Õigusteadus

Õigusteadus

Globaliseeruv maailm vajab õigusteaduse spetsialiste - meie õppekava kombineerib praktika ja teooria ja annab laialdased teadmised erinevatest õigusharudest.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 30

Õppevorm Sessioonõpe

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud

 

Tallinna Ülikooli õigusteaduse magistri õppekava sobib kõigile sotsiaalteaduste kraadi omajatele, kes on huvitanud süvendatult õigusteaduse õppimisest.

Meie õppekava kombineerib praktika ja teooria ja annab põhjalikud teadmised erinevatest õigusharudest. Õppekava võimaldab spetsialiseerumist nii siseriiklikule kui ka rahvusvahelisele ja Euroopa õigusele. Õigusteadmised ja oskused, mis õigusõpe annab, on kõrgelt hinnatud ka teiste valdkondade tööandjate pool, nagu erinevad ministeeriumid, ettevõtted, konsultatsioonifirmad.

Tallinna Ülikooli õigusõppe tugevuseks on mitmekülgsed õppejõud (nt rahvusvahelised eksperdid, kodumaised tipp-praktikud), tänapäevased õpimeetodid ja võimalus võtta lisaks eestikeelsetele ainetele ka erinevaid inglisekeelseid aineid, koos rahvusvaheliste tudengitega, mis annab väärtusliku rahvusvahelise keskkonna kogemuse. 

Tule ja alusta õpinguid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis!

Keda ootame õppima?

Ootame õppima sotsiaalteaduste bakalaureusekraadiga või sellele vastava haridustasemega inimesi, kes soovivad töötada kõrgemat akadeemilist õigusharidust nõudvatel ametikohtadel, nii Eestis kui Euroopas või rahvusvahelisel tasandil.

Meie magistrantide hulgas on erinevate taustadega inimesi – osad on TLÜ õigusteaduse bakalaureuseõppe lõpetanud, osad on tulnud teistest kõrgkoolidest ja ka teistest sotsiaalteaduste valdkondadest (need tudengid on edukalt meie magistriprogrammi lõpetanud) ja osad on peale esmase kraadi omandamist pikemat aega tööl käinud ja praktilisi kogemusi omandanud.

Mitmekülgne üliõpilaskond teeb seminaride arutelud huvitavamaks ja õpikogemuse rikkamaks.

Miks tulla meile õppima?

  • Kvaliteetne ja mitmekülgne õpe, milles on tasakaal praktika ja teooria vahel. Ka õppejõudude hulgas on nii tunnustatud teoreetikuid kui praktikuid.
  • Õppejõudude rahvusvahelised võrgustikud võimaldavad põnevate rahvusvaheliste ürituste läbiviimist, millest üliõpilased osa saavad.
  • Laialdased karjäärivõimalused – õigusteadmised on erinevate tööandjate seas väga hinnatud. Meie vilistlaste hulgas on ministreid, kohtunike, prokuröre, notareid, advokaate, kohtutäitureid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikke. Lõpetajad on olnud väga edukad töökohtade leidmisel.
  • Siseriiklike õigusainete kõrval on võimalus võtta ka erinevaid rahvusvaheliste ekspertide õpetatavaid rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse aineid.
  • Õpingute jooksul arendatakse edasi bakalaureuseõppes arendatud erinevaid ülekantavaid oskusi nagu uurimuste läbiviimise, kriitilise analüüsi, keeruliste ideede sünteesi ja esitluste oskusi.
  • Tsükliõpe võimaldab magistrikraadi omandamisega samal ajal tööl käia.
  • Omandate doktorikraadi tegemiseks vajalikud oskused ja teadmised.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe - põhiosa õppetööst toimub reedeti ja laupäeviti

Õppekava sisu

Õppetöö vormiks on sessioonõpe ja õppetöö toimub reedeti ja laupäeviti, kuigi vabaainete auditoorsed loengud võivad toimuda ka muudel aegadel.

Õppekava on üles ehitatud nii, et üliõpilased saaks rakendada bakalaureuseõppes omandatud teadmisi, tegeleda süviti erinevate õigusvaldkondade probleemidega ja arendada juristi oskusi, mis garanteerib, et peale lõpetamist on nad valmis tööks era- või avalikus sektoris. Üliõpilastel on ka võimalus ise kaasa rääkida oma hariduse ja ekspertiisi kujundamisel, kuna vabaained ja valikained võimaldavad spetsialiseerumist.

Põhiline valik on siseriikliku ja rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse spetsialiseerumise vahel. Kõik üliõpilased peavad läbima osalema üleülikoolilises interdistsiplinaarses projektis, mis annab võimaluse rakendada erialaseid teadmisi innovaatilises kontekstis ja näha probleemi erinevatest vaatevinklitest. Õigusteaduse õppekavas on 60 ainepunkti kohustuslikke õigusaineid ja üliõpilased valivad ise 18 ainepunkti võrra õiguse valikaineid. Õpingute jooksul peavad kõik tudengid läbima menetluspraktika mingis õigusvaldkonna asutuses ja kirjutama magistritöö.

Tutvu õppekavaga 

Põhiõppejõud

Õigusteaduse suund on rahvusvaheline ja meie hulgas on õppejõude Eestist, Soomest, Saksamaalt, Itaaliast, Venemaalt, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest.  Meie õppejõudude hulgas on praegusi ja endiseid Riigikogu liikmeid, kohtunikke, juriste ja tuntud õigusteadlasi, mis garanteerib õigushariduse, kus teooria ja praktika on tasakaalus.

 
Rein Müllerson

Rein Müllerson on rahvusvahelise õiguse ja poliitika juhtivteadur. Ta oli Institut de Droit International’i (Rahvusvahelise Õiguse Instituut) viimane president. Ta oli varem professor ja rahvusvahelise õiguse õppetooli hoida King’s College, London’is (1994-2009). Tema kogemuste hulka kuuluvad ka ÜRO Inimõiguste Komitee liikmelisus (1988-92), Eesti asevälisministeri amet (1991-92) ja külalisprofessori amet London School of Economics and Political Science’is (1992-94). Professor Müllerson on rahvusvaheliselt tunnustatud õigusteadlane ja rohkem kui üheteistkümne rahvusvahelise õiguse ja poliitika alase raamatu ja üle 200 artikli ja arvustuse autor.

Rein Müllerson Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Massimo La Torre

Massimo La Torre on Euroopa õiguse professor Tallinna Ülikoolis. Lisaks on ta ka professor Università di Catanzaro (Itaalia) ja Hull’i Ülikooli (Suurbritannia) õigusteaduskondades. Tal on olnud mitmeid külalisprofessori ametikohti erinevates Euroopa ja Ameerika ülikoolides ja tal on olnud teaduslik rahastus järgnevatelt organisatsioonidelt: Alliance Française, the Consiglio Nazionale delle Ricerche, Briti Nõukogu ja Alexander von Humboldt Foundation. Professor La Torre on kirjutanud suurel hulgal teaduspublikatsioone õigus- ja poliitilisest filosoofiast, subjektiivsetest õigustest, suveräänsusest, vabadusest, õigusriigist ja demokraatiast.


 
Mart Susi

Mart Susi on inimõiguste professor ja õigusteaduse suunajuht. Professor Susi avaldab aktiivselt artikleid ja kommentaare inimõiguste kohta, keskendudes eriti uutele inimõigustele.

Mart Susi Eesti Teadusinfosüsteemis


Samuli Miettinen

Samuli Miettinen on transnatsionaalse õiguse dotsent. Ta uurib ka Euroopa Liidu kriminaalõigust Helsingi Ülikoolis ja ta on olnud lektor mitmes Ühendkuningriikide ülikoolis. Ta on kirjutanud ulatuslikult Euroopa Liidu õiguse kohta, viimati panustades Euroopa Parlamendi  ja Euroopa Komisjoni poolt tellitud raportitesse (Lissaboni leping ja sport, 2010; Rahvus-põhine diskrimineerimine üksikspordialadel, 2011) ja ta on monograafia “Kriminaalõigus ja poliitika Euroopa Liidus” (2012) autor.


Igor Gräzin

Igor Gräzin on külalislektor Tallinna Ülikoolis ja Riigikogu liige. Ta on õigust õpetanud ka Ameerika Ühendriikides Notre Dame’i Ülikoolis ja ta oli teadur Woodrow Wilsoni Keskuses Washington, DC’s. Ta on kirjutanud akadeemilisi artikleid õigusfilosoofiast, juriidilise tõlgendamise teooriast ja makroökonoomikast.

Igor Gräzin Eesti Teadusinfosüsteemis


Meelis Eerik

Meelis Eerik on eraõiguse lektor. Alates 2001. aastast on ta olnud kohtunik Harju Maakohtus, mille esimeheks ta 2016. aastal valiti. Ta on ka kohtunikueksami komisjoni liige ja Vabariigi Valimiskomisjoni liige ja esimees.

Meelis Eerik Eesti Teadusinfosüsteemis


Norman Aas

Norman Aas on kriminaalõiguse lektor. Ta on ka Justiitsministeeriumi kantsler ja varasemalt oli riigi peaprokurör.

Norman Aas Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Tiina Pajuste 

Tiina Pajuste on rahvusvahelise ja Euroopa õiguse lektor. Ta kaitses oma doktoritööd 2012 Cambridge’i Ülikoolis rahvusvaheliste organisatsioonide vastutusmehhanismide teemal. Ta on töötanud teadurina nii Helsingi Ülikoolis kui Cambridge’i Ülikoolis ja tema uurimisvaldkonnad on peamiselt rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, rahulepingud ja inimõigused.

Tiina Pajuste Eesti Teadusinfosüsteemis


Heiki Lindpere 

Heiki Lindpere on rahvusvahelise õiguse lektor. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud mereõiguse ekspert  ja Haagi Alalise Vahekohtu liige.

Heiki Lindpere Eesti Teadusinfosüsteemis


On ka mitmeid teisi õppejõude, kes Tallinna Ülikoolis õigust õpetavad. Rohkem informatsiooni nende kohta võib leida Eesti Teadusinfosüsteemist.

Ilmar Selge

Xingan Li

Phillip Webb Graves

Aare Kruuser

Kalle Liiv

Mare Merimaa

Matti Kauppi

Steffen Schlinker  

K. Jaak Roosaare 

Peeter Järvelaid


Lisaks õpetavad õppekaval ka mitmed mitte-alalised õppejõud. Näiteks:

Haldi Koit on külalislektor Tallinna Ülikoolis. Ta on Justiitsministeeriumis nõunik ja spetsialiseerunud täitemenetluse piiriülestele küsimustele ja laste hooldusõiguse teemale.

Kristina Vaksmaa-Tammaru on külalislektor Tallinna Ülikoolis. Ta on Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse direktor. See keskus loodi Tarbijakaitseameti juurde eesmärgiga kaitsta tarbijate õigusi piiriüleste ostude puhul.

Tanel Kalmet on külalislektor Tallinna Ülikoolis. Ta on Justiitsministeeriumi Karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja ja spetsialiseerunud ka intellektuaalse omandi õigusele.

Nandor Knust on külalislektor Tallinna Ülikoolis. Ta on rahvusvahelise kriminaalõiguse osakonna juhataja Freiburgi Välismaise ja Rahvusvahelise Kriminaalõiguse Max Plancki Instituudis.

Vastuvõtutingimused

Sisseastujal peab olema sotsiaalteaduste kraad õigusteaduses või mõnel teisel erialal. Sisse saamise otsustab vastuvõtueksam (100%), mille vastuvõtulävendiks on 70 palli.

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust testist ja vestlusest. Lisaks tuleb eelnevalt esitada magistritöö kava. Valikvastustega test koosneb küsimustest, mis põhinevad õigusteaduse bakalaureuseõppe õppekava kohustuslikel ainete baasteadmistel. Vestluse aluseks on magistritöö kava, mis tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.

Magistritöö kava peab olema umbes 2-4 lk ja sisaldama järgmisi punkte:

  • Autori ees- ja perekonnanimi
  • Töö teema
  • Töö aktuaalsus (õigusliku probleemi esinemise sagedus või tõenäosus, huvitatud või puudutatud isikute arv jms)
  • Töö uudsus (võimalus luua uut õiguslikku teadmist ja väärtust)
  • Töö teema läbitöötatus õiguskirjanduses (kui palju seda teemat on kirjanduses käsitletud)?
  • Töö eesmärk
  • Hüpotees(id) / uurimisküsimused
  • Kavandatavad uurimismeetodid
  • Töö struktuur ja sisu lühikirjeldus sh. põhilised teoreetilised seisukohad
  • Töö sihtgrupp (kellele töö mõeldud)
  • Töö etappide loetelu ja ajakava
  • Viited
  • Võimaliku juhendaja nimi ja teaduslik kraad
  • Magistrandi allkiri

NB! 
Sisseastuja, kes ei ole läbinud bakalaureuseõppe (või sellele vastava haridustaseme) õppekava õigusteaduses, vaid mõnel teisel sotsiaalteaduste valdkonna erialal, võetakse magistriõppesse tingimusel, et ta sooritab puuduvate kompetentside omandamiseks magistriõppekava kohustuslikud eeldusained ehk tasandusmooduli. Tasandusmooduli ained saab sooritada tasulise täiendusõppena enne õpingute algust või esimese õppeaasta jooksul.

Tasandusmoodulisse kuuluvad bakalaureuseastme ained:
Õiguse entsüklopeedia (5 EAP)
Tsiviilõiguse üldosa (4 EAP)
Riigiõigus (4 EAP)
Perekonnaõigus (3 EAP)

Kuhu edasi?

Peale lõpetamist on asuvad enamust lõpetajaid tööle õigusvaldkonnas. Magistriõppe läbimisel saab töötada juristi või juhi akadeemilist kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel, nii avalikus kui ka erasektoris. Karjääri võimalused avalikus sektoris on näiteks: kohtunik, prokurör, notar, kohtujurist, kohtutäitur, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnik. Erasektoris: vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat, ettevõtlusjurist, pankrotihaldur. Õigusteaduste magistrikraad on hinnatud ka mitte õigusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete ja asutuste hulgas, nii et valik pole piiratud õigusvaldkonnaga. Muidugi on lisaks ka võimalus astuda doktorantuuri Eestis või välismaal.

Õigusteaduse magistriastme õppekaval on väga palju edukaid vilistlasi, muuhulgas ka Harju Maakohtu esimees ja TLÜ õiguse õppejõud Meelis Eerik, Harju Maakohtu kohtunik Piret Mõistlik, Justiitsministeeriumi Karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja ja TLÜ mittekoosseisuline õppejõud Tanel Kalmet, Tööinspektsiooni peadirektor ja TLÜ mittekoosseisuline õppejõud Maret Maripuu, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu peasekretär Kaia Vask, TLÜ mittekoosseisuline eraõiguse lektor Andres Õige ja Ühiskonnateaduste Instituudi direktor Indrek Grauberg.

Miks ühiskonnateaduste instituut?

  • Õppejõudude rahvusvahelised võrgustikud võimaldavad põnevate rahvusvaheliste ürituste läbiviimist, millest üliõpilased osa saavad.
  • Meie lõpetajad on olnud väga edukad nii töö leidmisel kui magistriõppesse sisse saamisel. Meie vilistlaste hulgas on ministreid, kohtunike, prokuröre, notareid, advokaate, kohtutäitureid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikke. Lõpetajad on olnud väga edukad töökohtade leidmisel.
  • Siseriiklike õigusainete kõrval on võimalus võtta ka erinevaid rahvusvaheliste ekspertide õpetatavaid rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse aineid.
  • Ühiskonnateaduste Instituut ja õigusteaduse suund rakendavad mitmekülgseid õpimeetodeid, mistõttu õpingud on vaheldusrikkad ja õpingute jooksul arendate endas erinevaid ülekantavaid oskusi nagu uurimuste läbiviimise, kriitilise analüüsi, keeruliste ideede sünteesi ja esitluste oskusi.
  • Kaasaegne õpikeskkond - Instituut asub uues TLÜ teadushoones Astra, kus on suurepärased tingimused auditoorseks tööks ja suhtlemiseks. Samas majas paikneb raamatukogu ööpäevaringselt avatud õpisaaliga, tudengikohvik ja hubane aatrium. E-õpe hõlmab õppematerjale internetis, videoloenguid, rühmameetodeid, teste jpm.
  • Rahvusvahelised võimalused - Instituudil on kümneid ERASMUS partnerluslepinguid, mis võimaldab nautida Euroopa tudengielu selle kogu mitmekesisuses .

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvamad tudengitööd

Õigusteaduse suunal on hetkel käimas põnev rahvusvaheline projekt, millega seonduvalt korraldatakse erinevaid avalikke loenguid, konverentse ja seminare, millest meie üliõpilased osa saavad:

  • Projekt “Hurmur: inimõigused – tõstame ühiselt tipptaset” laiendab otsustavalt inimõiguste maailmatasemel uurimispiirkonda Euroopas. Tallinna Ülikooli õiguse suund arendab välja inimõiguste tipptasemel uurimissuutlikkuse ning lülitub rahvusvahelistesse ning regionaalsetesse teavitusvõrgustikesse konkreetsete tegevuste kaudu väljapaistvas konsortsiumis, milles kaks teist partnerit on väljapaistvad rahvusvahelised akadeemilised asutused inimõiguste valdkonnas – Taani Inimõiguste Instituut ning Kieli Ülikooli Walther-Schückingi Rahvusvahelise Õiguse Instituut (Saksamaa).

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Maarja-Liis Viljak
E-post: maarja-liis.viljak@tlu.ee
Telefon: 61 99 941

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee

Sarnased erialad

Inimõigused digitaalses ühiskonnas

Ühiskonnateaduste instituut

Inimõigused digitaalses ühiskonnas tegeleb uute arengute ja väljakutsetega õigussüsteemis ja ühiskonnas, mis on tekkinud seoses üha suureneva digitaliseerumisega.

Magistriõpe
Inglise keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
1750
Vaata eriala