Sotsiaaltöö

Sotsiaaltöö

Sotsiaaltöö magistriõppekava eesmärk on ette valmistada sotsiaaltöötajaid, kes tunnevad sotsiaaltöö teooriaid ja meetodeid ning on pädevad neid rakendama praktilise sotsiaaltöö erinevates valdkondades, sotsiaaltöö arendamisel ja juhtimisel. Lähtudes sotsiaaltöö väärtuspõhimõtetest ja eetilistest printsiipidest, on tolerantsed ning arvestavad kliendi kultuurilise eripäraga.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 35

Õppevorm Sessioonõpe

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud
ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019

​​​​​​

Sotsiaaltöö on praktikal põhinev ja akadeemiline teadusvaldkond, mis aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule, inimeste võimustumisele ja vabanemisele ning edendab sotsiaalset ühtekuuluvust.

Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. Toetudes sotsiaaltöö teooriatele, sotsiaal- ja inimteadustele ning pärimusteadmistele,ärgitab sotsiaaltöö inimesi ja struktuure ületama elus ettetulevaid raskusi ning suurendama heaolu.

Sotsiaaltööd õpetatakse Tallinna Ülikoolis (ja ka Eestis) alates 1991. aastast. Sotsiaaltöö eriala esindab Ühiskonnateaduste Instituudi sotsiaalkaitse suunda ja õpe toimub nii BA, MA kui doktoriõppe tasandi. Oluliseks lähtekohaks on kompetentsus ja professionaalsus, mida saavutatakse uurimistöö, teooria ja praktika integreerimisel õppetöö protsessis.

Õppetöö käigus omandavad õppijad süvendatud teadmisi ja oskusi tööks sotsiaaltöö kitsamas valdkonnas (eakad, lastega pered, erivajadusega inimesed jt), on võimelised kriitiliselt analüüsima sotsiaalseid protsesse ning kavandama sekkumisstrateegiaid probleemide ennetamiseks ja leevendamiseks. Õppijaid motiveeritakse kaasa rääkima sotsiaalpoliitika kujundamisel ja teostamisel ning kavandama, teostama ja kasutama loovalt uurimistöid sotsiaaltöö valdkonnas, samuti olema võimelised oma tööd kriitiliselt reflekteerima ja oma professionaalset arengut suunama.

Sotsiaaltöö õppekava toetab teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute kujunemist, mis võimaldavad sotsiaaltöö teostamist, planeerimist ja juhtimist ning uurivat arendustööd erinevates sotsiaaltöö valdkondades ning spetsialiseerumist kitsamasse sotsiaaltöö valdkonda. Õppekava uuendustes on lähtutud sotsiaaltöötaja 7. taseme kutsestandardist, millest tulenevalt on omavahel integreeritud auditoorne õpe ja praktika kohalikus omavalitsuses, kus kinnistatakse sotsiaaltöö teoreetilisi teadmisi ning omandatakse töökogemus ja oskused sotsiaaltööks (ingl k generalist social work practice, indirect social work practice). Õpingud toimuvad tsükliõppena.

Keda ootame õppima?

Ootame õppima usaldusväärseid, järjekindlaid, kuid teistega arvestavaid, empaatilisi ja sallivaid inimesi, kes on valmis taluma pinget, on analüüsi- ja üldistusvõimelised ning koostöö-, otsustus- ja vastutusvõimelised.

Sotsiaaltöö magistriõppekava on nn avatud, seega lisaks sotsiaaltöö haridusega inimestele on õppima oodatud siduserialade (psühholoogia, eripedagoogika, tervishoid, õigusteadus, majandus  jne) bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustasemega ja õppimistahtega inimesed, kes soovivad teadmisi sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika ja rahvastikuprotsesside kohta.

Eriti ootame õppima inimesi, kes juba töötavad erialal ja vajavad oma teadmiste uuendamist ja teoreetiliste ning praktiliste oskuste edasiarendamist.   

Miks tulla meile õppima?

Sotsiaaltöö magistriõppe programmi läbimine:

  • loob eeldused teadmiste kujunemiseks sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika rahvusvahelisest mõõtmest ja ühiskonnaprotsessidest ning nende protsesside interdistsiplinaarsest vaatenurgast;
  • annab teadmised ja oskused nii mikro- kui makrotasandi sotsiaaltööks erinevate valdkondade ja kliendirühmadega;
  • kujundab oskused sotsiaaltöö planeerimiseks, korralduseks ja hindamiseks nii indiviidi, organisatsiooni kui kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil;
  • annab teadmised ja oskused teadusliku sotsiaaltöö- ja sotsiaalpoliitika uurimuse läbiviimisest ning enda töö analüüsiks ja ametialaseks kasvuks.
  • võimaldab laiendada oma erialast suhtlust sotsiaaltöö õppijate ja õppejõudude võrgustikus ning saada tagasisidet oma teadmistele ja oskustele.

Magistriõppe programmis on teoreetiline õpe tasakaalus praktilise õppega, milles teoreetiliste erialaste teadmiste omandamine on seotud praktiliste oskuste omandamisega praktika ja rakendusliku sisuga ainekursuste käigus ja võimaldavad seeläbi kujundada igal õppijal oma ametialaseid oskusi lähtudes personaalsetest vajadustest.

Õppekava sidususe loob spetsialiseerumise võimalus, keskendudes eri loengukursustel (sh valikursused ja praktika) samale valdkonnale või sihtrühmale, mis tagab ühtlasi ka eri loengukursuste parema üksteisega seotuse. Magistritöö koostamisel keskendutakse teadustöö oskuste ja eriala teoreetiliste teadmiste sidumisele kogukonna ja makrotasandi sotsiaaltöös kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil. Õppekava katab eri sotsiaaltöö valdkondi.

Magistrikraad annab pädevuse sotsiaaltöö uurimiseks, tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks ning protsesside juhtimiseks. Peale lõpetamist on võimalik töötada sotsiaaltöö spetsialistina (nõuniku või sotsiaaltöötajana) avalikus sektoris või kohalikus omavalitsuses, aga ka sotsiaalteenuseid pakkuvates avaliku-, era- ja mittetulunduslikes organisatsioonides (sh haiglad, vanglad, sotsiaal- ja päevakeskused erivajadustega inimestele kogukonnas jmt). Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes.

Eriala õppejõududeks on oma valdkonnas kompetentsed teadlased ja õppejõud ning ka eriala praktikud. Õppejõud teevad koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud väliskolleegidega (nt USA-st, Soomest, Hollandist, Ungarist), edendavad eriala arengut Eestis, viivad läbi teadustööd ning kasutavad õppetöös kaasaegseid õppemeetodeid. 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö toimub sessioonõppe vormis kaks korda kuus neljapäevast pühapäevani. Üleülikoolilised ained (nt üldained ja enamik võõrkeele kursuseid) toimuvad ka sessiooni välistel aegadel.

Olulised erialaained

Magistriõppekavas (2016. aastal sisseastujatele) on tehtud muudatused, sh lähtuvalt sotsiaaltöötaja kutsestandardist (seitsmes tase), mille kohaselt magistriõpe keskendub eelkõige kogukonna ja makrotasandi sotsiaaltööle (bakalaureusetase klienditööle). 

Õpingud annavad teadmisi sotsiaalpoliitikast, gerontoloogiast, rahvatervisest, rehabilitatsioonist, nõustamisest ja teistest olulistest teemadest, mis on vajalikud sotsiaaltöö teostamiseks, planeerimiseks ja juhtimiseks erinevates sotsiaaltöö valdkondades ning spetsialiseerumist kitsamasse sotsiaaltöö valdkonda. 

Tutvu õppekavaga

Põhiõppejõud

 
Karmen Toros

Olen töötanud Tallinna Ülikoolis õppejõuna 2007. aastast. Töös üliõpilastega püüan julgustada neid mõtlema raamidest väljapoole, mh näha tugevusi ning ressursse endas ja oma klientides, kaasates klienti ja töötades koos kliendiga tema heaolu edendamiseks. Nagu klienditöös, nii ka õppejõu töös on mõjutused kahesuunalised − üliõpilased on aidanud minus tekitada huvi leidmaks loovaid lähenemisi õpetamisele, tõstatanud huvitavaid küsimusi, mis on aidanud mul jõuda oma uurimisteemadeni: lapse ja pere heaolu hindamine, tugevustele suunatud ja lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega, lapse- ja perekeskne lastekaitsetöö.

Õppejõuna väärtustan võimalust näha noorte inimeste arengut erialal, mis toetab ja jõustab abivajajaid "patsutusega õlale". Steve de Shazer (1994) on öelnud: "Professionaal ei lükka ega tõmba, vaid on alati kliendi selja taga ning koos vaadatakse ühes suunas."

Karmen Toros Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Marju Medar

Olen lõpetanud 1982 a. TÜ eripedagoogika eriala ja kaitsnud 1996 aastal TÜ teadusmagistri kraadi ning 2004 aastal TPÜ filosoofiadoktori kraadi sotsiaaltöös. Olen juhtinud sotsiaaltöö eriala õpetamist Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis aastatel 1999-2012 ja Tallinna Ülikoolis aastatel 2012-2015. 

1996. aastast tegutsen eksperdina ja projektitöö konsultandina ning oman 20 aastast kõrgkoolis koolitamise kogemust, seda nii taseme- kui täiendusõppes. Olen töötanud praktikuna nii haridus- kui sotsiaalvaldkonnas ning juhtinud mitmeid Eesti ja rahvusvahelisi sotsiaalvaldkonna teadus- ja arendusprojekte, mille tulemusena on valminud juhendmaterjalid juhtumipõhise võrgustikutöö läbiviimiseks, rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide koolituste läbiviimiseks ja tervisedenduseks kogukonnas.

Uurimissuundadeks on sotsiaalteenuste vajadus, kasutamine, korraldus ja osutamine ning sotsiaaltöö professiooni. 

Marju Medar Eesti Teadusinfosüsteemis


Anu Toots

Olen õppinud St. Peterburi Riiklikus Ülikoolis, kus kaitsesin 1990 a. ka oma teaduskraadi. Tallinna Ülikoolis olen töötanud üle 30 aasta, õpetades algul politoloogiat, hiljem heaolupoliitikaid ja uurimistöö metodoloogiat. Külalisprofessorina olen pidanud heaoluriigi teemalisi kursusi ka Tampere Ülikoolis ja Viini Ülikoolis. Alates 2015. aastast olen TLÜs valitud sotsiaalpoliitika professoriks ja kuulun ÜTI Interdistsiplinaarsete Eluteeuuringute juhatusse. Minu teadustöö seostub eelkõige kaasaegse heaoluriigi jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse investeeringu poliitikatega, aga ka haridussüsteemide tõhususe analüüsidega. Olen olnud mitmete kodumaiste ja rahvusvaheliste komisjonide ja ekspertgruppide ning teadusajakirjade kolleegiumide liige, sh. kuulunud EKKA Nõukogusse ja SA ETAG Nõukogusse; teinud Eesti poliitika ekspertanalüüse Euroopa Nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Bertelsmanni Fondile. Samuti olen viinud läbi õppekavade hindamist nii Eestis kui välisriikides.

Usun, et iga sotsiaaltöö spetsialist vajab lisaks instrumentaalsetele kutseoskustele ka laia silmaringi. Ainult nii suudab ta mõista sotsiaalsete probleemide süvapõhjusi ja aidata kaasa sellele, et positiivsed muutused oleksid ulatuslikud ja kestlikud.


 
Mare Leino

Olen lõpetanud 1985a. Tartu Ülikooli ajakirjanikuna, 1996. a. omandanud Tartu Ülikoolist pedagoogikamagistri kraadi, ning 2002a. kaitsnud Tallinna Ülikoolis doktoritöö teemal "Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek."

Tallinna Ülikoolis töötan alates aastast 1997, enne seda olin EV Haridusministeeriumis projektitalituse peaekspert. Haridus- ja sotsiaalvaldkonna loogiliseks ühisosaks on sotsiaalpedagoogika, mida Eestis arendatakse alates 90ndatest. Sotsiaalpedagoogika on katustermin haridus- ja sotsiaalvaldkonna ühisosale; nii uuringutes kui õppetöös on oluline osutada normide suhtelisusele ning naabervaldkondade osalisele kattuvusele. Eesmärgiks on panna üliõpilane mõtlema silmnähtavate probleemide võimalike tagamaade ja konteksti üle. 

Olen koostanud, kirjutanud või tõlkinud üle 10 raamatu, erialaseid artikleid on ilmunud üle 100. 

Mare Leino Eesti Teadusinfosüsteemis


Anne Tiko

Olen lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogina ja saanud psühholoogiakandidaadi kraadi (arengupsühholoogias) Moskvas, Üld- ja pedagoogilise psühholoogia instituudis. Töötanud Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudis (algõpetuse ja keeledidaktika sektorites) ja 1991. a alates Pedagoogikaülikoolis.

Hingelt olen arengupsühholoog ja püüan oma teadmisi ja kogemusi rakendada selleks, et tulevased sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad märkaks ja mõistaks last ja tema abivajadust ning sooviks ja suudaks teda ja tema arengut toetada.

Minu uurimishuvi on keskendunud psühhosotsiaalselt ohustatud laste toimetulekule ja nende aitamise võimalustele. 

Anne Tiko Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Kersti Kriisk

Olen Tallinna  Ülikool sotsiaaltöö lektor ja doktorant. Minu peamisteks uurimissuundadeks on sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika korraldus (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ja -poliitika) ning töö sotsiaalprobleemidega ühiskonnas.

Samas oman ligemale kümneaastast töökogemust sotsiaalnõunikuna kohalikus omavalitsuses ning olen sotsiaaltöö praktikate koordinaator instituudis nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe tasemel. Seega pean oluliseks praktiliste kogemuste ja teoreetiliste teadmiste ühendamist

Kersti Kriisk Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Reeli Sirotkina

Olen õppinud sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat ligikaudud kümme aastat. Töötanud olen sotsiaalpoliitika valdkonnas, kuid uuringuid meeldib teha just inimestega nende igapäevaeluga silmitsi olles. Leian inimestega lihtsalt kontakti ning õppimine ja õpetamine on minu meelistegevused.

Õpetan sotsiaaltöös sissejuhatavaid ained ning kõike seda, mis puudutab sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat vanemate inimestega.

Olen osalenud rahvusvahelistes uurimisprojektides, mis on seotud olnud õppekava arendamisega, vanemate inimeste võimestamise ning eneseabigruppidega ja sotsiaaltöö praktika korraldamisega

Reeli Sirotkina Eesti Teadusinfosüsteemis


Zsolt Bugarszki

Zsolt Bugarszki PhD (Ungari), on sotsiaalpoliitika lektor Tallinna Ülikoolis. Tema peamisteks huvialadeks on kaitsetute inimeste olukord ühiskonnas ja teenindussektori innovatsioon IKT-põhise tehnoloogia abil. Lisaks töötab ta mitmete erinevate riikide arenguprogrammides, rõhutades loovate lahenduste tähtsust madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

Vastuvõtutingimused

  • 100% vastuvõtueksam
  • Bakalaureuse kraad või sellega võrdsustatud diplom

Vastuvõtueksam: 

Kõik kandidaadid peavad osalema vastuvõtueksamil, milleks on vestlus komisjoniga, kuhu tuleb paberkandjal kaasa võtta oma CV ja motivatsioonikiri.

Vastuvõtuvestlusel komisjoniga on oluline näidata oma motivatsiooni, analüüsioskust, esinemisoskust, adekvaatset arusaamist sotsiaaltöö erialast kui sellisest ja varasemaid kokkupuuteid erialaga, kui need on olemas, samuti asjatundlikkust maailma laiematest protsessidest ja sotsiaalprobleemidest ühiskonnas, oskust lahendada erinevaid olukordi, eetilisi väärtusi, mis on sobilikud sotsiaaltöö valdkonna professionaalile jm.  

Kandidaadid võtavad intervjuule kaasa eelnevalt kirjutatud Curriculum Vitae (CV) ja motivatsioonikirja.   

CV mahuks on 1-2 lehekülge, font Times New Roman, kirjasuurus 12. CVs tuleb anda lühiülevaade: (a) haridusteest, sh ERASMUS programmi üliõpilasvahetuses osalemisest (kui on see kogemus); (b) sotsiaaltöö erialaga seonduvatest täiendkoolitustest, (c) töökogemusest; (d) projektitööst ja/või vabatahtlikust tegevusest sotsiaalhoolekande valdkonnas (e) keelteoskusest (Euroopa keelemapi alusel).   

Motivatsioonikirja mahuks on üks lehekülg, font Times New Roman, kirjasuurus 12. Motivatsioonikiri peaks kajastama põhjendust, mis motiveerib sotsiaaltöö erialale õppima tulemist, varasemat kokkupuudet sotsiaaltöö erialaga ja uurimistöö läbiviimise kogemust ning teemat, milles plaanitakse kirjutada magistritöö, samuti magistriõpingute seost praeguse tööga, kui see on olemas.   

NB! Õppekava sisaldab kohustuslikke inglise keelseid aineid ja õpiväljundite omandamiseks / õppimiseks on vajalik inglise keele oskus.

Kuhu edasi?

Magistriõpingud annavad teadmised ja oskused, mis võimaldavad väljundi tööturule.

 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Sotsiaaltöö lõpetanud töötavad sotsiaalministeeriumi, maakondade ja kohalike omavalitsuste ametnikena, samuti hoolekandeteenuste korraldajate ja osutajatena avaliku- era, ja mittetulundussektori institutsioonides, programmides, projektides.

Meil on palju väärikaid vilistlasi, kes täna juhivad erinevaid institutsioone, on omavalitsusjuhid, SKA, Töötukassa lastekaitsetöö tunnustatud asjatundjad. 

Edasiõppimisvõimalused

Magistriõpingud on eelduseks õpingute jätkamiseks doktoriõppekavadel.

Miks ühiskonnateaduste instituut?

  • Sotsiaaltööd on hea õppida just meie instituudis, kuna oleme selle eriala vastutsvaldkonnaks Eesti kõrghariduses.
  • Instituudis õpetavad kompetentsed õppejõud erinevatest ühiskonnateaduste valdkondadest- Sul on võimalik osa saada nende teadmistest. 
  • Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset akadeemilist haridust hallatavate õppekavade üliõpilastele ning osaleda aktiivselt teadus- ja arendustegevuses oma vastutusvaldkondades.
  • Üliõpilased on kaasatud instituudi teadusprojektidesse. Riiklikult on mitmeid konkursse, kuhu üliõpilased saavad oma uurimusi esitada. Näiteks 2016. aasta Sotsiaalministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkurssil sai tunnustatud meie eriala üliõpilane Sirje Pint, kes kirjutas oma töö teemal "Lapse abivajaduse hindamine lastekaitseseaduse kontekstis Jõgevamaa näitel."  Lähemalt siit.
  • Võimalik on ERASMUS-vahetuse korras õppida ja praktiseerida väliskõrgkoolides.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suunal tehtav teadustöö on reeglina suunatud eesti inimeste heaolu uurimisele ning teenuste arendamisele sotsiaaltöö erinevates valdkondades.

Viimastel aastatel on TLU Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suund olnud koordinaatoriks/partneriks järgmistes olulisemates teadusarendusprojektides:

  • H2020 projekt „Accelerate co-creation by setting up a multi-actor platform for impact from Social Sciences“ viiakse ellu 2015-2019 Groningeni Ülikooli koordineerimisel. Arendame välja ühise sotsiaalteaduste mõjude platvorm, mis toetab rahvusvahelist, interdistsiplinaarset sotsiaalteaduste ühist teadusarendustööd. Projektist rohkem: http://www.accomplissh.eu/
  • Interreg rahastusel viiakse 2015-2017. Aastatel ellu projekt „Positive Attitude Development - Access to Labour Market for Young Adults with Mental Health Problems“. Koostöös vaimse tervise valdkonna teenusekasutajatele, teenuseosutajatel, koostööpartneritele ja valdkonnaarendajatele Eestis ja Soomes arendatakse võimalusi noorte töölesaamise ja tööl püsimise toetamiseks. Projektist rohkem: http://www.padproject.eu
  • Sotsiaalministeeriumi rahastusel viidi 2016. Aastal läbi lastekaitse valdkonna uurimisprojekt teemal „Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest.“
  • 2015. aastal viisime Sotsiaalministeeriumi tellimisel läbi „Uuringu psüühilise erivajadustega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel.“ Tulemuste info: siit

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tutvu sotsiaalkaitse suunaga siin.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Ave Põldmets-Ruut
E-post: ave.poldmets-ruut@tlu.ee
Telefon: 6 409 382

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee

Sarnased erialad

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse

Ühiskonnateaduste instituut

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala annab valmiduse töötada nii sotsiaalpedagoogika kui lastekaitse spetsialistina. Eestis teeb lastekaitsespetsialist sageli ka sotsiaaltööd (ning vastupidi) - just see seik sai õppekava kujundamisel oluliseks.

Magistriõpe
Eesti keel
35
Sessioonõpe
Vaata eriala

Sotsiaalne ettevõtlus

Ühiskonnateaduste instituut

Sotsiaalse ettevõtluse magistrikava on Tallinna Ülikooli uuenduslik haridusalgatus, mille eesmärgiks on sotsiaal- ja tervishoiusektoris ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine, keskkonnakaitse, linnaarendus, maaelu arendamine ja kogukonna arendamine.

Magistriõpe
Inglise keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
1750
Vaata eriala