Sotsiaaltöö
Sotsiaaltöö magistriõppekava eesmärk on kujundada tuleviku sotsiaaltöötajaid, kes mitte ainult ei tunne sotsiaaltöö teooriaid ja meetodeid, vaid on ka pädevad neid rakendama praktilise sotsiaaltöö erinevates valdkondades, sotsiaaltöö arendamisel ja juhtimisel. Meie eesmärk on arendada praktikuid, kes on kindlalt juurdunud sotsiaaltöö eetilistesse põhimõtetesse ning suudavad neid järgides paindlikult ja tõhusalt tegutseda erinevates olukordades.
Sotsiaaltöö on praktikal põhinev akadeemiline teadusvaldkond, mis keskendub sotsiaalsete muutuste esilekutsumisele, inimeste ja kogukondade mõjuvõimu suurendamise ja sotsiaalse õigluse edendamisele. See ühendab sotsiaal- ja inimteaduste teooriad, pärismusteadmistega, et lahendada individuaalseid ja ühiskondlikke probleeme, rõhutades inimõiguste, kollektiivse vastutuse ja mitmekesisuse austamise tähtsust. Teooria, teadusuuringute ja praktika ühendamise kaudu annab sotsiaaltöö spetsialistidele oskused tõhusalt sotsiaalsete probleemide korral sekkuda, kaitsta haavatavaid elanikkonnarühmi ning aidata kaasa poliitika väljatöötamisele ja teenuste osutamisele ja arendamisele, et sotsiaalprobleeme ennetada.
Sotsiaaltöö magistriõppekava varustab tuleviku sotsiaaltöötajaid vajalike tööriistadega erinevates sotsiaalkaitse valdkondades edukaks tegutsemiseks ning selle valdkonna arendamiseks ja juhtimiseks. Sotsiaaltööd on õpetatud Tallinna Ülikoolis (ning ka Eestis) alates 1991. aastast. Tänane magistriõppekava ühendab endas pikaajalisi traditsioone, pakkudes samal ajal uuenduslikke lähenemisi, et mõtestada tänapäeva ühiskonnas olulisi teemasid.
Pakume lisaks tasuta õppekohtadele (30) ka tasulist osakoormusega õpet (15 kohta, sessioonõppena, 3 aastat). Osakoormusega õppel on semestri hind ainepunkti põhine (orienteeruvalt 1050 eurot semester). Osakoormusega õppesse kandideerimiseks tuleb esitada eraldi avaldus.
Keda ootame õppima?
Sotsiaaltöö magistriõpe sobib laia silmaringiga, analüüsi- ja üldistusvõimelistele inimestele. Ootame õppima usaldusväärseid, empaatilisi ja sallivaid inimesi, kes on oma tegemistes järjekindlad ja vastutustundlikud, kes taluvad hästi pinget ning on võimelised tegema koostööd ning võtma vastu otsuseid.
Sotsiaaltöö magistriõppekavale on oodatud õppima sotsiaaltöö bakalaureusekraadi omandanud spetsialistid, kes juba töötavad erialal ja vajavad oma teadmiste uuendamist ning teoreetiliste ja praktiliste oskuste edasiarendamist.
Sotsiaaltöö erialase kõrghariduse puudumisel tuleb enne sotsiaaltöö magistriõppesse astumist läbida Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö bakalaureuse õppekava erialaainetest koosnev tasandusmoodul.
Miks tulla meile õppima?
- Teoreetiline õpe on tasakaalus praktilise õppega. Magistriõppes on teoreetiliste erialaste teadmiste omandamine seotud praktiliste oskuste omandamisega. Sellele aitab kindlasti kaasa praktika läbimine õpingute jooksul, kuid ka mitmed õppekavas sisalduvad ained on oma iseloomult praktilise suunitlusega.
- Süvendatud teadmised sotsiaalpoliitika ja sotsiaalteenuste korralduse ning arenduse vallas. Sotsiaaltöö magistriõppes kujundatakse üliõpilaste oskusi ja teadmisi, et kaasa rääkida sotsiaalpoliitika kujundamisel ja teostamisel ning sotsiaalteenuste arendamisel ja korraldamisel.
- Praktiliste klienditöö oskuste lihvimine. Magistriõppekava ained annavad teadmised ja oskused nii mikro- kui makrotasandi sotsiaaltööks erinevates valdkondades ja kliendirühmadega (näiteks: vaimne tervis, ohvriabi, töö peredega ja sisserännanutega).
- Uurija pädevuste arendamine. Magistritöö kirjutamine kujundab pädevusi teadusliku sotsiaaltöö- ja sotsiaalpoliitika uurimuse läbiviimiseks, aga ka laiemalt sotsiaaltöö planeerimiseks, korralduseks ja hindamiseks nii indiviidi, organisatsiooni kui kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil.
- Meie õppejõud on rahvusvahelise kogemusega oma valdkonna eksperdid. Eriala õppejõududeks on oma valdkonnas kompetentsed teadlased ja õppejõud ning ka eriala praktikud. Õppejõud teevad koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud väliskolleegidega ja edendavad eriala arengut Eestis. Meie meeskonnas on mitmeid sotsiaaltöö lähivaldkondade (nt. psühholoogia, demograafia) esindajaid, mis võimaldab mõtestada ühiskondlike protsesse ja sotsiaalprobleeme interdistsiplinaarsest vaatenurgast.
- Uued kontaktid ja laiem erialane võrgustik. Magistriõppes osalemine võimaldab laiendada oma erialast suhtlust sotsiaaltöö õppijate ja õppejõudude võrgustikus ning saada tagasisidet oma teadmistele ja oskustele.
- Paindlikud välisõppe võimalused. Oluline osa magistriõpingutest on lühi- ja pikaajalistel visiitidel välisülikoolide juurde, et täiendada omandatavaid teadmisi ja asetada need rahvusvahelise sotsiaaltöö konteksti.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
Õppetöö toimub sessioonõppe vormis paar korda kuus neljapäevast laupäevani. Üleülikoolilised ained (nt üldained ja enamik võõrkeele kursuseid) toimuvad ka sessioonivälistel aegadel.
Olulised erialaained
Magistriõppekavas (2016. aastal sisseastujatele) on tehtud muudatused, sh lähtuvalt sotsiaaltöötaja kutsestandardist (seitsmes tase), mille kohaselt magistriõpe keskendub eelkõige kogukonna ja makrotasandi sotsiaaltööle (bakalaureusetase klienditööle).
Õpingud annavad teadmisi sotsiaalpoliitikast, gerontoloogiast, rahvatervisest, rehabilitatsioonist, nõustamisest ja teistest olulistest teemadest, mis on vajalikud sotsiaaltöö teostamiseks, planeerimiseks ja juhtimiseks erinevates sotsiaaltöö valdkondades ning spetsialiseerumist kitsamasse sotsiaaltöö valdkonda.
Põhiõppejõud
Karmen Toros
Olen töötanud Tallinna Ülikoolis õppejõuna 2007. aastast. Töös üliõpilastega püüan julgustada neid mõtlema raamidest väljapoole, mh näha tugevusi ning ressursse endas ja oma klientides, kaasates klienti ja töötades koos kliendiga tema heaolu edendamiseks. Nagu klienditöös, nii ka õppejõu töös on mõjutused kahesuunalised − üliõpilased on aidanud minus tekitada huvi leidmaks loovaid lähenemisi õpetamisele, tõstatanud huvitavaid küsimusi, mis on aidanud mul jõuda oma uurimisteemadeni: lapse ja pere heaolu hindamine, tugevustele suunatud ja lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega, lapse- ja perekeskne lastekaitsetöö.
Õppejõuna väärtustan võimalust näha noorte inimeste arengut erialal, mis toetab ja jõustab abivajajaid "patsutusega õlale". Steve de Shazer (1994) on öelnud: "Professionaal ei lükka ega tõmba, vaid on alati kliendi selja taga ning koos vaadatakse ühes suunas."
Karmen Toros Eesti Teadusinfosüsteemis
Marju Medar
Olen lõpetanud 1982 a. TÜ eripedagoogika eriala ja kaitsnud 1996 aastal TÜ teadusmagistri kraadi ning 2004 aastal TPÜ filosoofiadoktori kraadi sotsiaaltöös. Olen juhtinud sotsiaaltöö eriala õpetamist Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis aastatel 1999-2012 ja Tallinna Ülikoolis aastatel 2012-2015.
1996. aastast tegutsen eksperdina ja projektitöö konsultandina ning oman 20 aastast kõrgkoolis koolitamise kogemust, seda nii taseme- kui täiendusõppes. Olen töötanud praktikuna nii haridus- kui sotsiaalvaldkonnas ning juhtinud mitmeid Eesti ja rahvusvahelisi sotsiaalvaldkonna teadus- ja arendusprojekte, mille tulemusena on valminud juhendmaterjalid juhtumipõhise võrgustikutöö läbiviimiseks, rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide koolituste läbiviimiseks ja tervisedenduseks kogukonnas.
Uurimissuundadeks on sotsiaalteenuste vajadus, kasutamine, korraldus ja osutamine ning sotsiaaltöö professiooni.
Marju Medar Eesti Teadusinfosüsteemis
Anu Toots
Olen õppinud St. Peterburi Riiklikus Ülikoolis, kus kaitsesin 1990 a. ka oma teaduskraadi. Tallinna Ülikoolis olen töötanud üle 30 aasta, õpetades algul politoloogiat, hiljem heaolupoliitikaid ja uurimistöö metodoloogiat. Külalisprofessorina olen pidanud heaoluriigi teemalisi kursusi ka Tampere Ülikoolis ja Viini Ülikoolis. Alates 2015. aastast olen TLÜs valitud sotsiaalpoliitika professoriks ja kuulun ÜTI Interdistsiplinaarsete Eluteeuuringute juhatusse. Minu teadustöö seostub eelkõige kaasaegse heaoluriigi jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse investeeringu poliitikatega, aga ka haridussüsteemide tõhususe analüüsidega. Olen olnud mitmete kodumaiste ja rahvusvaheliste komisjonide ja ekspertgruppide ning teadusajakirjade kolleegiumide liige, sh. kuulunud EKKA Nõukogusse ja SA ETAG Nõukogusse; teinud Eesti poliitika ekspertanalüüse Euroopa Nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Bertelsmanni Fondile. Samuti olen viinud läbi õppekavade hindamist nii Eestis kui välisriikides.
Usun, et iga sotsiaaltöö spetsialist vajab lisaks instrumentaalsetele kutseoskustele ka laia silmaringi. Ainult nii suudab ta mõista sotsiaalsete probleemide süvapõhjusi ja aidata kaasa sellele, et positiivsed muutused oleksid ulatuslikud ja kestlikud.
Mariann Märtsin
Olen kultuuri- ja arengupsühholoog. Minu uurimistöö fookuses on psühhosotsiaalne areng täiskasvanueas seoses elutee murrangute ja üleminekutega, sealhulgas töö- ja pereelu ühildamise ning rände kontekstis. Olen Tallinna Ülikooli vilistlane. 2001. aastal kaitsesin siin BSc kraadi psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika erialal ning 2004. aastal MSc kraadi psühholoogia erialal. Doktorikraadi kaitsesin Suurbritannias Bath’i Ülikoolis 2009. aastal. Ma olen töötanud teaduri ning õppejõuna mitmes rahvusvahelises ülikoolis, sealhulgas teadurina Cardiffi Ülikoolis Suurbritannias ning vanemlektorina Queenslandi Tehnoloogiaülikoolis Austraalias. Alates 2019. aastast töötan Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse õppesuunal psühhosotsiaalse töö dotsendina, panustades ennekõike psühhosotsiaalse töö ja nõustamisega ning uurimismetoodikaga seotud ainete õpetamisse.
Lisaks tööle ülikoolis olen ka praktiseeriv psühholoog ja perenõustaja.
Mariann Märtsin Eesti Teadusinfosüsteemis
Kersti Kriisk
Olen Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö lektor. Minu peamisteks uurimissuundadeks on sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika korraldus (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ja -poliitika) ning töö sotsiaalprobleemidega ühiskonnas.
Samas oman ligemale kümneaastast töökogemust sotsiaalnõunikuna kohalikus omavalitsuses ning olen sotsiaaltöö praktikate koordinaator instituudis nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe tasemel. Seega pean oluliseks praktiliste kogemuste ja teoreetiliste teadmiste ühendamist
Kersti Kriisk Eesti Teadusinfosüsteemis
Reeli Sirotkina
Olen õppinud sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat ligikaudud kümme aastat. Töötanud olen sotsiaalpoliitika valdkonnas, kuid uuringuid meeldib teha just inimestega nende igapäevaeluga silmitsi olles. Leian inimestega lihtsalt kontakti ning õppimine ja õpetamine on minu meelistegevused.
Õpetan sotsiaaltöös sissejuhatavaid ained ning kõike seda, mis puudutab sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat vanemate inimestega.
Olen osalenud rahvusvahelistes uurimisprojektides, mis on seotud olnud õppekava arendamisega, vanemate inimeste võimestamise ning eneseabigruppidega ja sotsiaaltöö praktika korraldamisega
Vastuvõtutingimused
- 100% vastuvõtueksam
- Bakalaureusekraad sotsiaaltöö erialal või rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon.
- Sotsiaaltöö erialase kõrghariduse puudumisel rakendub alates 2023. aastast vähemalt 25 EAP mahus TLÜ sotsiaaltöö bakalaureuse õppekava erialaainete läbimise kohustus. Igaks õppeaastaks kinnitatud kohustuslike erialaainete loetelu ja maht on kättesaadav TLÜ kodulehel vastuvõtutingimuste rubriigis. Üliõpilaskandidaat peab sotsiaaltöö erialaainete sooritamist tõendama õppekavale kandideerimisel. Tallinna Ülikoolis on võimalik aineid sooritada Avatud Ülikooli kaudu tasulises avatud tasemeõppes või taotleda varasemate õpingute arvestamist enne magistriõppesse kandideerimist vastavalt Tallinna Ülikoolis kehtestatud korrale.
Vastuvõtueksam:
Kõik sisseastujad peavad osalema vastuvõtueksamil, mis koosneb vestlusest (90%) ning kirjalikult
esitatud CV-st (10%).
CV koos fotoga (10%) peab olema selge, loogiliselt struktureeritud ja professionaalselt esitatud. CV
maksimaalne pikkus on 2 lehekülge. Kõik olulised andmed (hariduskäik; töökäik; täiendkoolitused ja
välisõpingud; inglise, eesti jt keelte oskus; projektitöö ja/või vabatahtlik tegevus sotsiaalkaitse
valdkonnas) on täpselt esitatud ja nende andmete lisamine CV-sse on põhjendatud. CV koos fotoga
tuleb laadida SAIS süsteemi, et see oleks komisjoni liikmetele enne vestlust kättesaadav.
Vestlusel (kokku 90%) hinnatakse kandidaatide ettevalmistust ja erialast sobivust 6 kriteeriumi
lõikes:
● Töökogemus ja oskus seostada seda magistriõpingute ja erialase arenguga (15%) –
vestlusel hinnatakse, mil määral suudab sisseastuja oma töökogemust analüüsida ja
veenvalt seostada sotsiaaltöö magistriõpingute ning erialase arenguga.
● Uurimistöö kogemus ja oskus seda analüüsida (15%) – vestlusel uuritakse sisseastujalt,
milline on tema varasem uurimistöö läbiviimise kogemus, millisel teemal ta plaanib kirjutada
oma magistritöö ja hinnatakse, kuidas ta suudab oma tulevase uurimistöö temaatika
veenvalt lahti seletada. Oma uurija pädevuste demonstreerimiseks julgustatakse
sisseastujaid rääkima ka oma tulevase uurimistöö võimalikust metoodikast (valim,
andmekogumise ja anlüüsi meetodid).
● Arusaamine tänapäeva sotsiaalprobleemidest (15%) – vestlus puudutab Eesti, Euroopa ja
ka globaalseid sotsiaalseid probleeme ja ühiskondlikke protsesse ning uurib sisseastuja
oskust neid mõista sotsiaaltöö perspektiivist.
● Täiendkoolitused ja välisõpingud ja oskus neid seostada magistriõpingute ja erialase
arenguga (15%) – vestlusel uuritakse, kuidas suudab sisseastuja mõtestada ja lahti seletada
seosed enda täiendkoolituste ja välisõpingute ning magistriõpingute ja erialase arengu vahel.
● Inglise keele oskus (15%) – kuna magistriõpe eeldab head inglise keele oskust nii loengutes
osalemiseks kui ka õppematerjalidega töötamiseks, siis küsitakse vestlusel kontrollküsimusi
ka inglise keele valdamise kohta.
● Esinemisoskus (15%) – vestlusel eeldatakse sisseastujatelt selget eneseväljendusoskust ja
head argumenteerimisvõimet.
Magistriõpe eeldab head ajaplaneerimise ja enesejuhtimise oskust, mistõttu uuritakse vestlusel ka
seda, kuidas sisseastuja on läbi mõelnud õppetöös osalemise ning kuidas ta plaanib leida muude
kohustuste (nt töö, pere) kõrvalt aega, et pühenduda täiskoormusega õppetööle ning lõpetada
õpingud nominaalajaga.
Hindamiskriteeriumid on kättesaadavad siin.
Sisseastujatega vesteldakse individuaalselt, igale sisseastujale on ette nähtud 15 min.
Vastuvõtt toimub sisseastumiseksami tulemuste põhjal moodustatud paremusjärjestuse alusel.
Vastuvõtulävend on 70 punkti.
Tasandusmooduli info
Sisseastuja, kes pole läbinud bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõpet sotsiaaltöö erialal, võetakse 2025/26 õppeaastal vastu tingimusel, et ta sooritab puuduvate kompetentside omandamiseks magistriõppekava kohustuslikud eeldusained ehk tasandusmooduli tasulise täiendusõppena enne õpingute algust.
Tasandusmooduli ained 2025. aastal sisseastumiseks
Tasandusmooduli läbimise tõendamiseks esitab kandidaat aadressile yti@tlu.ee VÕTA avalduse koos õpisooritusi tõendavate dokumentidega 1. aprilliks 2024.
VÕTAga seotud küsimuste korral võtke ühendust yti@tlu.ee.
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Sotsiaaltöö magistrikraadiga spetsialistid võivad leida tööd mitmetes erinevates valdkondades ja organisatsioonides. Näiteks võivad nad töötada:
- Avalikus sektoris: Sotsiaalministeeriumis, kohalikes omavalitsustes või riigiasutustes, kus nad võivad olla ametnikud, nõunikud või spetsialistid sotsiaalteenuste osutamise ja poliitika kujundamise valdkonnas.
- Sotsiaalteenuste pakkujatena: Avaliku-, era- ja mittetulunduslikes organisatsioonides nagu haiglad, vanglad, sotsiaal- ja päevakeskused, kus nad võivad töötada sotsiaaltöötajate, nõustajate või juhtidena, osutades abi ja tuge erivajadustega inimestele.
- Haridusasutustes: Kõrgkoolides või kutseõppeasutustes õppejõududena või nõustajatena, kes juhendavad tulevasi sotsiaaltöötajaid.
- Teadus- ja arendusasutustes: Uurimisinstituutides või teadusprojektides, kus nad võivad osaleda sotsiaaltöö valdkonna ekspertidena uurimustes ja arendustöös.
Edasiõppimisvõimalused
Magistriõpingud on eelduseks õpingute jätkamiseks doktoriõppekavadel.
Miks ühiskonnateaduste instituut?
- Sotsiaaltööd on hea õppida just meie instituudis, kuna oleme selle eriala vastutsvaldkonnaks Eesti kõrghariduses.
- Instituudis õpetavad kompetentsed õppejõud erinevatest ühiskonnateaduste valdkondadest- Sul on võimalik osa saada nende teadmistest.
- Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset akadeemilist haridust hallatavate õppekavade üliõpilastele ning osaleda aktiivselt teadus- ja arendustegevuses oma vastutusvaldkondades.
- Üliõpilased on kaasatud instituudi teadusprojektidesse. Riiklikult on mitmeid konkursse, kuhu üliõpilased saavad oma uurimusi esitada. Näiteks 2016. aasta Sotsiaalministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkurssil sai tunnustatud meie eriala üliõpilane Sirje Pint, kes kirjutas oma töö teemal "Lapse abivajaduse hindamine lastekaitseseaduse kontekstis Jõgevamaa näitel." Lähemalt siit.
- Võimalik on ERASMUS-vahetuse korras õppida ja praktiseerida väliskõrgkoolides.
Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd
Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suunal tehtav teadustöö on reeglina suunatud eesti inimeste heaolu uurimisele ning teenuste arendamisele sotsiaaltöö erinevates valdkondades.
Viimastel aastatel on TLU Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suund olnud koordinaatoriks/partneriks järgmistes olulisemates teadusarendusprojektides:
- H2020 projekt „Accelerate co-creation by setting up a multi-actor platform for impact from Social Sciences“ viiakse ellu 2015-2019 Groningeni Ülikooli koordineerimisel. Arendame välja ühise sotsiaalteaduste mõjude platvorm, mis toetab rahvusvahelist, interdistsiplinaarset sotsiaalteaduste ühist teadusarendustööd. Projektist rohkem: http://www.accomplissh.eu/
- Interreg rahastusel viiakse 2015-2017. Aastatel ellu projekt „Positive Attitude Development - Access to Labour Market for Young Adults with Mental Health Problems“. Koostöös vaimse tervise valdkonna teenusekasutajatele, teenuseosutajatel, koostööpartneritele ja valdkonnaarendajatele Eestis ja Soomes arendatakse võimalusi noorte töölesaamise ja tööl püsimise toetamiseks. Projektist rohkem: http://www.padproject.eu
- Sotsiaalministeeriumi rahastusel viidi 2016. Aastal läbi lastekaitse valdkonna uurimisprojekt teemal „Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest.“
- 2015. aastal viisime Sotsiaalministeeriumi tellimisel läbi „Uuringu psüühilise erivajadustega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel.“ Tulemuste info: siit
Instituudi õppetööväline akadeemiline elu
Tutvu sotsiaalkaitse suunaga siin.
Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.
Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.
Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.
Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.
Võta ühendust!
Sarnased erialad
Lastekaitse
Ühiskonnateaduste instituut
Lastekaitse valdkond on olulise tähtsusega riiklikus laste ja perede arengukavas, et tagada laste- ja perepoliitika järjepidev arendamine ning seeläbi laste ja perede heaolu kasv ning elukvaliteedi tõus.
Sotsiaalne ettevõtlus
Ühiskonnateaduste instituut
Oled arendaja või ettevõtja, kes soovib oma ühiskondlikku mõju kasvatada? Äkki hoopis sotsiaal- ja tervishoiusektori spetsialist, kes soovib luua jätkusuutlikumaid teenuseid?
Sellisel juhul on Tallinna Ülikooli sotsiaalse ettevõtluse magistrikava just Sulle!
Meie õppekava pakub paindlikku võimalust oma ideede arendamiseks Tallinna Ülikooli spetsialistide toel, kasutades Eesti uuenduslikku ja äritegevust soodustavat infrastruktuuri.