Rahvusvahelised suhted

Õppekava sisu

Rahvusvaheliste suhete magistriõpe annab sulle põhjalikud teadmised maailmapoliitika kõige pakilisematest probleemidest ja nende omavahelistest seostest. Õpingute käigus uuritakse, kuidas globaalsed, piirkondlikud ja kohalikud protsessid mõjutavad üksteist. Näiteks käsitletakse koloniaalpärandi mõju tänapäeva maailmakorrale ning seda, kuidas sõjad, keskkonnakriisid ja kasvav ebavõrdsus süvendavad omavahel seotud kriise. Õppekava koosneb kohustuslikest ja valikainetest.

Õppekava arendab oskust analüüsida maailmapoliitika põhiprobleeme erinevatest kriitilistest vaatenurkadest. Kursused nagu „Akadeemiline kirjutamine“ ning „Teadustöö kavandamine ja kvalitatiivsed uurimismeetodid“, annavad vajalikud oskused magistritöö kirjutamiseks ning arendavad kirjutamis- ja analüüsioskust, mis tuleb kasuks ka edasises karjääris. Samuti omandad kontseptuaalsed ja teoreetilised alused ning erialateadmised. Need loovad tugeva vundamendi edukaks tegutsemiseks rahvusvaheliste suhete valdkonnas – diplomaatias, teadustöös, vabaühenduste tegevuses või poliitikakujundamises. Sul on võimalus valida mitmekülgsete erialaainete vahel, nagu „Kiimapoliitika ja valitsemine“, „Küberturvalisus ja digimaailm“, „Välispoliitika ja diplomaatia“, „Vastupanupoliitika ja võim“ ning „Väikeriigid muutuvas maailmakorras“.

Tutvu õppekavaga 

Üldised vastuvõtutingimused

• Bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase.
• Inglise keele oskus vähemalt vähemalt B2 tasemel (keeletaseme tõendamiseks sobivaid dokumente vaata: tlu.ee/keeleoskus)

Vastuvõtueksam

• Vastuvõtueksam koosneb 100% suulisest osast (intervjuu). Maksimumpunktide arv on 100.
• Vastuvõtulävend on 70 punkti.

Vastuvõtuekasmi kirjeldus ja hindamiskriteeriumid on üleval õppekava ingliskeelsel kodulehel. 

Intervjuu toimub inglise keeles ning kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument (pass või ID kaart).

Kandideerimine

Kandideerida saab läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS. Avaldusele tuleb üles laadida CV, akadeemiline õiend ja inglise keele tõend (kui riigieksami või rahvusvahelise keeleeksami tulemus SAISi avaldusel automaatselt ei kajastu). 

Lisainfo

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Dr. Birgit Poopuu on rahvusvaheliste suhete dotsent ja Tallinna Ülikooli ühiskonna instituudi rahvusvaheliste suhete ja tulevikuuuringute suunajuht. Birgiti hiljutine uurimistöö on uurinud Süüria revolutsiooni Süüria aktivistide vaatenurgast. Tema peamine eriala on feministlikud rahu- ja konfliktiuuringud ning tema peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad rahvusvaheliste suhete tundmist revolutsioonilisest vaatenurgast; rahumeelsust; teadmusloome poliitikat; Naised, rahu ja julgeolek poliitikat; kriitilisi IR teooriaid ja kriitilist relatsionalismi. Birgit on ajakirja Ariadne Lõng toimetaja. Tema peatselt ilmuv teos Handbook of Knowledge and Expertise in International Politics (Oxford University Press) uurib teadmusloome poliitikat maailmapoliitikas (kaas-toimetajad Berit Bliesemann de Guevara, Katarzyna Kaczmarska, Xymena Kurowska ja Andrea Warneckega). Birgit on leitav Twitteris @BirgitPoopuu.

Birgit Poopuu Eesti Teadusinfosüsteemis

Benjamin Klasche, PhD, on Tallinna Ülikooli riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor. Ta on ka vanemteadur Euroopa Horisondi Twinning projektis "Kriitiline relatsiooniline vaade rahule ja julgeolekule Kesk- ja Ida-Euroopas" ning Kesk- ja Ida-Euroopa julgeoleku keskuse kaasesimees.

Rahvusvaheliste suhete teadlasena ammutab ta inspiratsiooni ka avaliku halduse ja sotsioloogia valdkondadest. Tema peamised uurimisvaldkonnad on rahvusvahelised suhted ja sotsiaalteooria, poliitiline metodoloogia, relatsionalism ning kriitilised teooriad.

Tema raamat, mille avaldas Palgrave MacMillan (kaasautorid Peeter Selg ja Georg Sootla), esitab relatsioonilise teooria keeruliste probleemide valitsemisest. Tema töid on avaldatud ajakirjades International Studies Quarterly, International Relations, International Review of Sociology ja International Studies.

Toni Čerkez omandas IB diplomi United World College'is Mostaris, Bosnias ja Hertsegoviinas, kust ta ka pärit on. Ta sai bakalaureusekraadi sotsioloogias, antropoloogias ja rahvusvahelistes suhetes (IR) Lake Foresti Kolledžis 2017. aasta mais (magna cum laude). Seejärel omandas ta magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes Kesk-Euroopa Ülikoolis Ungaris (cum laude) ning doktorikraadi rahvusvahelises poliitikas Aberystwythi Ülikoolis (kõrgeim hinne).

Toni uurimistöö keskendub relatsioonilistele ja kriitilistele rahvusvaheliste suhete teooriatele, erilise rõhuasetusega antropotseeni uuringutele, tehnoloogia poliitilisele ontoloogiale (ennustavad algoritmid, tehisintellekt ja küberneetika), kosmoloogilistele lähenemistele ning dekoloniaalsetele teadmis(t)ele rahvusvahelistes suhetes. 

Marianna Lovato, PhD, on Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor. Tema uurimisvaldkonnad keskenduvad Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikale, globaalse valitsemise mitteformaalsusele ning suhetepõhistele lähenemistele rahvusvahelisele koostööle. Tema monograafia „Making EU Foreign Policy Go Around: The Significance of Informality for the Survival of Multilateralism” ilmub peatselt Bristol University Pressis.

Marianna on ajakirja European Security kaastoimetaja.

Loe Marianna artiklit Brexiti suhetepõhistest mõjudest Euroopa välispoliitilisele koostööle.

Loe, kuidas Marianna käsitleb poliitilise (eba)stabiilsuse mõju Itaalia mõjule Euroopa Liidus.

Marianna LinkedIn.

Timothy Raymond Anderson, PhD, on rahvusvaheliste suhete külalisteadur ning riigivõimu ja kuuluvuse kriitiline antropoloog. Tema uurimisvaldkond keskendub riiklike praktikate protseduurilistele ja eetilistele vastuoludele, küsides, kuidas suured geopoliitilised narratiivid tõlgenduvad piiride ja bürokraatia igapäevases, elatud kogemuses. Ta on „tsivilisatsioonilise kodakondsuse“ teooria autor  - auhinnatud kontseptsioon, mis selgitab, kuidas liberaalsed riigid juhivad kuuluvust geopoliitilise ärevuse ajastul.

Timothy töö ühendab kriitilise teooria praktilise poliitikakujundamisega, tuginedes aastatepikkusele etnograafilisele välitööle ning varasemale kogemusele poliitikanõustamise ja globaalse terviseandmete analüüsi vallas. Ta on Horizon Europe’i rahastatud Kesk- ja Ida-Euroopa julgeolekukeskuse (CEEShub) põhiliige.

Lisateavet Timothy kohta leiab tema LinkedIni ja ETIS-e profiilidelt.

Walter Rech on interdistsiplinaarne teadlane ja lektor, kes töötab rahvusvahelise õiguse, ajaloo ja filosoofia ristumiskohas. Uurimisvaldkonnad: rahvusvaheline õigus, õiguse ja poliitilise mõtte ajalugu, sõja- ja julgeoleku-uuringud, inimõigused ja õigusriik.

Matthew Crandall (USA) on Rahvusvaheliste suhete dotsent Tallinna Ülikoolis. Ta sai oma doktorikraadi Tallinna Ülikoolist ning magistrikraadi Tartu Ülikoolisi. Tema uurimisvaldkonnad on väikeriikide julgeolek ja pehme julgeoleku ohud. Ta on publitseeritud ajakirjades Contemporary Security Policy, Defence Studies, East European Politics ja Journal of Contemporary Central and Eastern Europe. 

Matthew Crandall Eesti Teadusinfosüsteemis

Kevin Molloy on Tallinna Ülikooli nooremteadur. Ta viib läbi oma doktorantuuri raames teadustööd Kesk- ja Ida-Euroopa julgeolekukeskuses (CEEShub) Euroopa Horisont Twinningu projekti „Kriitiline relatsiooniline vaade rahule ja julgeolekule Kesk- ja Ida-Euroopas“ raames. Lisaks õpetab ta inglise keelt humanitaarteaduste koolis. Antropoloogia ja filmikunsti taustaga ning rahvusvaheliste suhete alal õppides ühendab Kevin oma interdistsiplinaarses töös visuaalseid, ruumilisi ja etnograafilisi lähenemisi, et uurida, kuidas piire ja ruume kogetakse igapäevaelus. Tema filme on näidatud enam kui kahekümnel rahvusvahelisel festivalil ja konverentsil ning tema uurimistöö keskendub igapäevasele piiride loomisele kriitilis-relatsioonilisest vaatenurgast.

Tema hiljutine 360-kraadine audiovisuaalne installatsioon “Moments in an Ordinary Night”, mis oli eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumis näituse „Kellele kuulub öö?“ raames, uuris, kuidas inimesed on Eesti linnades ööd kogenud ja ette kujutanud.

Tutvu Kevini etnograafilise jutustava fotoesseega “Visual Field Testing,”, mis toob esile, kuidas ruumilised suhted kujundavad sotsiaalset kogemust igapäevaste liikumiste ja kohtumiste kaudu.

Ingliskeelsete bakalaureuse- ja magistriastme õppekavade õppeteenustasude soodustuse määramise põhimõtted ja kord 2026/2027. õppeaastal

Õppeteenustasude soodustuse eesmärgiks on populariseerida õpet ingliskeelses õppes ning suurendada seeläbi õppima asuvate üliõpilaste arvu. Soodustuse määr on 1600 eurot semestris.

• Õppeteenustasude soodustuse protsent on 100% semestris. Õppeteenustasude soodustus määratakse sisseastumisel ühekordselt kaheks semestriks. Soodustus määratakse kolme nädala jooksul peale Euroopa Liidu kandidaatide dokumentide vastuvõtu tähtaja möödumist.
• Õppeteenustasude soodustust esimesel semestril määratakse vastuvõtueksami tulemuste põhjal pingerea alusel. Soodustuse saanud kaks üliõpilast valib ingliskeelsete õppekavade õppekava juhtidest ja õppejuhist moodustatud komisjon. Valimis on igast ingliskeelsest õppekavast üks kandidaat. Iga ingliskeelse õppekava vastuvõtukomisjon tuvastab parima tulemusega üliõpilase, tuginedes vastuvõtueksami tulemusele ning arvestades vajaduse korral ka eelnevaid õpitulemusi, varasemat õppekavaga seonduvat õpi- või töökogemust ning motivatsiooni vastaval õppekaval õppimiseks.
• Õppeteenustasude soodustuse määramise eelduseks alates kolmandast õppesemestrist on eelnevate õpingute sooritamine vähemalt mahus 30 EAP/semestri kohta ja õpingute jätkamine järgneval semestril. Õppekava täismahus ning täismahust enam täitnud üliõpilased on toetuse määramise paremusjärjestuses võrdsed.
• Kaalutud keskmise hinde (KKH) arvutamisel võetakse arvutuskäiku kõik taotleja õppekaardil olevad eristaval hindamisskaalal antud tulemused, kaasa arvatud esmased tulemused, juhul kui aines on tehtud korduv(ad) sooritus(ed).
• Võrdse KKH korral vaadatakse täiendavalt vastuvõtueksami tulemusi. Kui ka see on võrdne, siis eelistatakse üliõpilast, kelle õppetulemustes on kõrgema positiivse tulemusega sooritatud eksamite osakaal suurem.
• Soodustuse maksmine lõpetatakse direktori korralduse alusel, kui üliõpilane siirdub akadeemilisele puhkusele või eksmatrikuleeritakse ülikoolist.
• Instituudil on õigus soodustuse määramisel arvestada ka muid asjaolusid (nt hoiatuse andmine seoses ebaväärika käitumise või akadeemiliste tavade rikkumisega, korduv võlgnevus üliõpilase maksekäitumises jne).
• Kui üliõpilasele määratakse ja/või makstakse soodustus ekslikult, puudub üliõpilasel õigus ekslikult määratud ja/või makstud toetusele. Eksituse ilmnemisel lõpetatakse toetuse maksmine ning üliõpilasele juba makstud toetus tuleb üliõpilasel ülikoolile viivitamata tagastada.

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Lisainformatsiooni saamiseks õppekava kohta palun pöörduda õppenõustaja poole: 

Õppenõustaja-spetsialist: 

Mari-Liis Siig  telefon: 6409 449, e-post: yti-ope@tlu.ee