (Saksamaa).

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Maarja-Liis Viljak
E-post: maarja-liis.viljak@tlu.ee
Telefon: 61 99 941

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee

Sarnased erialad

Õigusteadus

Ühiskonnateaduste instituut

Globaliseeruv maailm vajab õigusteaduse spetsialiste - meie õppekava kombineerib praktika ja teooria ja annab laialdased teadmised erinevatest õigusharudest.

Magistriõpe
Eesti keel
30
Sessioonõpe
Vaata eriala