Sotsiaaltöö

Sotsiaaltöö

Sotsiaaltöö eriala sobib tolerantsetele ja suhtlemiserksatele inimestele, kes on huvitatud inimese ja sotsiaalse keskkonna vahelistest suhetest, sotsiaalpoliitikast, ühiskonna muutumise seaduspärasustest ning sellega seotud sotsiaalprobleemide lahendamisest, inimeste toimetuleku toetamisest läbi sotsiaalteenuste arendamise, osutamise ja korraldamise.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 45

Õppevorm Sessioonõpe

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud

 

Sotsiaaltööd õpetatakse Tallinna Ülikoolis (ja ka Eestis) alates 1991. aastast. Kuna eriala on noor, ei jätku ikka veel piisavalt erialase haridusega spetsialiste, kes teeksid ühiskonna jaoks väga olulist ja tänuväärset tööd. Haritud sotsiaaltöötajaid oodatakse nii avalikus-, era- kui mittetulundussektorites erinevates valdkondades, sh: hoolekande, haridus- justiits- ja tervishoiusüsteemis või hakka ettevõtjaks - saa edukaks tegeledes sotsiaalse ettevõtlusega või leia peale õpinguid ühiskonna jaoks oluline erialane töö.

Sotsiaaltöö eriala esindab Ühiskonnateaduste Instituudi sotsiaalkaitse suunda ja õpe toimub nii bakalaureuseõppe, magistriõppe kui doktoriõppe tasandi. Seega on tagatud õppe järjepidevus.

Miks tulla meile õppima?

 
  • Õpingud annavad teadmisi ühiskonnast ja inimesest: sotsiaalpoliitikast, klienditööst, sotsiaalteenuste korraldamisest, õpetavad analüüsima oma tööd ja sotsiaalseid probleeme, toetamaks kõigi elanikkonnakihtide toimetulekut nii üksikisiku, perekonna kui ka ühiskonna tasandil. Saad kaasa aidata ühiskonna hoolivamaks muutmisele. 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Täiskoormusega bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ja toimub peamiselt loengute ja seminaride vormis. Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel sooritada lõpueksam.

Sotsiaaltöö eriala õpe toimub 3+2-süsteemis, seega on soovituslik jätkata õpinguid magistritasemel, kus keskendutakse juba tõsisele pikaajalisele praktikale ning põhjaliku uurimistöö kirjutamisele. 

Täiskoormusega bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning toimub sessioonõppena - õppetöö toimub nädalaste tsüklitena esmaspäevast laupäevani, kokku 5 tsüklit semestris.

Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised erialaained

Sotsiaaltöötaja töö nõuab teadmisi nii ühiskonna kui inimese kohta. Sotsiaaltöötaja puutub kokku erinevate kliendirühmade ning erinevate sotsiaalprobleemidega. Seetõttu pakub õppekava väga mitmekülgseid õppeaineid alustades töö teoreetilistest ja eetilistest lähtekohtadest ning töö põhimeetoditest, aga ka sotsiaaltöö õiguslikest alustest, lõpetades erinevate kliendirühmadega.

Valikained võimaldavad süveneda erinevatesse sotsiaaltöö valdkondadesse - võid kujundada endast asjatundja tööks laste ja noortega, eakatega, erivajadusega inimestega jne.

Õppetöö käigus tuleb lugeda palju ingliskeelset erialast kirjandust.

Alates 2016 õa-st on õppekavas aine Erialane inglise keel, mis eeldab inglise keele eelnevat õppimist gümnaasiumiastmes. Inglise keele oskuse täiendamiseks on võimalik eelnevalt läbida tase B.1. tugiainena.

Teoreetilisi teadmisi saab süvendeda praktikate käigus.  

Tutvu õppekavaga

Põhiõppejõud

 
Karmen Toros

Olen töötanud Tallinna Ülikoolis õppejõuna 2007. aastast. Töös üliõpilastega püüan julgustada neid mõtlema raamidest väljapoole, mh näha tugevusi ning ressursse endas ja oma klientides, kaasates klienti ja töötades koos kliendiga tema heaolu edendamiseks. Nagu klienditöös, nii ka õppejõu töös on mõjutused kahesuunalised − üliõpilased on aidanud minus tekitada huvi leidmaks loovaid lähenemisi õpetamisele, tõstatanud huvitavaid küsimusi, mis on aidanud mul jõuda oma uurimisteemadeni: lapse ja pere heaolu hindamine, tugevustele suunatud ja lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega, lapse- ja perekeskne lastekaitsetöö.

Õppejõuna väärtustan võimalust näha noorte inimeste arengut erialal, mis toetab ja jõustab abivajajaid "patsutusega õlale". Steve de Shazer (1994) on öelnud: "Professionaal ei lükka ega tõmba, vaid on alati kliendi selja taga ning koos vaadatakse ühes suunas."

Karmen Toros Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Marju Medar

Olen lõpetanud 1982 a. TÜ eripedagoogika eriala ja kaitsnud 1996 aastal TÜ teadusmagistri kraadi ning 2004 aastal TPÜ filosoofiadoktori kraadi sotsiaaltöös. Olen juhtinud sotsiaaltöö eriala õpetamist Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis aastatel 1999-2012 ja Tallinna Ülikoolis aastatel 2012-2015. 

1996. aastast tegutsen eksperdina ja projektitöö konsultandina ning oman 20 aastast kõrgkoolis koolitamise kogemust, seda nii taseme- kui täiendusõppes. Olen töötanud praktikuna nii haridus- kui sotsiaalvaldkonnas ning juhtinud mitmeid Eesti ja rahvusvahelisi sotsiaalvaldkonna teadus- ja arendusprojekte, mille tulemusena on valminud juhendmaterjalid juhtumipõhise võrgustikutöö läbiviimiseks, rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide koolituste läbiviimiseks ja tervisedenduseks kogukonnas.

Uurimissuundadeks on sotsiaalteenuste vajadus, kasutamine, korraldus ja osutamine ning sotsiaaltöö professiooni. 

Marju Medar Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Mare Leino

Olen lõpetanud 1985a. Tartu Ülikooli ajakirjanikuna, 1996. a. omandanud Tartu Ülikoolist pedagoogikamagistri kraadi, ning 2002a. kaitsnud Tallinna Ülikoolis doktoritöö teemal "Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek."

Tallinna Ülikoolis töötan alates aastast 1997, enne seda olin EV Haridusministeeriumis projektitalituse peaekspert. Haridus- ja sotsiaalvaldkonna loogiliseks ühisosaks on sotsiaalpedagoogika, mida Eestis arendatakse alates 90ndatest. Sotsiaalpedagoogika on katustermin haridus- ja sotsiaalvaldkonna ühisosale; nii uuringutes kui õppetöös on oluline osutada normide suhtelisusele ning naabervaldkondade osalisele kattuvusele. Eesmärgiks on panna üliõpilane mõtlema silmnähtavate probleemide võimalike tagamaade ja konteksti üle. 

Olen koostanud, kirjutanud või tõlkinud üle 10 raamatu, erialaseid artikleid on ilmunud üle 100. 

Mare Leino Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Anne Tiko

Olen lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogina ja saanud psühholoogiakandidaadi kraadi (arengupsühholoogias) Moskvas, Üld- ja pedagoogilise psühholoogia instituudis. Töötanud Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudis (algõpetuse ja keeledidaktika sektorites) ja 1991. a alates Pedagoogikaülikoolis.

Hingelt olen arengupsühholoog ja püüan oma teadmisi ja kogemusi rakendada selleks, et tulevased sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad märkaks ja mõistaks last ja tema abivajadust ning sooviks ja suudaks teda ja tema arengut toetada.

Minu uurimishuvi on keskendunud psühhosotsiaalselt ohustatud laste toimetulekule ja nende aitamise võimalustele. 

Anne Tiko Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Kersti Kriisk

Olen Tallinna  Ülikool sotsiaaltöö lektor ja doktorant. Minu peamisteks uurimissuundadeks on sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika korraldus (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ja -poliitika) ning töö sotsiaalprobleemidega ühiskonnas.

Samas oman ligemale kümneaastast töökogemust sotsiaalnõunikuna kohalikus omavalitsuses ning olen sotsiaaltöö praktikate koordinaator instituudis nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe tasemel. Seega pean oluliseks praktiliste kogemuste ja teoreetiliste teadmiste ühendamist

Kersti Kriisk Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Reeli Sirotkina

Olen õppinud sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat ligikaudud kümme aastat. Töötanud olen sotsiaalpoliitika valdkonnas, kuid uuringuid meeldib teha just inimestega nende igapäevaeluga silmitsi olles. Leian inimestega lihtsalt kontakti ning õppimine ja õpetamine on minu meelistegevused.

Õpetan sotsiaaltöös sissejuhatavaid ained ning kõike seda, mis puudutab sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat vanemate inimestega.

Olen osalenud rahvusvahelistes uurimisprojektides, mis on seotud olnud õppekava arendamisega, vanemate inimeste võimestamise ning eneseabigruppidega ja sotsiaaltöö praktika korraldamisega

Reeli Sirotkina Eesti Teadusinfosüsteemis


Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam 25%
  • Vastuvõtueksam 75%

* Eesti keele kui teise keele riigieksamiga kandideerijate eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 60 palli.

  • Vastuvõtueksam koosneb kahest osast: kirjalik juhtumianalüüs ja intervjuu vastuvõtukomisjoniga. Intervjuude ajakava avalikustatakse SIIN lehel!

Kandidaadid, kes ei ole sooritanud riigieksameid - kandideerivad 100% vastuvõtueksami tulemuse alusel.

 

  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Kuhu edasi?

Bakalaureuseõpingud annavad esialgsed teadmised oskused, mis võimaldavad väljundi tööturule. Konkurentsivõimeline pädevus sotsiaaltööks saavutatakse peale sotsiaaltöö magistriõppe lõpetamist.

Silmapaistvad vilistlased

Helmen Kütt, Sotsiaalminister aastatel 2014- 2015, Riigikogu liige, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Tallinna Ülikooli Väärikas vilistlane 2014a.

Helmen Kütt on öelnud, et sotsiaaltöö on tema jaoks maailma ilusaim elukutse. Oma õpingud meie ülikoolis võtab ta aga kokku järgmiste sõnadega: „Tallinna Ülikool koduülikoolina andis minule, kui täiskasvanud õppijale ja praktikule, hindamatu akadeemilise pagasi ja kindluse, et lisaks soovile teha sotsiaaltööd teen seda professionaalselt. Vaid soov valdkonnas tegutseda, kuid seda ilma hariduseta, ei oleks aus ka pöördujate ja abivajate suhtes, sest abi poleks parim. Võrratud õppejõud, kursusekaaslased ja ülikoolis valitsev meelsus on see midagi, mida on raske sõnades seletada, kuid mida mõistavad kõik need, kes on õppinud Tallinna Ülikoolis."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Sotsiaaltöö bakalaureuseõppe lõpetanud töötavad sotsiaalministeeriumi, maakondade ja kohalike omavalitsuste ametnikena, samuti hoolekandeteenuste korraldajate ja osutajatena avaliku- era, ja mittetulundussektori institutsioonides, programmides, projektides.

Meil on palju väärikaid vilistlasi, kes täna juhivad erinevaid institutsioone, on omavalitsusjuhid, SKA, Töötukassa lastekaitsetöö tunnustatud asjatundjad. 

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõpingud annavad esialgsed teadmised oskused, mis võimaldavad väljundi tööturule. Konkurentsivõimeline pädevus sotsiaaltööks saavutatakse peale sotsiaaltöö magistriõppe lõpetamist.

Bakalaureuseõpingud on eelduseks õpingute jätkamiseks magistriõppekavadel. 

Miks ühiskonnateaduste instituut?

  • Sotsiaaltööd on hea õppida just meie instituudis, kuna oleme selle eriala vastutusvaldkonnaks Eesti kõrghariduses.
  • Instituudis õpetavad kompetentsed õppejõud erinevatest ühiskonnateaduste valdkondadest- Sul on võimalik osa saada nende teadmistest. 
  • Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset akadeemilist haridust hallatavate õppekavade üliõpilastele ning osaleda aktiivselt teadus- ja arendustegevuses oma vastutusvaldkondades.
  • Üliõpilased on kaasatud instituudi teadusprojektidesse. Riiklikult on mitmeid konkursse, kuhu üliõpilased saavad oma uurimusi esitada. Näiteks 2016. aasta Sotsiaalministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkurssil sai tunnustatud meie eriala üliõpilane Sirje Pint, kes kirjutas oma töö teemal "Lapse abivajaduse hindamine lastekaitseseaduse kontekstis Jõgevamaa näitel."  Lähemalt siit.
  • Võimalik on ERASMUS-vahetuse korras õppida ja praktiseerida väliskõrgkoolides.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suunal tehtav teadustöö on reeglina suunatud eesti inimeste heaolu uurimisele ning teenuste arendamisele sotsiaaltöö erinevates valdkondades.

Viimastel aastatel on TLU Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suund olnud koordinaatoriks/partneriks järgmistes olulisemates teadusarendusprojektides:

  • H2020 projekt „Accelerate co-creation by setting up a multi-actor platform for impact from Social Sciences“ viiakse ellu 2015-2019 Groningeni Ülikooli koordineerimisel. Arendame välja ühise sotsiaalteaduste mõjude platvorm, mis toetab rahvusvahelist, interdistsiplinaarset sotsiaalteaduste ühist teadusarendustööd. Projektist rohkem: http://www.accomplissh.eu/
  • Interreg rahastusel viiakse 2015-2017. Aastatel ellu projekt „Positive Attitude Development - Access to Labour Market for Young Adults with Mental Health Problems“. Koostöös vaimse tervise valdkonna teenusekasutajatele, teenuseosutajatel, koostööpartneritele ja valdkonnaarendajatele Eestis ja Soomes arendatakse võimalusi noorte töölesaamise ja tööl püsimise toetamiseks. Projektist rohkem: http://www.padproject.eu
  • Sotsiaalministeeriumi rahastusel viidi 2016. Aastal läbi lastekaitse valdkonna uurimisprojekt teemal „Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest.“
  • 2015. aastal viisime Sotsiaalministeeriumi tellimisel läbi „Uuringu psüühilise erivajadustega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel.“ Tulemuste info: siit

Suuna õppejõudude teemavaldkondadega saab tutvuda läbi Ühe Minuti Loengu:

Merike Sisask: "Kuidas on väsimus seotud eluviisi ja tervisega?"

Allan Puur: "Kas Eesti rahvastikuprobleemid lahendab suurem sisseränne?"

Karmen Toros: "Lapse arvamusega arvestamine"

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tutvu sotsiaalkaitse suunaga siin.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Marika Voogre
E-post: marika.voogre@tlu.ee
Telefon: 6 409 492

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee

Sarnased erialad

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse

Ühiskonnateaduste instituut

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala annab valmiduse töötada nii sotsiaalpedagoogika kui lastekaitse spetsialistina. Eestis teeb lastekaitsespetsialist sageli ka sotsiaaltööd (ning vastupidi) - just see seik sai õppekava kujundamisel oluliseks.

Magistriõpe
Eesti keel
35
Sessioonõpe
Vaata eriala

Sotsiaaltöö

Ühiskonnateaduste instituut

Sotsiaaltöö magistriõppekava eesmärk on ette valmistada sotsiaaltöötajaid, kes tunnevad sotsiaaltöö teooriaid ja meetodeid ning on pädevad neid rakendama praktilise sotsiaaltöö erinevates valdkondades, sotsiaaltöö arendamisel ja juhtimisel. Lähtudes sotsiaaltöö väärtuspõhimõtetest ja eetilistest printsiipidest, on tolerantsed ning arvestavad kliendi kultuurilise eripäraga.

Magistriõpe
Eesti keel
35
Sessioonõpe
Vaata eriala