Filmikunst

Filmikunst

BFMi filmikunsti õppekava on ainus koht Eestis, kus on võimalik erialase spetsialiseerumisega filmikunsti õpet läbida.

Õppetase Rakenduskõrgharidus

Õppe kestus 4 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 36

Õppevorm Päevaõpe

Järgmine vastuvõtt aastal 2020.

Esimesel aastal läbitakse ühiselt filmikunsti alusaineid ning teisest aastast hakkab erialane spetsialiseerumine toimima eriala meistriklassides, kus iganädalaselt kohtutakse oma eriala meistriga. Lisaks sooritatakse kolmel järjestikusel semestril gruppidena ette antud ülesande järgi semestrifilm, mille teostamine toimub läbi erialaõppejõududest koosneva kunstinõukogu ees oma projekti esitlemise.

Keda ootame õppima?

Kõiki noori, kes soovivad oma tulevase elu pühendada filmikunstile.

Miks tulla meile õppima?

Filmikunsti rakenduskõrgharidus valmistab ette spetsialiste, kes omavad teadmisi filmi väljendusvahenditest. Õpingute käigus saab spetsialiseeruda ühele kuuest valdkonnast:

  • režii
  • stsenaristika
  • produktsioon
  • operaatoritöö
  • montaaž
  • heli

 

Lisaks sisseastumisel tehtud valikule on viimasel aastal võimalik omandada teadmisi veel ka teisest valdkonnast. Nii on tulevastel filmitegijatel oskused töötada ka assisteerival positsioonil (näiteks režissööri või operaatori assistendina).

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

BFM-il on kaasaegne tele- ja filmitehnika, mida kasutatakse loominguliste projektide elluviimisel. Õpetavad Eesti tunnustatumad filmiprofessionaalid ja teoreetikud ning külalisõppejõud rahvusvahelistest filmikoolidest.

Õppekava ja -ained

Tegemist on nelja-aastase päevaõppega. Filmikunst on väga intensiivse ja mahuka õppekavaga, seega eeldab filmikunsti õppimine täielikku pühendumist oma õppe- ja loomingulises tegevuses.

Õppevormi kirjeldus

Filmikunsti õppekaval õpivad tudengid kuuel spetsialiseerumismoodulil: režii, stsenaristika ja filmiteooria, produtseerimine, operaatoritöö, heli, montaaž.

Nelja aasta jooksul omandatakse hulk teadmisi terve kursusega ühiselt ning spetsialiseerutakse oma erialaainetes, mille raames sooritatakse nii erialaülesandeid eraldi kui ka ühiseid ülesandeid koos teiste erialadega. Nelja aasta jooksul filmikunstiõppes omandatakse baas, mille alusel pärast ülikooli lõpetamist saab siseneda filmitööstusesse assistendina ning aastate jooksul leida endale filmitööstuse erinevates valikute hulgast sobiva väljundi.

Esimese õppeaasta jooksul õpivad kõik tudengid ühiselt filmitegemise aluseid, sest sõltumata erialast peab iga filmitegija aru saama, millest film koosneb ning millised on filmi loomingulised ja tehnilised väljendusvahendid. Lisaks üldistele teadmistele saadakse ka teada, mida kujutavad endast teised erialad – see on hädavajalik, kuna filmitegemine on kollektiivne looming ning võimest koostööd teha sõltub paljuski lõplik tulemus. Koostööd saavad teha ainult inimesed, kes teineteist mõista soovivad ja oskavad.

Esimese aasta esimene semester on pühendatud peamiselt aluste (baasoskused, terminoloogia) omandamisele läbi suure hulga praktiliste harjutuste ning teine semester on mõeldud nende teadmiste kinnistamiseks ning mõtestamiseks. Esimese aasta harjutusi sooritatakse kõige minimaalsema tehnikaga, sest nagu on öelnud meie õppesüsteemi loonud professor Jüri Sillart: “Filmi saab teha ka püksirihmale”. Ehk siis, tehnika ei tee teie eest filmi, äge tehnika on ainult boonus. Ja kes suudab püksirihmale filmi teha, seda ei takista hiljem ka ükski aineline puudujääk.

Teine ja kolmas aasta on spetsialiseerumise aastad. Kõik erialad läbivad oma eriala spetsialseerumisained, milleks on: eriala meistriklass (peamine erialaaine, kus eriala põhiõppejõu käe all sooritatakse praktilisi harjutusi ja omandatakse erialased teadmised ja oskused), eriala seminar (aine, mis toetab mingit kindlat erialaspetsiifilist osa valitud spetsialiseerumisest, mis vajab erialdi fookust, näiteks tehnilisi oskusi) ning semestrilõpu filmiharjutus (iga semestri kõige olulisem praktiline ülesanne, mis sooritatakse gruppides ning milles tudengid näitavad iseseisvalt töötades semestri jooksul omandatud oskusi – kuna filmitöö on väga intensiivne, siis peaks tudeng juba varakult arvestama, et selle aine eest saadav ainepunktide hulk ei vasta reaalsele tööle, mida on vaja teha filmiharjutuse ettevalmistamiseks; iga inimene on erinev ning loominguliste harjutuste sooritamiseks kulutab erineva hulga aega).

Neljas aasta on mõeldud suures mahus praktika tegemiseks ning endale ühe lisaspetsialiseerumise valimiseks.

Tutvu õppekavaga ÕISis.

Õppejõud

Režii eriala meister: külalisprofessor Peeter Simm on Eesti filmi elav klassik, kelle käe alt on tulnud meie filmiajaloo märgilise tähtsusega teosed, s.h ”Ideaalmaastik” ja ”Arabella, mereröövli tütar”. Lõpetas cum laude Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) mängufilmide režissööri eriala 1976. aastal. Peeter Simmi lühifilmi “Tätoveering” juhendajaks oli Andrei Tarkovski. Režissöörina tunnustatud ja auhinnatud juba nõukogude ajal, on ta suutnud säilitada aktiivse erialase tegevuse tänaseni, tema viimased täispikad filmid olid ”Georg” ja ”Üksik saar” ning kõige viimaste filmidena eelmisel aastal valminud dokumentaalfilm “Eesti tennis 100” ning “Englas. Vana soldat”. Simm on ka ainus mängufilmirežissöör Eestis, kelle filme on näidatud nii Cannes'i kui ka Berliini filmifestivalide võistlusprogrammides. 2001. aastal tunnustati Peeter Simmi Valgetähe V klassi teenetemärgiga. 2011. aastal ilmus trükist Evelin Kivimaa elulooraamat "Peeter Simm. Eesti filmi partisan". Peeter Simm oli Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastatel 2014 - 2016.

Peeter Simm on külalisõppejõuna BFMi filmiosakonnas loenguid andnud mitmete aastate jooksul, tihedamalt aga alates 2011. aastast. Praeguseks on Peeter Simm filmikunsti bakalaureuse kursuse režii eriala meister ja kunstinõukogu juht.


 

 

Operaatorite eriala meister: külalisprofessor Mait Mäekivi  on üks Eesti tuntumaid ja hinnatumaid filmioperaatoreid, kes lisaks oma loomingulisele tööle on ka ühiskondlikult aktiivne, olles Eesti Filmioperaatorite Liidu ESC liige ning osalenud Kinoliidu, EFS-i ja Kultuurkapitali AV nõukogude töös. Operaator–lavastajana on ta oma senise karjääri jooksul teinud muljetavaldavad 16 täispikka mängufilmi, 16 lühimängufilmi, 7 dokumentaalfilmi, 6 teleseriaali ning hulk telesaateid ja reklaame. Karjääri olulisemate tunnustustena võiks välja tuua Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhinna “Parim operaatoritöö 1991 – 1996 a. filmis” ning 2007 a. Eesti Vabariigi V järgu Valge Risti ordeni filmiloojale. Lisaks edukale filmioperaatori karjäärile kodumaistel filmidel on Mait Mäekivi suutnud siiani hoida ka tugevat rahvusvahelist positsiooni, 2014-2015 aastal filmis ta Venemaal kaks täispikka mängufilmi.

BFMi filmiosakonnas on ta ühena olulisematest erialaõppejõududest tegutsenud kooli algusest peale, olles alates 2003. aastast nii operaatorite eriala meister kui ka kunstinõukogu liige. Ka BFMi eelkäija, Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetoolis oli Mait Mäekivi õppejõuna tegev alates esimesest vastu võetud filmikursusest, mis teeb tema õppejõu staažiks ligi 15 aastat.


 

Helirežii eriala meister Tiina Andreas on BFMi helikunsti dotsent alates 2012 aastat, BFMi filmiosakonnas on ta ühena olulisematest erialaõppejõududest tegutsenud kooli algusest peale, olles alates 2003. aastast nii helikursuse juhtiv õppejõud ning hiljem ka kunstinõukogu liige.

Ka BFMi eelkäija, Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetoolis oli Tiina Andreas õppejõuna tegev alates 2000. aastast, mis teeb tema õppejõu staažiks 15 aastat. Tiina Andreasele kuulub helistuudio Film Audio, kus ta jätkuvalt töötab helirežissöörina ning oma erialal on ta tegutsenud alates töö alustamisest Tallinnfilmis 1988 aastal.


Produktsiooni eriala meister Anneli Ahven on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis germanistikat (BA) ning Hamburgi Ülikoolis filmitootmist (MA) ning alates 1995. aastast töötanud erinevatel filmitootmisega seotud ametitel tootmisfirmas Exitfilm, hiljem loonud oma filmitootmisfirma Kopli Kinokompanii.

Alates 2006. aastast on ta Tallinna Ülikooli BFMi filmitootmise mooduli juhataja, kunstinõukogu liige ja dotsent. Anneli Ahven on Eesti Filmitootjate Liidu juhatuse ning Euroopa Filmiakadeemia liige ning lisaks ka valitud Cannes filmifestivali initsiatiivi Producer On The MOVE 2010. Erialase tegevusena võib välja tuua, et ta on 10 täispikamängufilmi, 8 dokumentaalfilmi, 5 lühifilmi produtsent. Tema toodetud 25. novembril 2015 esilinastunud "Must alpinist" osutus aasta üheks edukamaks filmiks, olles kolm nädalat järjest enimvaadatud linateos Eestis.


 

Margit Keerdo-Dawson on töötanud filmi alal alates 1998. aastast, kui Tallinnas filmiti Ameerika-Vene-Eesti koostöös filmi “Virtuoos”. Ta omandas operaator-režissööri eriala Tallinna Ülikoolis (2005) ja stsenaristika eriala Inglismaal (2008). Ta on töötanud filmigruppides erinevates rollides: tootmisassistendina, tootmisjuhi assistendina, režissööri assistendina, filminud dokumentaalfilme, kirjutanud ja lavastanud lühimängufilme ning stsenaristina loonud sarja "Klass: elu pärast" (2010) ja filmi/sarja "Nullpunkt" (2014) samanimelise noorteromaani põhjal. Hetkel töötab ta stsenaristi ja toimetajana ning on BFM-is täiskohaga stsenaristika eriala õppejõud. Ta on 2018. aastal loodud Eesti Stsenaristide Gildi üks asutajaliikmetest.


 

Montaaži eriala meister Madli Lääne-Metsalu on monteerija ja dokumentaalfilmide režissöör. 1995-2001 õppis ta Tartu Ülikoolis ajakirjandust, 1998-2003 Tallinna Pedagoogikaülikoolis telerežii erialal. 2009. aastal lõpetas Lääne magistriõpingud Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis ning on õppinud täiendkoolitustel Kölni ja Kuuba rahvusvahelistes filmikoolides ning Texase Austini ülikoolis.

Madli on töötanud toimetajana Kanal 2 hommikuprogrammis, ETV kultuurisaadetes ja režissööri assistendina ETV hommikuprogrammis. Tema film "Tähelepanu, start!" võitis Parima Eesti Lühifilmi tiitli aastal 2007 ning tema monteeritud “Toomiku film” võitis 2008 aasta Pimedate Ööde Filmifestivalil auhinna Tridens Baltic Film Award - Special Mention.


Vastuvõtutingimused

Millised on vastuvõtutingimused?

  • Vastuvõtueksam (erialane loominguline konkurss) 100%
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Järgmine vastuvõtt aastal 2020.

Näide 2018. aasta vastuvõtu eelkonkursist

Eelkonkursi tööde esitamise tähtaeg on 1. juuni 2018. Nõutud on järgmised tööd:

  1. Essee teemal „Miks ma pean filmi tegema”.
    Esseele märkida oma nimi ja eriala nimetus, mida soovite õppida.
     
  2. CV
     
  3. Portfoolio (valik oma parimatest töödest) esitamine on kohustuslik režiioperaatoritöö ja stsenaristika erialadel. Muudel erialadel soovituslik. 
    Oma nime juurde märkige kindlasti soovitud eriala. 
    Filmid ja videod esitada ainult YouTube'i või Vimeo linkidena. 
    Kõik kirjatööd saata elektrooniliselt! Ka fotod võib saata elektrooniliselt, välja arvatud operaatoritöö erialale kandideerijad.
  • Režissööride portfoolio - fotod, filmid, videod, kirjutised jne. Filmid ja videod esitada YouTube'i või Vimeo linkidena. Video/audio tööde kogupikkus maksimaalselt 10 minutit, fotosid maksimaalselt 30 tükki, kirjalike tööde pikkus kuni 10 lehekülge (reavahe 1,5 ja tähemärkide suurus 12).
     
  • Operaatorite porfoolio peab sisaldama fotokomplekti (minimaalselt 10 ja maksimaalselt 30 fotot  p a b e r i l) ja võib sisaldada kuni 3 filmitud tööd (YouTube'i või Vimeo linkidena), maksimum kogupikkusega 10 minutit.
     
  • Stsenaristide portfoolios on kohustuslik esitada vähemalt üks loominguline töö (ilukirjanduslik) ning võib olla esitatud ka uurimustöid. Nii artiklid, arvustused, stsenaariumid, ilukirjanduslikud tööd võivad kokku olla mahus kuni 20 000 tähemärki. Varem avaldatud kirjutised saata viitega (avaldamise aeg ja koht).
     
  • Helioperaatorite portfoolios võivad olla helindatud videoklipid, igat liiki helisalvestused ja/või töötlused, audiolugu (koos „libretoga“), tuntud filmi heli (mitte ainult muusika) analüüs, muu audiovisuaalteose heliga seotud töö või teos, kokku kuni 5 tööd. 
  • Montaažirežissööride portfoolios võivad olla filmid-videod (max 5 YouTube/Vimeo linki, mis esitatud ühes pdf failis); fotod (max 15, esitada ühe pdf failina) ja ilukirjanduslikud või akadeemilised kirjatööd (max 5, esitada pdf failidena). Kõikide tööde juurde kindlasti märkida oma nimi.

Elektroonilised materjalid (essee, CV ja portfoolio osad) saata meilile film@tlu.ee

Paberkandjal portfooliod tuua BFMi filmikunsti õppenõustaja ja -spetsialisti kätte kohale aadressil Narva mnt 27, Tallinn 10120, ruum N-522

Eelkonkursi edukalt läbinutega võetakse meili teel ühendust 22.06. Eelkonkursi läbinud saavad 23.06-04.07 esitada SAIS-i kaudu avalduse ning osaleda loomingulistel katsetel.

Ainult eelkonkursi läbinud pääsevad edasi filmikunsti vastuvõtu loomingulistele katsetele.

 

Näide 2018. aasta vastuvõtu loomingulistest katsetest

Praktiliste ja teoreetiliste ülesannete sooritamine vastavalt valitud erialale. Katsed toimuvad 6.07-12.07.2018

Kirjutamisülesannetega seotud katsetele kaasa võtta laptop!

Fotoülesannetega seotud katsetele kaasa võtta fotokaamera!

Filmirežii:

  • Pildistamine etteantud teemal ja fikseeritud ajavahemikus ning fotodest fotojutustuse koostamine välja selgitamaks kandidaadi eeldusi jutustada lugu, kasutades filmilähedasi (montaaž jne) visuaalseid väljendusvahendeid. Fotojutustuse esitlemine komisjonile.
  • Filmianalüüsi kirjutamine, kohapeal eelnevalt filmi näitamine.
  • Oma filmiloo kirjutamine (võib ka stsenaariumi vormis) selgitamaks kandidaadi oskust jutustada originaalset lugu ja loo lavastamine etteantud näitlejatega.
  • Kollokvium (vestlus kandidaadiga) selgitamaks välja tema loomingulisi ja isikulisi eeldusi valitavale erialale.

Filmioperaatoritöö:

  • Pildistamine etteantud teemal ja fikseeritud ajavahemikus ning fotodest fotojutustuse koostamine – välja selgitamaks kandidaadi eeldusi jutustada lugu, kasutades filmilähedasi (montaaž jne) visuaalseid väljendusvahendeid.
  • Portfoolio pildistamine fikseeritud ajavahemikus.
  • Filmianalüüsi kirjutamine, kohapeal eelnevalt filmide näitamine.
  • Kollokvium (vestlus kandidaadiga) selgitamaks välja tema loomingulisi ja isikulisi eeldusi valitavale erialale.
  • Katsetele tulles palume kaasa võtta silmaarsti tõendi, mis kinnitab värvide eristamise võimet.

Helioperaatoritöö:

  • Filmianalüüsi kirjutamine, kohapeal eelnevalt filmi näitamine.
  • Kuulamisülesanne ja audioloo jutustamine.
    Helirea koostamine etteantud pildilõigule – grupitöö, kasutades ProTools tarkvara.
  • Kollokvium (vestlus kandidaadiga) – selgitamaks välja tema loomingulisi ja isikulisi eeldusi valitavale erialale.
  • Katsetele tulles palume kaasa võtta audiogramm kõrvaarstilt.

Filmimontaaž:

  • Filmianalüüsi kirjutamine, kohapeal eelnevalt filmi näitamine.
  • Oma filmiloo kirjutamine etteantud materjali põhjal – välja selgitamaks kandidaadi oskust jutustada originaalset lugu.
  • Oma loo monteerimine etteantud filmimaterjalist.
  • Kollokvium (vestlus kandidaadiga) selgitamaks välja tema loomingulisi ja isikulisi eeldusi valitavale erialale.

Filmiproduktsioon:

  • Filmianalüüsi kirjutamine, kohapeal eelnevalt filmi näitamine.
  • Filmiprojekti kavandi koostamine.
  • Kollokvium (vestlus kandidaadiga) – selgitamaks välja tema loomingulisi ja isikulisi eeldusi valitavale erialale.

 Stsenaristika:

  • Filmianalüüsi kirjutamine, kohapeal eelnevalt filmi näitamine.
  • 5 minutilise lühifilmi stsenaariumi kirjutamine etteantud teemal.
  • Eriala kollokvium (vestlus kandidaadiga).

 

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

 

"Filmiosakond andis mulle elukutse, mis pole töö, vaid elustiil. Rohkem oleks raske tahta!"

-Greta Varts

Teised silmapaistvad vilistlased:

Tanel Toom, Rainer Sarnet, Jaak Kilmi, Rene Vilbre, Marko Raat, Vallo Toomla, Triin Ruumet, Mart Taniel, Moonika Siimets, Matis Rei, Mirjam Jegorov, Andres Maimik, Martti Helde jne.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Lõpetajatel on vajalikud oskused ja teadmised, et töötada filmitootmise nn teises lülis - režissööri, operaatori, helioperaatori, montaažirežissööri, produtsendi assistentidena.

Edasiõppimisvõimalused

Rakenduskõrghariduse omandanud on valmis jätkama õpinguid filmkunsti magistrantuuris, süvendades oma erialaseid teadmisi ja oskusi.

Miks BFM?

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut on ainus koht terves Eestis, kus on võimalik erialase spetsialiseerumisega filmikunsti õpet läbida ja kõrgharidus saada.

Lisaks on BFM parim koht õppimiseks, sest:

  • BFMis on Eesti moodsaim meedia ja kommunikatsiooniõppe võimalus koos oma ala parimate professionaalidega. 
  • BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui Eesti Kultuurkapitalilt. 
  • Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas. 
  • BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, arvutiklasse, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest. 
  • BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.
  • BFMis on Sul võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas.
  • Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris.
  • Vabal ajal on võimalik nautida tasuta kinoelamust BFMi oma Supernova kinos, kus toimuvad regulaarsed kinoseansid. Samuti on võimalik liituda BFMi segakooriga.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

BFMi vilistlaste filmid on olnud läbi aastate edukad, näiteks:

  • Triin Ruumeti "Päevad, mis ajasid segadusse" (Karlovy Vary eripreemia,  Eesti Kultuurkapitali aastapreemia: Aasta film 2016), 
  • Vallo Toomla "Teesklejad" (San Sebastiani festivali võistlusprogrammis osalemine), 
  • Tanel Toomi "Confession" (tudengi-Oscar ja lühifilmi Oscari nominatsioon, San Sebastiani festivali võistlusprogrammis osalemine jne), 
  • Martti Helde "Risttuules" (2014 Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali preemiad: parima operaatoritöö preemia Erik Põllumaale (rahvusvahelises võistlusprogrammis), 
  • Eesti parim täispikk mängufilm (Tridensi võistlusprogramm), filmiklubide föderatsiooni (FICC) auhind Don Quijote, Varssavi rahvusvahelisel filmifestivalil oikumeenilise žürii auhind, Thessaloniki rahvusvahelisel filmifestivalil preemia silmapaistva loomingulise saavutuse eest, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind: Neitsi Maali), 
  • Kaur Kokk "Olga" (Clermont-Ferrand International Short Film Festival 2014, Won Special Mention of the Jury, International Competition).

Blogi

BFMi filmitudengid peavad ka filmi- ja meediablogi (SIIA HILJEM LINK!), kust saab lugeda filmisoovituste kohta, tudengite tegemistest, BFMi töötajatest, tudengite saavutustest ja muudki.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Filmikunsti eriala tudengid teevad aktiivset koostööd Viljandi Kultuuriakadeemia ja lavakooli näitetudengitega, EKA stsenograafia ja animatsiooni tudengitega, Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengitega jne. Lisaks toimuvad nii õppeväljasõidud kui ka festivalide külastused ja tudengite omavahelised ühisväljasõidud.

Filmikunsti tudengid korraldavad igal aastal professor Jüri Sillartile pühendatud Püha Jüri Päeva ja konverentsi; osalevad Sleepwalkersi ja Best of BFMi programmides ning korraldavad ka ise erinevaid üritusi.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Ly Pulk

PostiaadressNarva mnt 27, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6199 922

E-post film@tlu.ee

Sarnased erialad

Audiovisuaalne meedia

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

Audiovisuaalse meedia eriala on ingliskeelne õppekava, kus on võimalik õppida väga rahvusvahelises seltskonnas. Õppekava fookus on meedia baasteadmiste, -oskuste ja loomevõime arendamine lavastuslikus televisioonis ning dokumentaal- ja lavastuslike filmide tegemiseks

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Ristmeedia filmis ja televisioonis

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

Ristmeedia filmis ja televisioonis on segu audiovisuaalsisu loomisest, loo jutustamisest ja meediamajandusest. Õppes keskendutakse nii teoreetilisele kui ka praktilisele.

Kui otsustad ristmeedia õppekava valida, õpid loo jutustamist, nii et see liigub eri suundades ja eri platvormidel. Näiteks võib lugu tutvustada filmina, laiendada teleseriaalidena ja lõpuks isegi elava esitlusena.

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Vaata eriala