Rahvusvahelised suhted

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe

Õppekava sisu

Tallinna Ülikoolis on ainulaadne võimalus õppida kaasaegsete julgeolekuohtude kohta muutuvas maailmas. Teemad on üliolulised tulevastele riigijuhtidele ja -ametnikele. Tallinna Ülikool on üks väheseid ülikoole Põhja-Euroopa ja Balti piirkonnas, mis rõhutab neid teemasid. Õppejõud uurivad ja publitseerivad samadel teemadel, nagu küberjulgeolek ja väikeriikide välispoliitika. Nendel teemadel on publitseeritud hinnatud ajakirjades ning raamatutes. 

Rahvusvaheliste suhete magistriprogrammi vorm on sessioonõpe. Loengud toimuvad esmaspäevast reedeni, enamasti algusega kell 16:30 kuni 20:00. Palju tudengeid kasutavad päevast aega töötamiseks või praktika sooritamiseks. Mõned seminarid võivad toimuda päevasel ajal, kuid neid on vähe. 

Rahvusvaheliste suhete õppekava annab võimaluse valida üks kahest moodulist: “Muutuv maailmakord” või “Rahvusvaheline julgeolek ja konflikt.” Lisaks on valikainete moodul, mis tagab laia kursuste valiku, et üliõpilased saaksid teha valikuid oma uurimisfookuse järgi.  

IR õppekavad pakub mitmeid kursuseid, mis puudutavad rahvusvahelist julgeolekut ja muutuvat maailmakorda. Lisaks on kursustele lisaks võimalik valida valikaineid, et õpilased saaksid kohandada oma õpinguid vastavalt oma uurimishuvidele.

Õppekava ained võimaldavad üliõpilastel olla paremad uurijad. Kursused, nagu “Uurimiskujundus ja tekstiloome” ning “Kvalitatiivsed uurimismeetodid” annavad oskusi, et kirjutada edukalt magistrilõputöö, ning oskusi analüüsida, mida on peale lõpetamist tarvis tööturul. Teised kursused annavad teoreetilise tausta, et olla edukas rahvusvaheliste suhete erialal. Mõned kursused on näiteks “Kliimapoliitika ja valitsemine”, “Globaalsed normid ja rahvuvaheline õigus”, “Küberjulgeolek ja digitaalmaailm” ja “Väikesed riigid muutuvas maailmas.”

Tutvu õppekavaga 

Eriala juht Matthew Crandall räägib rahvusvaheliste suhete magistriõppekavast lähemalt Meediaväravas

Matthew Crandall

Matthew Crandall (USA) on Rahvusvaheliste suhete dotsent Tallinna Ülikoolis ning rahvusvaheliste suhete magistriprogrammi juht.  Ta sai oma doktorikraadi Tallinna Ülikoolist ning magistrikraadi Tartu Ülikoolisi. Tema uurimisvaldkonnad on väikeriikide julgeolek ja pehme julgeoleku ohud. Ta on publitseeritud ajakirjades Contemporary Security Policy, Defence Studies, East European Politics ja Journal of Contemporary Central and Eastern Europe. 

Matthew Crandall Eesti Teadusinfosüsteemis

Üldised vastuvõtutingimused

• Bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase.
• Inglise keele oskus vähemalt vähemalt B2 tasemel (keeletaseme tõendamiseks sobivaid dokumente vaata: tlu.ee/keeleoskus)

Vastuvõtueksam

• Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ülesandest (motivatsioonikiri koos artikli analüüsiga) ning suulisest osast (intervjuu). Maksimumpunktide arv on 100 punkti: 50 p kirjalik osa ja 50 p suuline osa.
• Intervjuule pääsevad kandidaadid, kes saavad kirjaliku ülesande eest vähemalt 35 punkti.

• Vastuvõtulävend on 70 punkti.

Motivatsioonikirjas hinnatakse oskust põhjendada ülikooli ja õppekava valikut, huvi rahvusvaheliste suhete vastu ja õppekavas sisalduvate ainete vastu, eelnevat haridus- ja tööalast kogemust. Hinnatakse kirjaliku inglise keele oskust. 

Artikli analüüsis hinnatakse oskust mõista teksti tähendust ja keskseid seisukohti, oskust arutleda teksti teemal ning esitada oma seisukohti, oskust põhjendada artikli valikut ning näha seoseid loetud teksti ja valitud õppekava vahel.

Intervjuul hinnatakse kandidaadi huvi valitud õppekava vastu ja motivatsiooni sellel õppekaval õppida,  kandidaadi arusaamist loetud artikli kesksest sõnumist ja võimekust antud teemal arutleda, kandidaadi oskust seostada oma isiksuseomadusi ja varasemaid tegevusi, õpinguid valitud õppekavaga. Lisaks hinnatakse erialaseid ja üldteadmisi, inglise keele oskust ning esinemis- ja argumentatsioonioskust. 

Kirjaliku ülesande nõuded, intervjuu kirjeldus ja hindamiskriteeriumid on üleval õppekava ingliskeelsel kodulehel. 

Hindamise kirjeldus (kuidas hinnatakse): Nii kirjalikku kui ka suulist osa hindab eksamikomisjon hindamiskriteeriumite alusel. Kirjalikku osa hinnatake 50 palli skaalal, minimaalne positiivne tulemus on 35 punkti, et pääseda edasi intervjuule. Suulist osa hinnatakse samuti 50 palli skaalal. Kokku on vastuvõtueksmi eest võimalik saada 100 punkti, vastuvõtulävend on 70 punkti.

Intervjuu toimub inglise keeles ning kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument (pass või ID kaart).

Kandideerimine

Kandideerida saab läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS. Avaldusele tuleb üles laadida kirjalik ülesanne, akadeemiline õiend ja inglise keele tõend (kui riigieksami või rahvusvahelise keeleeksami tulemus SAISi avaldusel automaatselt ei kajastu). 

Lisainfo

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Lisainformatsiooni saamiseks õppekava kohta palun pöörduda õppenõustaja poole: 

Kreete Alasoo
E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: 6199 942

Lõpetajate meenutused:

Kirsti Viljamaa (Eesti) lõpetas Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistriprogrammi 2020. aastal ning töötab samast aastast lauaülemana Välisministeeriumis. 

„Rahvusvaheliste suhete magistriõpe Tallinna Ülikoolis andis mulle nii väärtuslikud teadmised kui ka kindlustunde tööalaseks karjääriks. Rahvusvahelise õpikeskkonna tõttu sain praktikas arendada ka oma kultuurilisi kompetentse. Õpe on mitmetahuline, ajaga kaasaskäiv ja üliõpilaste vajadusi arvestav. Soovitan programmi kõigile, kes on huvitatud kvaliteetsest ja terviklikust rahvusvaheliste suhete käsitlusest, mis lisaks klassikaliste elementide hõlmamisele keskendub ka viimatistele arengutele ning eesseisvatele väljakutsetele.“

Priit Pallu (Eesti) Lõpetas Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistriprogrammi 2017. aastal. Priit töötab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses majandushangete büroo juhatajana.  

"Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete õppekava lõi väga hea ülevaate sellest, kuidas rahvusvaheliselt tähtsad institutsioonid, riigid ja regioonid omavahel toimivad. Nende mõttelaadi tundmine on aidanud minul oma igapäevatöös pöörata tähelepanu nii traditsioonilise kui ka mitte-traditsioonilise turvalisuse aspektidele ja aidanud prioriteete seada tööülesannete täitmisel koostöös Eesti Kaitseväega, tagamaks kodumaa turvalisus."

Shingo Masunaga (Jaapan) Lõpetas Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistriprogrammi 2015. aastal. Shingo on praegu doktorant Turu Ülikoolis Ida-Aasia uuringute keskuses (CEAS).   

“Tundus, et magistrikraadi omandamine  võtaks kaua aega, aga see läks kiiresti. Kui rahvusvaheliste suhete alused on omandatud, jäävad need osaks sinust.” 

Georgi Sirbiladze (Gruusia) lõpetas Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistriprogrammi 2014. aastal. Peale lõpetamist töötas Giorgi Gruusia välisministeeriumis ning praegu teenib oma riiki välismaal. 

“Rahvusvaheliste suhete õppimine Tallinna Ülikoolis suurendas mu teoreetilisi teadmisi, laiendas mu arusaama tänapäeva maailmast.  See andis parema võimaluse rakendada neid teadmisi viisil, mis teeks maailma paremaks. Usun, et see on midagi, mida praegu teen.”

Tiina Uibo lõpetas Tallinna Ülikooli 2015.aastal magistrikraadiga rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab Tiina Jaapani Suursaatkonnas nõuniku abina.

"Rahvusvaheliste suhete kraad Tallinna Ülikoolist ei tulnud mitte ainult suurenenud teadmistepagasiga ning mõistmisega, et õppimine peab kestma kogu elu, vaid ka uute tutvustega, kes aitasid mul karjäärialaselt teha õigeid valikuid. Olen õnnelik, et selle programmi valisin!"

Ani Kintsurashvili (Gruusia) lõpetas Tallinna Ülikooli 2018. aastal magistrikraadiga rahvusvahelistes suhetes. Praegu on Ani Gruusia mõttekoja / CSO "Kodanikualgatud demokraatliku ja euroatlantilisevaliku jaoks" (Civic IDEA) juhtivteadur.

"Rahvusvaheliste suhete programmi tasub kaaluda kõigil, kes ihkavad kultuurilist mitmekesisust ja äärmiselt olulisi akadeemilisi teadmisi. Tallinna Ülikool on üliõpilaste suhtes võtnud uudse lähenemise ning akadeemiline kollektiiv on äärmiselt silmapaistev oma valdkondlike teadmistega. Rahvusvaheliste suhete õppimine TLÜ-s aitas mul laiendada oma akadeemilisi teadmisi, omaks võtta valikuvabadus ning oluliselt suurendada oma rahvusvahelisi sidemeid. Samuti oli mul au rikastada oma kogemusi vahetusprogrammis osalemise kaudu ning selle võimaluse eest olen tänulik oma õppejõududele ja rahvusvaheliste suhete suunale ülikoolis."

• Ühiskonnateaduste instituudil on suur õpilaskond ning palju rahvusvahelisi õppejõude. Instituut pakub ideaalset keskkonda rahvusvaheliste suhtete õppimiseks.
• Rahvusvaheliste suhete alla kuulub ka Kesk- ja Ida-Euroopa julgeolekualase koostöö keskuse (CEEShub) - CEE julgeolekukeskus korraldab mitmeid ideede vahetamise foorumeid, nagu rahvusvahelised konverentsid, suvekoolid, koostöötoad ja teadusvahetused. See pakub tudengitele rohkelt võimalusi suhelda Euroopa julgeoleku valdkonna säravaimate mõtetega.
• Keskendudes õigusele, riigiteadusele, sotsioloogiale ning rahvusvahelistele suhetele, pakub instituut erialadeülest keskkonda. Rahvusvaheliste suhete õppekava kasutab teiste erialade pädevusi, et toetada olemasolevaid pädevusi rahvusvaheliste suhete meeskonnas. 
• Üliõpilastel on head võimalused veeta semester või kaks välismaal Erasmuse programmi raames.  Meie Erasmuse võrkustik pakub laia valikut ning aineid on lihtne üle kanda.  Erasmus vahetusüliõpilased ei maksa välisülikoolile õppemaksu. 

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvamad tudengitööd

Matthew Crandall

• Matthew Crandall and Mari-Liis Sulg (2021) Small states and new status opportunities: Estonia's foreign policy towards Africa
• Matthew Crandall and Bradley Thayor (2018). The Balance of Cyberpower. The National Review.
• Matthew Crandall and Ingrid Varov (2016). Developing status as a small state: Estonia’s foreign aid strategy. East European Politics 32 (4), 405−425.
• Matthew Crandall and Collin Allan (2015). Small States and Big Ideas: Estonia’s battle for Cyber-Security Norms. Contemporary Security Policy 36 (2), 346−368. 

• Matthew Crandall and Mari-Liis Sulg (2020). Small states ‘thinking big’ in a multiplex world: Estonia’s foreign policy. Small States & Territories, 3 (2) 397−412.  

   

Tiina Pajuste

• Tiina Pajuste (2018) The Evolution of the Concept of Immunity of International Organizations. EAST-WEST STUDIES. Journal of Social Sciences of Tallinn University Law School, VIII, 6−20.
• Tiina Pajuste (2016)  Women and Peace Agreements. EAST-WEST STUDIES. Journal of Social Sciences of Tallinn University Law School, 46 (7), 30−50.

• Tiina Pajuste (2021). Inclusion and Women in Peace Processes. In: Marc Weller, Mark Retter and Andrea Varga (Ed.). International Law and Peace Settlements (291−312). Cambridge University Press. DOI: 10.1017/9781108627856.

Tudengitööd:

• Norm Entrepreneurship in the Space Domain: the 2022 Russo-Ukrainian War and the Use of Commercial Space-Based Assets for Military Purposes - Nikita Volkov, 2024

• "Norm Emergence of Armed Drones: The Case of the United States".  Teele Helemäe, 2020

• "Effectiveness of cyber attacks in geopolitical interstate conflict: the cases of Estonia, Georgia and Ukraine" - Ani Kintsurashvili, 2018
• "Nation Branding as a Tool of Building Soft Power: The Case of Estonia" - Mall Orlova, 2017
• "Militarized Geopolitical Cyberspace - the Example of the United States" Kaisa Einsok, 2016
• "Institutional Answer to the Realist Challenge: the Case of the EU Eastern Partnership in Moldova " Petr Erlygin, 2016
• "Applying Lacanina Psychoanalytic Theory for the Study of International Relations" Anu Nurk, 2016

Järgmised huvitavad magistrilõpputööd on kättesaadaval Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus:

• "The Emergence of Nationalistic Tendencies in the Context of Globalization Processes. The example of Germany, France and the United Kingdom" Benjamin Klasche, 2015
• "Deciding to Lose: Rationalist Explanations for Hopeless Wars" Shunsuke Kikuchi, 2013
• "Land Grabbing as a Tool for Food Security. Whose Security?" Margit Aav, 2012
• "State Using private Military Companies: Reasons and Implications" Liis Poola, 2012
• "The Implications of the Rise of China on the Norms of International Society. The Case of Human Rights and Democracy" Pille Kesler 2012

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.

Erinevaid osalusvõimalusi tudengitele

Rahvusvaheliste suhete magistriprogrammil on aktiivne üliõpilaste organisatsioon “International Relations Society”, mis korraldab üritusi, filmide vaatamist ning reise ja kutsub külaliskõnelejaid. Üliõpilastel on lisaks palju võimalusi osaleda konverentsidel ja muudel üritustel, mis Tallinnas toimuvad.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

• Matthew Crandall "Kuidas mõjutavad USA valimised Eestit?"

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.