Rahvusvahelised suhted
Rahvusvaheliste suhete teooria ja igapäevaelu kohtumispaik
Uurige rahvusvahelisi suhteid ja julgeolekut vaatenurkadest, mis ühendavad üleilmseid protsesse igapäevareaalsusega – alates kliimakriisist ja ebavõrdsusest kuni konfliktide ning rahuni.
Rahvusvaheliste suhete programmi iseloomustab sageli kitsas või läänekeskne vaatenurk maailmapoliitikale. Meie magistriprogrammi lähtekoht on erinev: võimu ja julgeoleku dünaamika avaldub sageli kõige selgemini rahvusvahelise süsteemi äärealadel, kus üleilmseid pingeid ja ebavõrdsust tajutakse kõige vahetumalt.
Õpi Eestis – NATO idatiiva digitaalselt arenenud eesliiniriigis, kus julgeoleku, identiteedi, digitaalse valitsemise ja geopoliitilise surve küsimused kujundavad igapäevaelu. Meie õppekava tugineb sellele kontekstile, et analüüsida maailmapoliitikat eri vaatenurkadest.
Relatsioonilise, dekoloniaalse, feministliku ja etnograafilise käsitluse kaudu õpid esitama küsimusi, mida rahvusvaheliste suhete peavoolus sageli eiratakse. Kelle hääl kujundab rahvusvahelist korda? Kelle julgeolek loeb? Kuidas on omavahel seotud kliimakriis, ebavõrdsus ja konfliktid? Kuidas mõjutavad üleilmsed poliitilised narratiivid inimeste igapäevakogemusi?
Keda ootame õppima?
Rahvusvaheliste suhete magistriõpe on mõeldud üliõpilastele ja spetsialistidele, kes soovivad ümber hinnata, kuidas maailmapoliitikat uuritakse ja viiakse ellu. Rahvusvaheliste suhete magistriõpe sobib järgmistele sihtrühmadele:
- rahvusvaheliste suhete, politoloogia või seotud valdkondade lõpetajad, kes soovivad minna kaugemale lääne peavoolu käsitlustest;
- diplomaatia, vabaühenduste, rahvusvaheliste ettevõtete või poliitikaga seotud praktikud, kes otsivad analüütilisi vahendeid üleilmsete muutuste tõlgendamiseks;
- tulevased teadlased, kes valmistuvad doktoriõppeks kriitiliste julgeoleku-uuringute, relatsiooniliste või posthumanistlike lähenemisviiside, feministliku või dekoloniaalse rahvusvaheliste suhete, poliitilise antropoloogia või planetaarse valitsemise valdkonnas;
- töötavad spetsialistid, kes vajavad õhtukursusi (16.30–20.00), et ühitada õpingud oma rolliga teadustöös, huvikaitses või kodanikuühiskonnas.
- ootame kandidaate, kes soovivad mõista, kuidas kliimakriis, ebavõrdsus, digitaliseerimine ja geopoliitiline konkurents kujundavad inimeste elu, ning kes otsivad analüütilisi vahendeid nende seoste lahtimõtestamiseks.
Miks tulla meile õppima?
Tallinn paikneb kohas, kus üleilmsed arutelud saavad praktilise väljundi – alates digitaalsest valitsemisest ja hübriidohtudest kuni impeeriumijärgsete üleminekute, Euroopa julgeoleku ja piirkonda kujundava keskkonnasurveni. See loob raamistiku, kus teooriat ja praktikat saab analüüsida kõrvuti.
Õppetöö toimub väikestes seminarirühmades (15–20 üliõpilast), tunnid on õhtuti (16.30-20.00) ning õppekavas on ka kohustuslik praktika, mis aitab siduda õpitut praktilise kogemusega.
Magistriõppe läbinuna on sul oskus analüüsida keerukaid rahvusvahelisi protsesse süvitsi ning kasutada neid teadmisi praktikas. Tänu kriitilise mõtlemise võimele suudad tegutseda enesekindlalt ja teadlikult, kujundades otsuseid, strateegiaid ja arutelusid poliitika, diplomaatia, teadustöö või huvikaitse valdkonnas.
Õppekava ja -ained
Õppekava sisu
Rahvusvaheliste suhete magistriõpe annab sulle põhjalikud teadmised maailmapoliitika kõige pakilisematest probleemidest ja nende omavahelistest seostest. Õpingute käigus uuritakse, kuidas globaalsed, piirkondlikud ja kohalikud protsessid mõjutavad üksteist. Näiteks käsitletakse koloniaalpärandi mõju tänapäeva maailmakorrale ning seda, kuidas sõjad, keskkonnakriisid ja kasvav ebavõrdsus süvendavad omavahel seotud kriise. Õppekava koosneb kohustuslikest ja valikainetest.
Õppekava arendab oskust analüüsida maailmapoliitika põhiprobleeme erinevatest kriitilistest vaatenurkadest. Kursused nagu „Akadeemiline kirjutamine“ ning „Teadustöö kavandamine ja kvalitatiivsed uurimismeetodid“, annavad vajalikud oskused magistritöö kirjutamiseks ning arendavad kirjutamis- ja analüüsioskust, mis tuleb kasuks ka edasises karjääris. Samuti omandad kontseptuaalsed ja teoreetilised alused ning erialateadmised. Need loovad tugeva vundamendi edukaks tegutsemiseks rahvusvaheliste suhete valdkonnas – diplomaatias, teadustöös, vabaühenduste tegevuses või poliitikakujundamises. Sul on võimalus valida mitmekülgsete erialaainete vahel, nagu „Kiimapoliitika ja valitsemine“, „Küberturvalisus ja digimaailm“, „Välispoliitika ja diplomaatia“, „Vastupanupoliitika ja võim“ ning „Väikeriigid muutuvas maailmakorras“.
Vastuvõtutingimused
Üldised vastuvõtutingimused
- Bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase.
- Inglise keele oskus vähemalt vähemalt B2 tasemel (keeletaseme tõendamiseks sobivaid dokumente vaata: tlu.ee/keeleoskus)
Vastuvõtueksam
- Vastuvõtueksam koosneb 100% suulisest osast (intervjuu). Maksimumpunktide arv on 100.
- Vastuvõtulävend on 70 punkti.
Vastuvõtuekasmi kirjeldus ja hindamiskriteeriumid on üleval õppekava ingliskeelsel kodulehel.
Intervjuu toimub inglise keeles ning kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument (pass või ID kaart).
Kandideerimine
Kandideerida saab läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS. Avaldusele tuleb üles laadida CV, akadeemiline õiend ja inglise keele tõend (kui riigieksami või rahvusvahelise keeleeksami tulemus SAISi avaldusel automaatselt ei kajastu).
Lisainfo
Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee
Põhiõppejõud
Dr. Birgit Poopuu on rahvusvaheliste suhete dotsent ja Tallinna Ülikooli ühiskonna instituudi rahvusvaheliste suhete ja tulevikuuuringute suunajuht. Birgiti hiljutine uurimistöö on uurinud Süüria revolutsiooni Süüria aktivistide vaatenurgast. Tema peamine eriala on feministlikud rahu- ja konfliktiuuringud ning tema peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad rahvusvaheliste suhete tundmist revolutsioonilisest vaatenurgast; rahumeelsust; teadmusloome poliitikat; Naised, rahu ja julgeolek poliitikat; kriitilisi IR teooriaid ja kriitilist relatsionalismi. Birgit on ajakirja Ariadne Lõng toimetaja. Tema peatselt ilmuv teos Handbook of Knowledge and Expertise in International Politics (Oxford University Press) uurib teadmusloome poliitikat maailmapoliitikas (kaas-toimetajad Berit Bliesemann de Guevara, Katarzyna Kaczmarska, Xymena Kurowska ja Andrea Warneckega). Birgit on leitav Twitteris @BirgitPoopuu.
Birgit Poopuu Eesti Teadusinfosüsteemis
Benjamin Klasche, PhD, on Tallinna Ülikooli riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor. Ta on ka vanemteadur Euroopa Horisondi Twinning projektis "Kriitiline relatsiooniline vaade rahule ja julgeolekule Kesk- ja Ida-Euroopas" ning Kesk- ja Ida-Euroopa julgeoleku keskuse kaasesimees.
Rahvusvaheliste suhete teadlasena ammutab ta inspiratsiooni ka avaliku halduse ja sotsioloogia valdkondadest. Tema peamised uurimisvaldkonnad on rahvusvahelised suhted ja sotsiaalteooria, poliitiline metodoloogia, relatsionalism ning kriitilised teooriad.
Tema raamat, mille avaldas Palgrave MacMillan (kaasautorid Peeter Selg ja Georg Sootla), esitab relatsioonilise teooria keeruliste probleemide valitsemisest. Tema töid on avaldatud ajakirjades International Studies Quarterly, International Relations, International Review of Sociology ja International Studies.
Toni Čerkez omandas IB diplomi United World College'is Mostaris, Bosnias ja Hertsegoviinas, kust ta ka pärit on. Ta sai bakalaureusekraadi sotsioloogias, antropoloogias ja rahvusvahelistes suhetes (IR) Lake Foresti Kolledžis 2017. aasta mais (magna cum laude). Seejärel omandas ta magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes Kesk-Euroopa Ülikoolis Ungaris (cum laude) ning doktorikraadi rahvusvahelises poliitikas Aberystwythi Ülikoolis (kõrgeim hinne).
Toni uurimistöö keskendub relatsioonilistele ja kriitilistele rahvusvaheliste suhete teooriatele, erilise rõhuasetusega antropotseeni uuringutele, tehnoloogia poliitilisele ontoloogiale (ennustavad algoritmid, tehisintellekt ja küberneetika), kosmoloogilistele lähenemistele ning dekoloniaalsetele teadmis(t)ele rahvusvahelistes suhetes.
Marianna Lovato, PhD, on Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor. Tema uurimisvaldkonnad keskenduvad Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikale, globaalse valitsemise mitteformaalsusele ning suhetepõhistele lähenemistele rahvusvahelisele koostööle. Tema monograafia „Making EU Foreign Policy Go Around: The Significance of Informality for the Survival of Multilateralism” ilmub peatselt Bristol University Pressis.
Marianna on ajakirja European Security kaastoimetaja.
Loe Marianna artiklit Brexiti suhetepõhistest mõjudest Euroopa välispoliitilisele koostööle.
Loe, kuidas Marianna käsitleb poliitilise (eba)stabiilsuse mõju Itaalia mõjule Euroopa Liidus.
Marianna LinkedIn.
Timothy Raymond Anderson, PhD, on rahvusvaheliste suhete külalisteadur ning riigivõimu ja kuuluvuse kriitiline antropoloog. Tema uurimisvaldkond keskendub riiklike praktikate protseduurilistele ja eetilistele vastuoludele, küsides, kuidas suured geopoliitilised narratiivid tõlgenduvad piiride ja bürokraatia igapäevases, elatud kogemuses. Ta on „tsivilisatsioonilise kodakondsuse“ teooria autor - auhinnatud kontseptsioon, mis selgitab, kuidas liberaalsed riigid juhivad kuuluvust geopoliitilise ärevuse ajastul.
Timothy töö ühendab kriitilise teooria praktilise poliitikakujundamisega, tuginedes aastatepikkusele etnograafilisele välitööle ning varasemale kogemusele poliitikanõustamise ja globaalse terviseandmete analüüsi vallas. Ta on Horizon Europe’i rahastatud Kesk- ja Ida-Euroopa julgeolekukeskuse (CEEShub) põhiliige.
Lisateavet Timothy kohta leiab tema LinkedIni ja ETIS-e profiilidelt.
Walter Rech on interdistsiplinaarne teadlane ja lektor, kes töötab rahvusvahelise õiguse, ajaloo ja filosoofia ristumiskohas. Uurimisvaldkonnad: rahvusvaheline õigus, õiguse ja poliitilise mõtte ajalugu, sõja- ja julgeoleku-uuringud, inimõigused ja õigusriik.
Matthew Crandall (USA) on Rahvusvaheliste suhete dotsent Tallinna Ülikoolis. Ta sai oma doktorikraadi Tallinna Ülikoolist ning magistrikraadi Tartu Ülikoolisi. Tema uurimisvaldkonnad on väikeriikide julgeolek ja pehme julgeoleku ohud. Ta on publitseeritud ajakirjades Contemporary Security Policy, Defence Studies, East European Politics ja Journal of Contemporary Central and Eastern Europe.
Matthew Crandall Eesti Teadusinfosüsteemis
Kevin Molloy on Tallinna Ülikooli nooremteadur. Ta viib läbi oma doktorantuuri raames teadustööd Kesk- ja Ida-Euroopa julgeolekukeskuses (CEEShub) Euroopa Horisont Twinningu projekti „Kriitiline relatsiooniline vaade rahule ja julgeolekule Kesk- ja Ida-Euroopas“ raames. Lisaks õpetab ta inglise keelt humanitaarteaduste koolis. Antropoloogia ja filmikunsti taustaga ning rahvusvaheliste suhete alal õppides ühendab Kevin oma interdistsiplinaarses töös visuaalseid, ruumilisi ja etnograafilisi lähenemisi, et uurida, kuidas piire ja ruume kogetakse igapäevaelus. Tema filme on näidatud enam kui kahekümnel rahvusvahelisel festivalil ja konverentsil ning tema uurimistöö keskendub igapäevasele piiride loomisele kriitilis-relatsioonilisest vaatenurgast.
Tema hiljutine 360-kraadine audiovisuaalne installatsioon “Moments in an Ordinary Night”, mis oli eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumis näituse „Kellele kuulub öö?“ raames, uuris, kuidas inimesed on Eesti linnades ööd kogenud ja ette kujutanud.
Tutvu Kevini etnograafilise jutustava fotoesseega “Visual Field Testing,”, mis toob esile, kuidas ruumilised suhted kujundavad sotsiaalset kogemust igapäevaste liikumiste ja kohtumiste kaudu.
Võta ühendust!
Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee
Lisainformatsiooni saamiseks õppekava kohta palun pöörduda õppenõustaja poole:
Õppenõustaja-spetsialist:
Keidy Kadak telefon: 6199 942, e-post: yti-ope@tlu.ee
Sarnased erialad
Inimõigused digitaalses ühiskonnas
Ühiskonnateaduste instituut
Õiguslik pädevus digiajastu väljakutseteks
Sotsiaalne ettevõtlus
Ühiskonnateaduste instituut
Oled arendaja või ettevõtja, kes soovib oma ühiskondlikku mõju kasvatada? Äkki hoopis sotsiaal- ja tervishoiusektori spetsialist, kes soovib luua jätkusuutlikumaid teenuseid?
Sellisel juhul on Tallinna Ülikooli sotsiaalse ettevõtluse magistrikava just Sulle!
Meie õppekava pakub paindlikku võimalust oma ideede arendamiseks Tallinna Ülikooli spetsialistide toel, kasutades Eesti uuenduslikku ja äritegevust soodustavat infrastruktuuri.