Sotsiaaltöö

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö toimub sessioonõppe vormis paar korda kuus neljapäevast laupäevani. Üleülikoolilised ained (nt üldained ja enamik võõrkeele kursuseid) toimuvad ka sessioonivälistel aegadel.

Olulised erialaained

Magistriõppekavas (2016. aastal sisseastujatele) on tehtud muudatused, sh lähtuvalt sotsiaaltöötaja kutsestandardist (seitsmes tase), mille kohaselt magistriõpe keskendub eelkõige kogukonna ja makrotasandi sotsiaaltööle (bakalaureusetase klienditööle). 

Õpingud annavad teadmisi sotsiaalpoliitikast, gerontoloogiast, rahvatervisest, rehabilitatsioonist, nõustamisest ja teistest olulistest teemadest, mis on vajalikud sotsiaaltöö teostamiseks, planeerimiseks ja juhtimiseks erinevates sotsiaaltöö valdkondades ning spetsialiseerumist kitsamasse sotsiaaltöö valdkonda. 

Tutvu õppekavaga

Karmen Toros

Olen töötanud Tallinna Ülikoolis õppejõuna 2007. aastast. Töös üliõpilastega püüan julgustada neid mõtlema raamidest väljapoole, mh näha tugevusi ning ressursse endas ja oma klientides, kaasates klienti ja töötades koos kliendiga tema heaolu edendamiseks. Nagu klienditöös, nii ka õppejõu töös on mõjutused kahesuunalised − üliõpilased on aidanud minus tekitada huvi leidmaks loovaid lähenemisi õpetamisele, tõstatanud huvitavaid küsimusi, mis on aidanud mul jõuda oma uurimisteemadeni: lapse ja pere heaolu hindamine, tugevustele suunatud ja lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega, lapse- ja perekeskne lastekaitsetöö.

Õppejõuna väärtustan võimalust näha noorte inimeste arengut erialal, mis toetab ja jõustab abivajajaid "patsutusega õlale". Steve de Shazer (1994) on öelnud: "Professionaal ei lükka ega tõmba, vaid on alati kliendi selja taga ning koos vaadatakse ühes suunas."

Karmen Toros Eesti Teadusinfosüsteemis

Marju Medar

Olen lõpetanud 1982 a. TÜ eripedagoogika eriala ja kaitsnud 1996 aastal TÜ teadusmagistri kraadi ning 2004 aastal TPÜ filosoofiadoktori kraadi sotsiaaltöös. Olen juhtinud sotsiaaltöö eriala õpetamist Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis aastatel 1999-2012 ja Tallinna Ülikoolis aastatel 2012-2015. 

1996. aastast tegutsen eksperdina ja projektitöö konsultandina ning oman 20 aastast kõrgkoolis koolitamise kogemust, seda nii taseme- kui täiendusõppes. Olen töötanud praktikuna nii haridus- kui sotsiaalvaldkonnas ning juhtinud mitmeid Eesti ja rahvusvahelisi sotsiaalvaldkonna teadus- ja arendusprojekte, mille tulemusena on valminud juhendmaterjalid juhtumipõhise võrgustikutöö läbiviimiseks, rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide koolituste läbiviimiseks ja tervisedenduseks kogukonnas.

Uurimissuundadeks on sotsiaalteenuste vajadus, kasutamine, korraldus ja osutamine ning sotsiaaltöö professiooni. 

Marju Medar Eesti Teadusinfosüsteemis

Anu Toots

Olen õppinud St. Peterburi Riiklikus Ülikoolis, kus kaitsesin 1990 a. ka oma teaduskraadi. Tallinna Ülikoolis olen töötanud üle 30 aasta, õpetades algul politoloogiat, hiljem heaolupoliitikaid ja uurimistöö metodoloogiat. Külalisprofessorina olen pidanud heaoluriigi teemalisi kursusi ka Tampere Ülikoolis ja Viini Ülikoolis. Alates 2015. aastast olen TLÜs valitud sotsiaalpoliitika professoriks ja kuulun ÜTI Interdistsiplinaarsete Eluteeuuringute juhatusse. Minu teadustöö seostub eelkõige kaasaegse heaoluriigi jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse investeeringu poliitikatega, aga ka haridussüsteemide tõhususe analüüsidega. Olen olnud mitmete kodumaiste ja rahvusvaheliste komisjonide ja ekspertgruppide ning teadusajakirjade kolleegiumide liige, sh. kuulunud EKKA Nõukogusse ja SA ETAG Nõukogusse; teinud Eesti poliitika ekspertanalüüse Euroopa Nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Bertelsmanni Fondile. Samuti olen viinud läbi õppekavade hindamist nii Eestis kui välisriikides.

Usun, et iga sotsiaaltöö spetsialist vajab lisaks instrumentaalsetele kutseoskustele ka laia silmaringi. Ainult nii suudab ta mõista sotsiaalsete probleemide süvapõhjusi ja aidata kaasa sellele, et positiivsed muutused oleksid ulatuslikud ja kestlikud.

Mare Leino

Olen lõpetanud 1985a. Tartu Ülikooli ajakirjanikuna, 1996. a. omandanud Tartu Ülikoolist pedagoogikamagistri kraadi, ning 2002a. kaitsnud Tallinna Ülikoolis doktoritöö teemal "Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek."

Tallinna Ülikoolis töötan alates aastast 1997, enne seda olin EV Haridusministeeriumis projektitalituse peaekspert. Haridus- ja sotsiaalvaldkonna loogiliseks ühisosaks on sotsiaalpedagoogika, mida Eestis arendatakse alates 90ndatest. Sotsiaalpedagoogika on katustermin haridus- ja sotsiaalvaldkonna ühisosale; nii uuringutes kui õppetöös on oluline osutada normide suhtelisusele ning naabervaldkondade osalisele kattuvusele. Eesmärgiks on panna üliõpilane mõtlema silmnähtavate probleemide võimalike tagamaade ja konteksti üle. 

Olen koostanud, kirjutanud või tõlkinud üle 10 raamatu, erialaseid artikleid on ilmunud üle 100. 

Mare Leino Eesti Teadusinfosüsteemis

Mariann Märtsin

Olen kultuuri- ja arengupsühholoog. Minu uurimistöö fookuses on psühhosotsiaalne areng täiskasvanueas seoses elutee murrangute ja üleminekutega, sealhulgas töö- ja pereelu ühildamise ning rände kontekstis. Olen Tallinna Ülikooli vilistlane. 2001. aastal kaitsesin siin BSc kraadi psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika erialal ning 2004. aastal MSc kraadi psühholoogia erialal. Doktorikraadi kaitsesin Suurbritannias Bath’i Ülikoolis 2009. aastal. Ma olen töötanud teaduri ning õppejõuna mitmes rahvusvahelises ülikoolis, sealhulgas teadurina Cardiffi Ülikoolis Suurbritannias ning vanemlektorina Queenslandi Tehnoloogiaülikoolis Austraalias. Alates 2019. aastast töötan Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse õppesuunal psühhosotsiaalse töö dotsendina, panustades ennekõike psühhosotsiaalse töö ja nõustamisega ning uurimismetoodikaga seotud ainete õpetamisse. 

Lisaks tööle ülikoolis olen ka praktiseeriv psühholoog ja perenõustaja.

Mariann Märtsin Eesti Teadusinfosüsteemis

Kersti Kriisk

Olen Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö lektor. Minu peamisteks uurimissuundadeks on sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika korraldus (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ja -poliitika) ning töö sotsiaalprobleemidega ühiskonnas.

Samas oman ligemale kümneaastast töökogemust sotsiaalnõunikuna kohalikus omavalitsuses ning olen sotsiaaltöö praktikate koordinaator instituudis nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe tasemel. Seega pean oluliseks praktiliste kogemuste ja teoreetiliste teadmiste ühendamist

Kersti Kriisk Eesti Teadusinfosüsteemis

Reeli Sirotkina

Olen õppinud sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat ligikaudud kümme aastat. Töötanud olen sotsiaalpoliitika valdkonnas, kuid uuringuid meeldib teha just inimestega nende igapäevaeluga silmitsi olles. Leian inimestega lihtsalt kontakti ning õppimine ja õpetamine on minu meelistegevused.

Õpetan sotsiaaltöös sissejuhatavaid ained ning kõike seda, mis puudutab sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat vanemate inimestega.

Olen osalenud rahvusvahelistes uurimisprojektides, mis on seotud olnud õppekava arendamisega, vanemate inimeste võimestamise ning eneseabigruppidega ja sotsiaaltöö praktika korraldamisega

Reeli Sirotkina Eesti Teadusinfosüsteemis

Zsolt Bugarszki

Zsolt Bugarszki PhD (Ungari), on sotsiaalpoliitika lektor Tallinna Ülikoolis. Tema peamisteks huvialadeks on kaitsetute inimeste olukord ühiskonnas ja teenindussektori innovatsioon IKT-põhise tehnoloogia abil. Lisaks töötab ta mitmete erinevate riikide arenguprogrammides, rõhutades loovate lahenduste tähtsust madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

Annela Samuel

Rafaela Lehtme

Olga Lupanova

• 100% vastuvõtueksam
• Bakalaureusekraad sotsiaaltöö erialal või rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon.
• Sotsiaaltöö erialase kõrghariduse puudumisel rakendub alates 2023. aastast vähemalt 25 EAP mahus TLÜ sotsiaaltöö bakalaureuse õppekava erialaainete läbimise kohustus. Igaks õppeaastaks kinnitatud kohustuslike erialaainete loetelu ja maht on kättesaadav TLÜ kodulehel vastuvõtutingimuste rubriigis. Üliõpilaskandidaat peab sotsiaaltöö erialaainete sooritamist tõendama õppekavale kandideerimisel. Tallinna Ülikoolis on võimalik aineid sooritada Avatud Ülikooli kaudu tasulises avatud tasemeõppes või taotleda varasemate õpingute arvestamist enne magistriõppesse kandideerimist vastavalt Tallinna Ülikoolis kehtestatud korrale.

Vastuvõtueksam: 

Kõik kandidaadid peavad osalema vastuvõtueksamil, mis koosneb vestlusest (70%) ning CVst ja motivatsioonikirjast (30%). CV ja motivatsioonikiri tuleb vestlusele tulles paberkandjal kaasa võtta. Vastuvõtt toimub sisseastumiseksami tulemuste põhjal moodustatud paremusjärjestuse alusel.

Vestlusel tuleb näidata oma erialast motivatsiooni, analüüsioskust, esinemisoskust, arusaamist sotsiaaltöö erialast ja selle eetilistest põhimõtetest ning varasemaid kokkupuuteid sotsiaaltööga kui need on olemas. Vestlus puudutab ka Eesti ja Euroopa sotsiaalseid probleeme ja ühiskondlikke protsesse ning oskust nendest aru saada. Kuna MA õppes on vaja lugeda palju ingliskeelseid materjale ning läbida vähemalt üks õppeaine inglise keeles, küsitakse vestlusel kontrollküsimusi ka inglise keele valdamise kohta. Sisseastujatega vesteldakse individuaalselt, igale sisseastujale on ette nähtud 15-20 min. 

CV (max 1lk) peab sisaldama järgmisi kohustuslikke osi:
(a) põhikooli-järgne haridustee, sh ERASMUS vahetuses osalemine (kui see kogemus on olemas); 
(b) töökohad ja ametid;
(c) sotsiaaltööga seonduvad täiendkoolitused (mahuga vähemalt 16 h);
(d) inglise ja eesti keele oskus (soovitav märkida Euroopa keelemapi tasemed).
(e) projektitöö ja/või vabatahtlik tegevus sotsiaalhoolekande valdkonnas juhul kui olemas.   
 

Motivatsioonikiri (max 1 lk) peaks selgitama, milline on varasem kokkupuude sotsiaaltööga ning sotsiaalteaduslike uurimistööde läbiviimisega. Kasuks tuleb, kui on välja toodud kitsam erialane huvi, mis võiks olla magistritöö lähtekohaks või teemaks.

Vastuvõtuvestlust hinnatakse 100 palli süsteemis, positiivne sooritus algab 70 pallist. 

Hindamisskaala

Tasandusmooduli info

Sisseastuja, kes pole läbinud bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõpet sotsiaaltöö erialal, võetakse 2024/25 õppeaastal vastu tingimusel, et ta sooritab puuduvate kompetentside omandamiseks magistriõppekava kohustuslikud eeldusained ehk tasandusmooduli tasulise täiendusõppena enne õpingute algust. 

Tasandusmooduli ained 2024. aastal sisseastumiseks

Tasandusmooduli ained 2025. aastal sisseastumiseks

Tasandusmooduli läbimise tõendamiseks esitab kandidaat aadressile yti@tlu.ee VÕTA avalduse koos õpisooritusi tõendavate dokumentidega 1. aprilliks 2024.

VÕTA taotlemise info

VÕTAga seotud küsimuste korral võtke ühendust yti@tlu.ee.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Sotsiaaltöö magistrikraadiga spetsialistid võivad leida tööd mitmetes erinevates valdkondades ja organisatsioonides. Näiteks võivad nad töötada:

• Avalikus sektoris: Sotsiaalministeeriumis, kohalikes omavalitsustes või riigiasutustes, kus nad võivad olla ametnikud, nõunikud või spetsialistid sotsiaalteenuste osutamise ja poliitika kujundamise valdkonnas.
• Sotsiaalteenuste pakkujatena: Avaliku-, era- ja mittetulunduslikes organisatsioonides nagu haiglad, vanglad, sotsiaal- ja päevakeskused, kus nad võivad töötada sotsiaaltöötajate, nõustajate või juhtidena, osutades abi ja tuge erivajadustega inimestele.
• Haridusasutustes: Kõrgkoolides või kutseõppeasutustes õppejõududena või nõustajatena, kes juhendavad tulevasi sotsiaaltöötajaid.
• Teadus- ja arendusasutustes: Uurimisinstituutides või teadusprojektides, kus nad võivad osaleda sotsiaaltöö valdkonna ekspertidena uurimustes ja arendustöös.

Edasiõppimisvõimalused

Magistriõpingud on eelduseks õpingute jätkamiseks doktoriõppekavadel.

• Sotsiaaltööd on hea õppida just meie instituudis, kuna oleme selle eriala vastutsvaldkonnaks Eesti kõrghariduses.
• Instituudis õpetavad kompetentsed õppejõud erinevatest ühiskonnateaduste valdkondadest- Sul on võimalik osa saada nende teadmistest. 
• Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset akadeemilist haridust hallatavate õppekavade üliõpilastele ning osaleda aktiivselt teadus- ja arendustegevuses oma vastutusvaldkondades.
• Üliõpilased on kaasatud instituudi teadusprojektidesse. Riiklikult on mitmeid konkursse, kuhu üliõpilased saavad oma uurimusi esitada. Näiteks 2016. aasta Sotsiaalministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkurssil sai tunnustatud meie eriala üliõpilane Sirje Pint, kes kirjutas oma töö teemal "Lapse abivajaduse hindamine lastekaitseseaduse kontekstis Jõgevamaa näitel."  Lähemalt siit.
• Võimalik on ERASMUS-vahetuse korras õppida ja praktiseerida väliskõrgkoolides.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suunal tehtav teadustöö on reeglina suunatud eesti inimeste heaolu uurimisele ning teenuste arendamisele sotsiaaltöö erinevates valdkondades.

Viimastel aastatel on TLU Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suund olnud koordinaatoriks/partneriks järgmistes olulisemates teadusarendusprojektides:

• H2020 projekt „Accelerate co-creation by setting up a multi-actor platform for impact from Social Sciences“ viiakse ellu 2015-2019 Groningeni Ülikooli koordineerimisel. Arendame välja ühise sotsiaalteaduste mõjude platvorm, mis toetab rahvusvahelist, interdistsiplinaarset sotsiaalteaduste ühist teadusarendustööd. Projektist rohkem: http://www.accomplissh.eu/
• Interreg rahastusel viiakse 2015-2017. Aastatel ellu projekt „Positive Attitude Development - Access to Labour Market for Young Adults with Mental Health Problems“. Koostöös vaimse tervise valdkonna teenusekasutajatele, teenuseosutajatel, koostööpartneritele ja valdkonnaarendajatele Eestis ja Soomes arendatakse võimalusi noorte töölesaamise ja tööl püsimise toetamiseks. Projektist rohkem: http://www.padproject.eu
• Sotsiaalministeeriumi rahastusel viidi 2016. Aastal läbi lastekaitse valdkonna uurimisprojekt teemal „Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest.“
• 2015. aastal viisime Sotsiaalministeeriumi tellimisel läbi „Uuringu psüühilise erivajadustega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel.“ Tulemuste info: siit

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tutvu sotsiaalkaitse suunaga siin.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. 

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Õppenõustaja-spetsialist:

Maria Lepik telefon: 6409 449, e-post: yti-ope@tlu.ee