Lastekaitse

Lastekaitse

Lastekaitse valdkond on olulise tähtsusega riiklikus laste ja perede arengukavas, et tagada laste- ja perepoliitika järjepidev arendamine ning seeläbi laste ja perede heaolu kasv ning elukvaliteedi tõus.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat / osakoormusega õppel 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 30 tasuta / 20 tasulist

Õppevorm Sessioonõpe

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud
CAPTCHA
Uus õppekava alates 2023. aasta vastuvõtust!

Tänapäeval mõistame, et lastekaitse ei tähenda ainult kriisiolukordades sekkumist, vaid hõlmab ka ennetustööd, perede toetamist ja laste õiguste edendamist. Selle eesmärk on tagada laste heaolu, mis on ühiskonna arengu ja kestlikkuse alus. Samal ajal toovad muutuvad ühiskondlikud olud, peremudelid ja laste vajadused lastekaitse valdkonnale pidevalt uusi väljakutseid. Seetõttu on oluline, et nii spetsialistid, teenuste arendajad kui ka poliitikakujundajad suudaksid neis muutustes orienteeruda ning pakkuda uusi, sealhulgas teadus- ja tõenduspõhiseid lahendusi.

Lastekaitse magistriõpe on loodud just selleks, et anda tulevastele ja praegustele spetsialistidele vajalikud teadmised ja oskused laste ja perede heaolu mõjutavate tegurite mõistmiseks ning valdkonna teadlikuks arendamiseks. Programm ühendab teooria ja praktika, andes tugeva analüütilise raamistiku, mis aitab hinnata lastekaitse sekkumismeetmete tõhusust ja arendada valdkonda tervikuna.

Lastekaitse magistriprogramm arendab oskusi, mis aitavad:

  • reflekteerida oma töö üle ja teha teadlikumaid otsuseid,
  • analüüsida ja optimeerida lastekaitse praktikaid ning struktuure,
  • kujundada ja rakendada lapse- ja perekeskseid lahendusi,
  • osaleda laste ja perede heaolu poliitikate kujundamises ning arendamises.

Kui soovid oma töös rohkem teaduspõhisust, sügavamat arusaamist laste heaolu ja lastekaitse süsteemidest ning võimalust panustada laste ja perede heaolu edendamisse, siis on see magistriõpe just see, mis aitab sul järgmisele tasemele jõuda.

 

​​​​​​Pakume lisaks tasuta õppekohtadele (30) ka tasulist osakoormusega õpet (20 kohta, sessioonõppena, 3 aastat). Osakoormusega õppel on semestri hind ainepunkti põhine (orienteeruvalt 1050 eurot semester). Osakoormusega õppesse kandideerimiseks tuleb esitada eraldi avaldus.

Lastekaitse magistriõppe õppekava arendamisel oleme lähtunud eri riikide lastekaitse magistriõppekavade õppekavade analüüsist (nt Ühendkuningriigid, USA, Põhjamaad, Austraalia) ning sotsiaaltöötaja 7. taseme kutsestandardist spetsialiseerumisega lastekaitsele. Sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele eeldab sotsiaaltööst erinevate, spetsiifiliste pädevuste omandamist ametist tulenevate kohustustega:

  • Lapse õigusi ja heaolu tagavate teenuste arendamine ja rakendamine kohalikul tasandil.
  • Lapse abivajadusega seotud hindamine ja abistavate meetmete pakkumine. 
  • Riiklikul tasandil lastekaitsepoliitika elluviimine ja strateegiate rakendamine.

Meie lastekaitse magistriõppe ja välisriikide lastekaitse magistriõppekavad on sarnase fookusega – lähtudes lapse parima huvi ja õiguste põhimõttest ning lapsekesksest perspektiivist.

Keda ootame õppima?

Me ootame õppima sotsiaaltöö või sotsiaalpedagoogika bakalaureusekraadiga huvilisi, kel on soov tegutseda lastekaitse / laste heaolu valdkonnas. Sisseastuja, kes on läbinud bakalaureuseõppe mõnel teisel sotsiaalteaduste valdkonna erialal peab sooritama puuduvate kompetentside omandamiseks magistriõppekava kohustuslikud eeldusained ehk tasandusmooduli tasulise täiendusõppena enne õpingute algust. Tasandusmoodulisse kuuluvad ained on välja toodud punkti “Vastuvõtutingimused” all. 

Miks tulla meile õppima?

TLÜ ÜTI lastekaitse magistriõppekava on Eestis ainus omataoline ehk ainus võimalus antud eriala õppida on just nimelt TLÜs! Sellel õppekaval omandab üliõpilane: 

  • Ainekursused läbinud üliõpilased on teadlikud olulisematest nüüdisaegsetest teooriatest, mudelitest ja meetoditest kaasaegse poliitika, teenuste ja praktika arengu kontekstis lastekaitse valdkonnas, on võimeline panustama poliitikasse ja praktikasse kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
  • Magistriõppes omandatakse oskusi kriitiliselt hinnata ja analüüsida väärtusi, teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud nii efektiivseks ennetustööks laste heaolu tagamisel kui ka tõhusaks reageerimiseks laste ja peredega seotud keerukatele probleemidele lastekaitsesüsteemis ametialastes ja valdkondlikes piirides ja nende vahel.
  • Õpingute käigus areneb ka uurimisalane pädevus, mis aitab lõpetanul paremini mõista abivajava (lapse, õpilase või perekonna) probleemide sotsiaalset tausta ja lastekaitse süsteemi.
  • Lõpetanud omandavad sotsiaalteaduse magistrikraadi lastekaitse valdkonnas. 

Praktika maht on suurenenud 12 ainepunktile!

Loe sotsiaalkaitse suuna õppekavadest lähemalt siit!
 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Tegemist on sessioonõppega.
  • Õppetöö lastekaitse magistriõppe õppekaval toimub kaks korda kuus neljapäevast laupäevani (enamasti hommikust õhtuni).
  • Üleülikoolilised ained (nt üldained ja enamik võõrkeelekursusi) toimuvad ka tsüklivälistel aegadel. Õppesessioonide vahelisel ajal töötavad tudengid iseseisvalt (st mitte-auditoorselt) – lugedes kohustuslikku kirjandust; valmistudes kontrolltöödeks ja eksamiteks; koostades iseseisvaid töid; teostades empiirilist uuringut magistritöö raames. Teise õppeaasta kevadsemester on planeeritud magistritöö kokkukirjutamiseks (sel ajal auditoorset õppetööd praktiliselt ei toimu). 

Olulised erialaained

Lastekaitse õppekava:

Tutvu õppekavaga 

Põhiõppejõud

 
Karmen Toros

Olen töötanud Tallinna Ülikoolis õppejõuna 2007. aastast. Töös üliõpilastega püüan julgustada neid mõtlema raamidest väljapoole, mh näha tugevusi ning ressursse endas ja oma klientides, kaasates klienti ja töötades koos kliendiga tema heaolu edendamiseks. Nagu klienditöös, nii ka õppejõu töös on mõjutused kahesuunalised − üliõpilased on aidanud minus tekitada huvi leidmaks loovaid lähenemisi õpetamisele, tõstatanud huvitavaid küsimusi, mis on aidanud mul jõuda oma uurimisteemadeni: lapse ja pere heaolu hindamine, tugevustele suunatud ja lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega, lapse- ja perekeskne lastekaitsetöö.

Õppejõuna väärtustan võimalust näha noorte inimeste arengut erialal, mis toetab ja jõustab abivajajaid "patsutusega õlale". Steve de Shazer (1994) on öelnud: "Professionaal ei lükka ega tõmba, vaid on alati kliendi selja taga ning koos vaadatakse ühes suunas."

Karmen Toros Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Ingrid Sindi

Olen lõpetanud Sotsiaalteaduste Erakõrgkool Veritase õigusteaduskonna 2002 aastal, kaitsnud sotsiaaltöö magistrikraadi Tartu Ülikoolis 2006 aastal ning doktorikraadi sotsiaaltöös Tallinna Ülikoolis 2021 aastal. Töötan Tallinna ülikoolis 2018. aastast, enne seda töötasin pea 15 aastat praktikuna lastekaitsesüsteemi asendushoolduse valdkonnas, nii asenduskodu sotsiaaltöötajana kui ka juhatajana. Just praktikas tõusetunud igapäevased küsimused ja kogemused suunasid minu uurimishuvi kujunemist ja aitasid jõuda uurimisteemadeni: lapse autonoomsus ja toimevõimekus ning lapse õigused ja heaolu asendushoolduse/lastekaitse kontekstis; asendushoolduse institutsionaalsed praktikad ja süsteemsed arengud; lapsekeskne lähenemine.

Õppejõuna soovin innustada tudengeid kriitiliselt mõtlema ja arutlema lastekaitse praktikas kasutatavate mõistete tähenduste, teoreetiliste seisukohtade ja domineerivate mõtteviiside üle. Kuna tegelen lastekaitsetööga seotud õpetamise ja teadustööga, pühendan oma aega ka koostööle praktikutega, teenuste arendajatega ja poliitikakujundajatega väljaspool ülikooli.

Ingrid Sindi Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Merike Sisask

Olen Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1991, saanud psühholoogilise nõustaja kutse Professionaalse Psühholoogia Erakoolis 2003, kaitsnud rahvatervishoiu magistrikraadi Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudis 2005 ning sotsioloogia doktorikraadi Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudis 2011. Minu uurimisvaldkonnad on vaimne tervis ja heaolu ning suitsidaalne käitumine, märksõnadeks ennetamine ja edendamine. Tallinna Ülikoolis olen sotsiaaltöö doktoriõppekava juht ning õpetan magistrantidele kursuseid „Rahvatervis ja heaolu“ ning „Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid“ (kvantitatiivne osa).

Merike Sisask Eesti Teadusinfosüsteemis


Annela Samuel

Rafaela Lehtme

Marju Medar

Vastuvõtutingimused

  • Bakalaureusekraad sotsiaaltöö või sotsiaalpedagoogika erialal, nimetatud erialade rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon.

  • Sotsiaaltöö või sotsiaalpedagoogika erialase kõrghariduse puudumisel rakendub alates 2023. aastast vähemalt 25 EAP mahus TLÜ sotsiaaltöö bakalaureuse õppekava erialaainete läbimise kohustus. Igaks õppeaastaks kinnitatud kohustuslike erialaainete loetelu ja maht on kättesaadav TLÜ kodulehel vastuvõtutingimuste rubriigis. Üliõpilaskandidaat peab sotsiaaltöö või sotsiaalpedagoogika erialaainete sooritamist tõendama õppekavale kandideerimisel. Tallinna Ülikoolis on võimalik aineid sooritada Avatud Akadeemia kaudu tasulises avatud tasemeõppes või taotleda varasemate õpingute arvestamist enne magistriõppesse kandideerimist vastavalt Tallinna Ülikoolis kehtestatud korrale.

Vastuvõtueksam

Kõik kandidaadid peavad osalema vastuvõtueksamil, mis koosneb vestlusest (90%) ja CVst (10%).

CV koos fotoga (10%) peab olema selge, loogiliselt struktureeritud ja professionaalselt esitatud. Kõik olulised andmed (hariduskäik; töökäik; täiendkoolitused ja välisõpingud; inglise, eesti jt keelte oskus; projektitöö ja/või vabatahtlik tegevus sotsiaalkaitse või kitsamalt laste heaolu valdkonnas) on täpselt esitatud ja nende andmete lisamine CV-sse on põhjendatud. CV max pikkus on 2 lk. CV koos fotoga tuleb laadida SAIS süsteemi, et see oleks komisjoni liikmetele enne vestlust kättesaadav. 

Vestlusel (kokku 90%) hinnatakse kandidaatide ettevalmistust ja erialast sobivust 6 kriteeriumi lõikes:

  • Töökogemus ja oskus seostada seda magistriõpingute ja erialase arenguga (15%) – vestlusel hinnatakse, mil määral suudab sisseastuja oma töökogemust analüüsida ja  veenvalt seostada lastekaitse magistriõpingute ning erialase arenguga.
  • Uurimistöö kogemus ja oskus seda analüüsida (15%) – vestlusel uuritakse sisseastujalt, milline on tema varasem uurimistöö läbiviimise kogemus, millisel teemal ta plaanib kirjutada oma magistritöö ja hinnatakse, kuidas ta suudab oma tulevase uurimistöö temaatika veenvalt lahti seletada. Oma uurija pädevuste demonstreerimiseks julgustatakse sisseastujaid rääkima ka oma tulevase uurimistöö võimalikust metoodikast (valim, andmekogumise ja anlüüsi meetodid).
  • Arusaamine tänapäeva laste heaolu - lastekaitse probleemidest ja üldisematest sotsiaalprobleemidest (15%) – vestlus puudutab ka laste heaolu – lastekaitse aktuaalseid probleeme ning üldisemaid sotsiaalseid probleeme ja ühiskondlikke protsesse ning uurib sisseastuja oskust neid mõista laste heaolu perspektiivist.
  • Täiendkoolitused ja välisõpingud ja oskus neid seostada magistriõpingute ja erialase arenguga (15%) – vestlusel uuritakse, kuidas suudab sisseastuja mõtestada ja lahti seletada seosed enda täiendkoolituste ja välisõpingute ning magistriõpingute ja erialase arengu vahel.
  • Inglise keele oskus (15%) - kuna magistriõpe eeldab head inglise keele oskust nii loengutes osalemiseks kui ka õppematerjalidega töötamiseks, siis küsitakse vestlusel kontrollküsimusi ka inglise keele valdamise kohta. 
  • Esinemisoskus (15%) – vestlusel eeldatakse sisseastujatelt selget eneseväljendusoskust ja head argumenteerimisvõimet. 

Magistriõpe eeldab head ajaplaneerimise ja enesejuhtimise oskust, mistõttu uuritakse vestlusel ka seda, kuidas sisseastuja on läbi mõelnud õppetöös osalemise ning kuidas ta plaanib leida muude kohustuste (nt töö, pere) kõrvalt aega, et pühenduda täiskoormusega õppetööle ning lõpetada õpingud nominaalajaga.

Hindamiskriteeriumid on kättesaadavad siit

Sisseastujatega vesteldakse individuaalselt, igale sisseastujale on ette nähtud 15 min.

Palume arvestada, et vestluse käigus ei pruugita käsitleda iga kandidaadiga kõiki teemasid ja/või teemad ei pruugi olla täpselt samamoodi sõnastatud kui kodulehel vastuvõtu infos välja toodud. Vestlusel võidakse küsida ka muid küsimusi, mis ei ole kodulehel välja toodud.

Vastuvõtulävend on 70 palli.  Vastuvõtt toimub sisseastumiseksami tulemuste põhjal moodustatud paremusjärjestuse alusel.

Tasandusmooduli info

Sisseastuja, kes pole läbinud bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõpet sotsiaaltöövõi sotsiaalpedagoogika erialal, võetakse 2025/26 õppeaastal vastu tingimusel, et ta sooritab puuduvate kompetentside omandamiseks magistriõppekava kohustuslikud eeldusained ehk tasandusmooduli tasulise täiendusõppena enne õpingute algust

Tasandusmooduli ained 2025. aastal sisseastumiseks

Tasandusmooduli läbimise tõendamiseks esitab kandidaat aadressile yti@tlu.ee VÕTA avalduse koos õpisooritusi tõendavate dokumentidega 1. aprilliks 2024.

VÕTA taotlemise info

VÕTAga seotud küsimuste korral võtke ühendust yti@tlu.ee.

Kuhu edasi?

Lastekaitse magistrikraadiga lõpetajad võivad leida tööd mitmetes erinevates valdkondades ja organisatsioonides. Näiteks võivad nad töötada:

  • Avalikus sektoris: Sotsiaalministeeriumis, Sotsiaalkindlustusametis, kohalikes omavalitsustes või riigiasutustes, kus nad võivad olla lastekaitsetöötajad / laste heaolu spetsialistid, nõunikud või spetsialistid lastekaitse teenuste osutamise ja poliitika kujundamise valdkonnas.
  • Sotsiaalteenuste pakkujatena: Avaliku-, era- ja mittetulunduslikes organisatsioonides nagu asenduskodud ja perekodud, kinnised lasteasutused, sotsiaal- ja päevakeskused, kus nad võivad töötada laste heaolu spetsialistidena, sotsiaaltöötajatena, nõustajate või juhtidena, osutades abi ja tuge lastele ja/või lastega peredele ning tagades laste õiguseid ja heaolu.
  • Haridusasutustes: Kõrgkoolides või kutseõppeasutustes õppejõududena või nõustajatena, kes juhendavad tulevasi lastekaitsetöötajaid / laste heaolu spetsialiste.
  • Teadus- ja arendusasutustes: Uurimisinstituutides või teadusprojektides, kus nad võivad osaleda sotsiaaltöö valdkonna ekspertidena uurimustes jaarendustöös.

Miks ühiskonnateaduste instituut?

  • Lastekaitset on hea õppida just meie instituudis, kuna tegemist on ainsa omataolise õppekavaga Eestis ning oleme selle eriala vastutusvaldkonnaks Eesti kõrghariduses.
  • Instituudis õpetavad kompetentsed õppejõud erinevatest laste õiguste ja heaolu ning ühiskonnateaduste valdkondadest- Sul on võimalik osa saada nende teadmistest.
  • Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset akadeemilist haridust hallatavate õppekavade üliõpilastele ning osaleda aktiivselt teadus- ja arendustegevuses oma vastutusvaldkondades.
  • Võimalik on ERASMUS-vahetuse / välismobiilsuse korras õppida ja praktiseerida väliskõrgkoolides.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Tallinn Ülikooli sotsiaalkaitse suunas on lastekaitse kompetentsikeskuseks uurimisrühm CIRIC (Centre for Advanced Research on Integrity, Rights and Inclusion of the Child), mis toetab õppe- ja arendustööd antud valdkonnas. CIRIC kasvas prof. Karmen Torose 2016. aastal algatatud laste ja perede uurimisrühmast eesmärgiga tugevdada laste ja perede heaoluga seotud teadus- ja arendustegevust riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. CIRIC teadus- ja arendustegevusega saab lähemalt tutvuda SIIN (eraldi teemaleht ka eesti keeles). 

2022. aastal ilmus raamat "Lastekaitsetöö ja lapse osalusõigus", mis on publitseeritud ka inglise keeles – "Professional Practice in Child Protection and the Child’s Right to Participate". Projektist lähemalt siit: https://www.youtube.com/watch?v=pxNJ8Nz3WIM

Sotsiaalkaitse suuna õppejõud on aktiivsed lastekaitse temaatiliste riiklike hankepakkumuste esitamisel ja läbiviimisel (Asendushooldusel kasvavate noorte järelhooldusteenuse korraldamise ja rakendamise juhendmaterjalide väljatöötamine, 2019, vt SIIT;  Riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid, 2021, vt SIIT). 

Alates 2021. aastast on prof. Merike Sisask ja prof. Karmen Toros naissoost tippteadlaste AcademiaNet (Leading European Women Scientists) portaali liikmed. Dots. Ingrid Sindi on 2020. aastal Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu poolt pärjatud Kuldse Kartuli tiitliga.

Infot meie õppejõudude publikatsioonide ja projektide kohta leiab Eesti teadusinfosüsteemist.

Lastekaitse magistriõppe õppekaval töötavad oma eriala spetsialistid – enamusel on doktorikraad (70%, sh kõigil ülikooli korralistel õppejõududel), ülejäänutel magistrikraad (eriala praktikud). 

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

Pädev lastekaitsetöötaja: lapse osalusõiguse edendamine abivajava lapse hindamisel

Merike Sisask, "Kuidas on väsimus seotud eluviisi ja tervisega?"

Karmen Toros, "Lapse arvamusega arvestamine"

Ingrid Sindi, "Kas oleme valmis lapsekeskseks lähenemiseks"

Tegemist on ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna õppekavaga – kõik mainitud märksõnad kujundavad/suunavad ka õppekava sisuelemente.

Lastekaitse magistriõppe õppekava tudengid saavad osaleda ühiskonnateaduste instituudi võimalusterohkes tudengi(m)elus.  

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Maria Lepik telefon: 6409 449, e-post: yti-ope@tlu.ee

 

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee

Sarnased erialad

Sotsiaaltöö

Ühiskonnateaduste instituut

Sotsiaaltöö magistriõppekava eesmärk on kujundada tuleviku sotsiaaltöötajaid, kes mitte ainult ei tunne sotsiaaltöö teooriaid ja meetodeid, vaid on ka pädevad neid rakendama praktilise sotsiaaltöö erinevates valdkondades, sotsiaaltöö arendamisel ja juhtimisel. Meie eesmärk on arendada praktikuid, kes on kindlalt juurdunud sotsiaaltöö eetilistesse põhimõtetesse ning suudavad neid järgides paindlikult ja tõhusalt tegutseda erinevates olukordades.

Magistriõpe
Eesti keel
30 tasuta / 15 tasulist
Sessioonõpe
Vaata eriala