Filmikunst

Tegemist on nelja-aastase päevaõppega. Filmikunst on väga intensiivne ja mahukas õppekava, seega eeldab filmikunsti õppimine täielikku pühendumist oma õppe- ja loomingulises tegevuses.

Õppevormi kirjeldus

Filmikunsti õppekaval õpivad tudengid seitsmel spetsialiseerumismoodulil: režii, stsenaristika, produtseerimine, operaatoritöö, heli, montaaž ja filmikunst.

Nelja aasta jooksul omandatakse hulk teadmisi terve kursusega ühiselt ning spetsialiseerutakse oma eriala ainetes, kus sooritatakse nii erialaülesandeid eraldi kui ka ühiseid ülesandeid koos teiste erialadega. BFM pakub tugeva baasi, mille najal saab pärast ülikooli lõpetamist siseneda filmitööstusesse assistendina ning aastate jooksul leida endale filmitööstuse erinevate valikute hulgast sobiva väljundi.

Esimese õppeaasta jooksul õpivad kõik tudengid ühiselt filmitegemise aluseid, sest sõltumata erialast peab iga filmitegija aru saama, millest film koosneb ning millised on filmi loomingulised ja tehnilised väljendusvahendid. Lisaks üldistele teadmistele saadakse ka teada, mida kujutavad endast teised erialad – see on hädavajalik, kuna filmitegemine on kollektiivne looming ning võimest koostööd teha sõltub paljuski lõplik tulemus. Koostööd saavad teha ainult inimesed, kes üksteist mõista soovivad ja oskavad.

Esimese aasta esimene semester on pühendatud peamiselt aluste (baasoskused, terminoloogia) omandamisele läbi suure hulga praktiliste harjutuste ning teine semester on mõeldud nende teadmiste kinnistamiseks ning mõtestamiseks. Esimese aasta harjutusi sooritatakse kõige minimaalsema tehnikaga, sest nagu on öelnud meie õppesüsteemi loonud professor Jüri Sillart: “Filmi saab teha ka püksirihmale”. Ehk siis, tehnika ei tee teie eest filmi, äge tehnika on ainult boonus. Ja kes suudab püksirihmale filmi teha, seda ei takista hiljem ka ükski aineline puudujääk.

Teine ja kolmas aasta on spetsialiseerumise aastad. Kõik erialad läbivad oma eriala spetsialseerumisained, milleks on: eriala meistriklass (peamine erialaaine, kus eriala põhiõppejõu käe all sooritatakse praktilisi harjutusi ja omandatakse erialased teadmised ja oskused), eriala seminar (aine, mis toetab mingit kindlat erialaspetsiifilist osa valitud spetsialiseerumisest, näiteks tehnilisi oskusi) ning semestrilõpu filmiharjutus (iga semestri kõige olulisem praktiline ülesanne, mis sooritatakse gruppides ning milles tudengid näitavad iseseisvalt töötades semestri jooksul omandatud oskusi – kuna filmitöö on väga intensiivne, siis peaks tudeng juba varakult arvestama, et selle aine eest saadav ainepunktide hulk ei vasta reaalsele tööle, mida on vaja teha filmiharjutuse ettevalmistamiseks; iga inimene on erinev ning loominguliste harjutuste sooritamiseks kulutab erineva hulga aega).

Neljas aasta on mõeldud suures mahus praktika tegemiseks ning endale ühe lisaspetsialiseerumise valimiseks.

Tutvu õppekavaga ÕISis

Režii eriala meister: külalisprofessor Peeter Simm on Eesti filmi elav klassik, kelle käe alt on tulnud meie filmiajaloo märgilise tähtsusega teosed, s.h ”Ideaalmaastik” ja ”Arabella, mereröövli tütar”. Lõpetas cum laude Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) mängufilmide režissööri eriala 1976. aastal. Peeter Simmi lühifilmi “Tätoveering” juhendajaks oli Andrei Tarkovski. Režissöörina tunnustatud ja auhinnatud juba nõukogude ajal, on ta suutnud säilitada aktiivse erialase tegevuse tänaseni, tema viimased täispikad filmid olid ”Georg” ja ”Üksik saar” ning kõige viimaste filmidena eelmisel aastal valminud dokumentaalfilm “Eesti tennis 100” ning “Englas. Vana soldat”. Simm on ka ainus mängufilmirežissöör Eestis, kelle filme on näidatud nii Cannes'i kui ka Berliini filmifestivalide võistlusprogrammides. 2001. aastal tunnustati Peeter Simmi Valgetähe V klassi teenetemärgiga. 2011. aastal ilmus trükist Evelin Kivimaa elulooraamat "Peeter Simm. Eesti filmi partisan". Peeter Simm oli Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastatel 2014 - 2016.

Peeter Simm on külalisõppejõuna BFMi filmiosakonnas loenguid andnud mitmete aastate jooksul, tihedamalt aga alates 2011. aastast. Praeguseks on Peeter Simm filmikunsti bakalaureuse kursuse režii eriala meister ja kunstinõukogu juht.

Operaatorite eriala meister, külalisprofessor Mait Mäekivi  on üks Eesti tuntumaid ja hinnatumaid filmioperaatoreid, kes lisaks oma loomingulisele tööle on ka ühiskondlikult aktiivne, olles Eesti Filmioperaatorite Liidu ESC liige ning osalenud Kinoliidu, EFS-i ja Kultuurkapitali AV nõukogude töös. Operaator–lavastajana on ta oma senise karjääri jooksul teinud muljetavaldavad 16 täispikka mängufilmi, 16 lühimängufilmi, 7 dokumentaalfilmi, 6 teleseriaali ning hulk telesaateid ja reklaame. Karjääri olulisemate tunnustustena võiks välja tuua Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhinna “Parim operaatoritöö 1991 – 1996 a. filmis” ning 2007 a. Eesti Vabariigi V järgu Valge Risti ordeni filmiloojale. Lisaks edukale filmioperaatori karjäärile kodumaistel filmidel on Mait Mäekivi suutnud siiani hoida ka tugevat rahvusvahelist positsiooni, 2014-2015 aastal filmis ta Venemaal kaks täispikka mängufilmi.

BFMi filmiosakonnas on ta ühena olulisematest erialaõppejõududest tegutsenud kooli algusest peale, olles alates 2003. aastast nii operaatorite eriala meister kui ka kunstinõukogu liige. Ka BFMi eelkäija, Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetoolis oli Mait Mäekivi õppejõuna tegev alates esimesest vastu võetud filmikursusest, mis teeb tema õppejõu staažiks ligi 15 aastat.

Helirežii eriala meister Tiina Andreas on staažikas ja hinnatud helirežissöör, kelle loomingulisse portfooliosse kuulub ligi poolteistsada mängu-, dokumentaal- ja animafilmi ning mitmeid auhindu ja tunnustusi. Kooridirigeerimise ja filmiheli haridusega Tiina Andreas on 2020. aastal asutatud helistuudio Film Audio kaasomanik ja tegevjuht. Ta tegutseb aastaid ka dublaažirežissöörina. Tiina Andreas on BFMi helikunsti dotsent alates 2012 aastat, BFMi filmiosakonnas on ta ühena olulisematest erialaõppejõududest tegutsenud kooli algusest peale, olles alates 2003. aastast nii helikursuse juhtiv õppejõud. Ka BFMi eelkäija, Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetoolis oli Tiina Andreas õppejõuna tegev alates 2000. aastast, mis teeb tema õppejõu staažiks enam kui 20 aastat.
Tiina Andreas on nomineeritud Islandi filmauhinnale EDDA parima helirežii kategoorias filmiga “The
Swan“ (2018)

Tiina Andreas IMDBs

Produktsiooni eriala meister Anneli Ahven on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis germanistikat (BA) ning Hamburgi Ülikoolis filmitootmist (MA) ning alates 1995. aastast töötanud erinevatel filmitootmisega seotud ametitel tootmisfirmas Exitfilm, hiljem loonud oma filmitootmisfirma Kopli Kinokompanii.

Alates 2006. aastast on ta Tallinna Ülikooli BFMi filmitootmise mooduli juhataja, kunstinõukogu liige ja dotsent. Anneli Ahven on Eesti Filmitootjate Liidu juhatuse ning Euroopa Filmiakadeemia liige ning lisaks ka valitud Cannes filmifestivali initsiatiivi Producer On The MOVE 2010. Erialase tegevusena võib välja tuua, et ta on 10 täispikamängufilmi, 8 dokumentaalfilmi, 5 lühifilmi produtsent. Tema toodetud 25. novembril 2015 esilinastunud "Must alpinist" osutus aasta üheks edukamaks filmiks, olles kolm nädalat järjest enimvaadatud linateos Eestis.

Stsenaristika eriala meister on Andris Feldmanis. Ta on tegutsenud stsenaristina aastast 2008 ning kirjutanud koos kaasstsenaristi Livia Ulmaniga nii mängufilme kui telesarju. Nende seni tuntuim film "Kupee number 6" (lavastaja ja kaasstsenarist Juho Kuosmanen) valiti 2021. aastal Cannes'i filmifestivali põhivõistlusprogrammi ning võitis seal Grand Prix. Hiljem on film korjanud veel mitmeid auhindu, nende seas ka Soome filmiauhinna Jussi parima stsenaariumi eest. Andris Feldmanise ja Livia Ulmani täispikk debüütfilm "Teesklejad" esilinastus San Sebastiani filmifestivali ametlikus programmis ning võitis Eesti filmi ja teleauhindadel (EFTA) parima stsenaariumi preemia. Andris Feldmanis on avaldanud romaani "Viimased tuhat aastat", mis pärjati aastal 2016 Betti Alveri parima debüütteose auhinnaga.
Andris Feldmanis on stsenaristika mooduli juht aastast 2021.

Andris Feldmanis EFISes

Montaaži eriala meister Madli Lääne-Metsalu on monteerija ja dokumentaalfilmide režissöör. 1995-2001 õppis ta Tartu Ülikoolis ajakirjandust, 1998-2003 Tallinna Pedagoogikaülikoolis telerežii erialal. 2009. aastal lõpetas Lääne magistriõpingud Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis ning on õppinud täiendkoolitustel Kölni ja Kuuba rahvusvahelistes filmikoolides ning Texase Austini ülikoolis.

Madli on töötanud toimetajana Kanal 2 hommikuprogrammis, ETV kultuurisaadetes ja režissööri assistendina ETV hommikuprogrammis. Tema film "Tähelepanu, start!" võitis Parima Eesti Lühifilmi tiitli aastal 2007 ning tema monteeritud “Toomiku film” võitis 2008 aasta Pimedate Ööde Filmifestivalil auhinna Tridens Baltic Film Award - Special Mention.

Eugen Tamberg kuulub mitmetesse erialaliitudesse – European Film Academy, Eesti Kinoliit, Eesti Teatriliit, Eesti Kunstnike Liit. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna 1984. aastal, pärast mida töötas ETV-s ning oli ka ETV peakunstnik. Viimased aastakümned on olnud vabakutseline kunstnik. Tamberg on töötanud nii filmi- kui ka kostüümikunstnikuna rohkem kui kolmekümnes kodu- ja välismaises filmis. Nende hulgas on näiteks: "Nimed marmortahvlil", "Georg", "Must alpinist", "Igitee", "Helene", "Tove" ja "Vee peal". Samaaegselt tegutseb Tamberg ka teatrikunstnikuna.

Tamberg on Eesti Teatriliidu parima kunstniku 2019. aasta aastaauhinna nominent filmidega “Noad kanade sees” ja “Medeia”.

Eugen Tamberg on nomineeritud kahel korral Soome Jussi parima kostüümikunstniku auhinnale (2016, “Ikitie” ja 2021 “Tove”).

2021. aastal pälvis Jussi auhinna filmi “Tove” eest. 2021. aasta EFTA parima kunstniku auhinna laureaat filmiga "Vee peal".

Eelkonkursi läbimine on kohustuslik. 

Eelkonkurss toimub SAISis perioodil 1.04 - 1.06.2024.

Eelkonkurss on pikendatud 16. juunini järgmistel erialadel: 

• Filmikunstnik
• Helirežii
• Operaator

Eelkonkursi tööd on essee, CV, videotutvustus ja portfoolio.

• Essee (PDF formaadis) teemal „Miks ma pean filmi tegema”. Stsenaristid võivad soovi korral teemat laiendada ja kirjutada essee teemal „Miks ma pean lugusid jutustama“. Essee pikkus kuni 3 lk, teksti suurus 12, font Times New Roman, reavahe 1,5.  
• CV. Kui kandidaat osales filmikunsti ettevalmistuskursustel, siis tuleb see kindlasti CVs ära märkida.
• Videotutvustus (kuni 2 minutit). Kandidaat tutvustab iseennast ja vastab küsimusele “Mida peaks vastuvõtukomisjon minu kohta kindlasti teadma?” Videotutvustus esitada YouTube’i või Vimeo lingina.  
• Portfoolio (valik oma parimatest töödest) esitamine on kohustuslik režii, operaatoritöö, stsenaristika ja kunstniku erialadel. Produtsendid portfooliot ei esita. Ülejäänud erialadel (montaaž ja heli) on portfoolio soovituslik. 

Režissööride portfoolio: fotod, filmid, videod, kirjutised jne. Filmid ja videod esitada YouTube'i või Vimeo linkidena. Video/audio tööde kogupikkus maksimaalselt 10 minutit, fotosid maksimaalselt 20 tükki, kirjalike tööde pikkus kuni 10 lehekülge (reavahe 1,5 ja tähemärkide suurus 12).

Operaatorite porfoolio peab sisaldama fotokomplekti (minimaalselt 10 ja maksimaalselt 30 fotot) ja võib sisaldada kuni 3 filmitud tööd (YouTube'i või Vimeo linkidena), maksimum kogupikkusega 10 minutit. Lisaks elektrooniliselt esitatud portfooliole tuleb operaatori erialale kandideerijal esitada portfoolio fotokomplekt paberkandjal (vaata täpsemalt allpool). Operaatorid esitavad ka silmaarsti tõendi, mis kinnitab värvide eristamise võimet.

Stsenaristide portfoolios on kohustuslik esitada 2-6 lugu jutustavat loomingulist tööd. Selleks sobivad stsenaariumid, koomiksid, näidendid, proosatekstid (novellid, jutustused jm). Kõik tööd tuleb esitada PDF-failidena.

Kunstnike portfoolios võivad olla joonistused, sketšid, visandid (sh visandivihikud), maalid, koomiksid, 3D-mudelid, kujundustööd, fotod ise meisterdatud makettidest ja mudelitest ning skulptuuridest. Lisaks võib lisada filmid-videod ja animatsioonid (max 5 YouTube/Vimeo linki, mis esitatud ühes pdf failis); fotod (max 30, esitada ühe pdf failina) ja ilukirjanduslikud või akadeemilised kirjatööd (max 5, esitada PDF-failidena). Kõikide tööde juurde kindlasti märkida oma nimi.

Helirežissööride portfoolios võivad olla helindatud videoklipid, igat liiki helisalvestused ja/või töötlused, audiolugu (koos „libretoga“), tuntud filmi heli (mitte ainult muusika) analüüs, muu audiovisuaalteose heliga seotud töö või teos, kokku kuni 5 tööd. Helirežissöörid esitavad ka kõrvaarstilt saadud audiogrammi.

Montaažirežissööride portfoolios võivad olla filmid-videod (maksimaalselt 5 YouTube/Vimeo linki, mis esitatud ühes PDF-failis, juurde märgitud kandidaadi panus); fotod-pildid-kollaažid (max 5, esitada ühe pdf-failina) ning ilukirjanduslikud või akadeemilised kirjatööd (max 5, esitada pdf-failidena). Kõikidele dokumentidele märkida oma nimi. 

Eelkonkursi tööd esitatakse SAISis elektrooniliselt Google Drive’i lingina. Kõik eelkonkursi tööd tuleb lisada ühte Google Drive kausta ja anda kõigile, kel on link, õigus kausta muuta (“Igaüks internetis, kellel on link, saab muuta”). Eelkonkursi tööd, millele komisjonil ligipääs puudub, arvesse ei lähe. Google Drive’i kausta nimeks tuleb panna eriala, millele kandideerite, ja seejärel oma nimi. Näiteks:

REŽISSÖÖR ANU ANDEKAS
STSENARIST ANU ANDEKAS
PRODUTSENT ANU ANDEKAS
OPERAATOR ANU ANDEKAS
HELIREŽISSÖÖR ANU ANDEKAS
MONTAAŽIREŽISSÖÖR ANU ANDEKAS
KUNSTNIK ANU ANDEKAS

Lisaks elektroonilistele materjalidele tuleb operaatori erialale kandideerijal tuua paberkandjal fotokomplekt (või saata posti teel) BFMi filmikunsti tootmisassistendile (Sven-Sander Paas) aadressil Narva mnt 27, Tallinn 10120, ruum V-403. Operaatorite paberkandjal portfoolio (fotokomplekt) peab filmikunsti tootmisassistendini jõudma hiljemalt 1. juuniks. Hilinenud töid ei arvestata. Fotokomplekti pärast sisseastumiskatseid ei tagastata.  

Eelkonkursil arvestatakse tööde hindamisel:

a) unikaalset ja isikupärast nägemust, mis väljendub töö teostuses;

b) tööde vastavust konkreetsele ülesandele kehtivatele nõuetele;

c) varasemat kokkupuudet filmikunsti ja meeskonnatööga.

NB! Ainult eelkonkursi läbinud pääsevad edasi filmikunsti vastuvõtu loomingulistele katsetele.

Vastuvõtukatsed koosnevad kahest osast: 1. eelkonkurss ja 2. põhikonkurss (loovülesanded 80% ja intervjuud 20%).

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Loomingulised katsed

Katsetele ei pääse kandidaat, kes ei ole edukalt eelkonkurssi läbinud!

Loovülesanded on erialati erinevad.

Režissöörid: 

• Fotojutustuse koostamine etteantud teemal. Pildistamine fikseeritud ajavahemikus, paberil koopiate väljaprintimine. Fotojutustuse esitlemine komisjonile.
• Lühifilmi stsenaariumi kirjutamine. Selle lavastamine kohapeal ja esitlemine komisjonile.

Stsenaristid: 

• Filmianalüüsiks valitud filmi vaatamine, filmianalüüsi kirjutamine.
• Lühifilmi stsenaariumi kirjutamine etteantud teemal.
• Foto põhjal tegelase karakterikirjelduse ning taustaloo kirjutamine. Pildistamine fikseeritud ajavahemikus.

Produtsendid: 

• Filmianalüüsiks valitud filmi vaatamine, filmianalüüsi kirjutamine.
• Filmiprojekti kavandi koostamine.

Operaatorid: 

• Filmianalüüsiks valitud filmi vaatamine, filmianalüüsi kirjutamine.
• Fotojutustuse ülesanne (teema selgub kohapeal). Pildistamine etteantud teemal ja fikseeritud ajavahemikus ning fotodest fotojutustuse koostamine – välja selgitamaks kandidaadi eeldusi jutustada lugu, kasutades filmilähedasi (montaaž jne) visuaalseid väljendusvahendeid.
• Portfoolio pildistamise ülesanne.

Monteerijad:

• Filmianalüüsiks valitud filmi vaatamine, filmianalüüsi kirjutamine.
• Oma piltstsenaariumi loomine etteantud materjali põhjal – välja selgitamaks kandidaadi oskust jutustada originaalset lugu.
• Oma loo monteerimine etteantud filmimaterjalist.

Helirežissöörid: 

• Filmianalüüsiks valitud filmi vaatamine, filmianalüüsi kirjutamine.
• Kuulamisülesanne. Helirea koostamine antud pildilõigule.

Kunstnikud:

• Joonistusülesanne, mis seisneb eskiiside tegemises ca 1,5 tunni jooksul. Joonistusvahendiks võib olla vabalt valitud (pliiats, marker, süsi, kriit, tušš, pintsel, kõrs, linnusulg jne.) Komisjon hindab töö tabavust, kompositsioonilist tervikut, tehnikat, isikupära.
• Loovtest, mis koosneb kolmest klassikalisest ülesandest ja sooritatakse kohapeal.
• Lühifilmi visuaalse kontseptsiooni loomine, mis koosneb neljast osast: stsenaariumi valik etteantud sünopsiste alusel, meeleolukavandi loomine tervele loole, loomaailma visualiseerimine ja kostüümikavandite loomine.
• Fotokompositsiooni loomine.
• Fotojutustuse koostamine etteantud teemal. Pildistamine fikseeritud ajavahemikus, paberil koopiate väljaprintimine. Fotojutustuse esitlemine komisjonile.
• Portfoolio pildistamise ülesanne (teema selgub kohapeal) ja selle esitlemine komisjonile (järgmisel päeval).

NB! Filmikunstnike katsetele tulles palume kaasa võtta oma meelis-kunstitarbed (pliiatsid, markerid v. värvid ja arvuti.)

Pärast loovülesandeid toimuvad kõigil erialadel intervjuud erialakollokviumitel. Erialakollokviumitele järgneb intervjuu ühiskollokviumil, mis on kõigile erialadele koos. 

Kirjalike tööde sooritamiseks tuleb kaasa võtta arvuti. Isikliku arvuti kaasavõtmise võimaluse puudumisel on võimalik kirjalike tööde tegemisel kasutada BFMi arvutiklassi. Pildistamisega seotud katsetele tuleb võtta kaasa fotokaamera.

Kandidaadid laevad loovülesannete osad samasse Google Drive’í kausta, kuhu esitasid materjalid eelkonkursile, luues sinna alamkausta “LOOVÜLESANDED”. Tähtajad täpsustatakse iga konkreetse loovülesande andmisel.

Põhikonkursil arvestatakse tööde hindamisel:

a)  unikaalset ja isikupärast nägemust, mis väljendub kas ülesande teostuses, ettevalmistuses või oma töö analüüsis;

b)  igale erialale vastavalt oma erialase nägemuse selgust, artikuleeritust ja ülesandele vastavust;

c)  vastavust konkreetsele erialale kehtivatele professionaalsetele nõuetele (tehnilised, vormistuslikud jne nõuded);

d)  võimekust meeskonnatööks. 

Silmapaistvad vilistlased

Tanel Toom, Rainer Sarnet, Jaak Kilmi, Rene Vilbre, Marko Raat, Vallo Toomla, Triin Ruumet, Mart Taniel, Moonika Siimets, Matis Rei, Mirjam Jegorov, Andres Maimik, Martti Helde jne.

2020. aastal tudengi-Oscari võitnud filmikunsti eriala vilistlane German Golub.
German Golub: ma ise ei pea ennast talendiks

Millistel erialadel võib tööd leida?

Lõpetajatel on vajalikud oskused ja teadmised, et töötada filmitootmise nn teises lülis - režissööri, operaatori, helioperaatori, montaažirežissööri, produtsendi assistentidena.

Edasiõppimisvõimalused

Rakenduskõrghariduse omandanud on valmis jätkama õpinguid filmkunsti magistrantuuris, süvendades oma erialaseid teadmisi ja oskusi.

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut on ainus haridusasutus terves Eestis, kus on võimalik erialase spetsialiseerumisega filmikunsti õpet läbida ja kõrgharidus saada.

Lisaks on BFM parim koht õppimiseks, sest:

• BFMis on Eesti moodsaim meedia ja kommunikatsiooniõppe võimalus koos oma ala parimate professionaalidega. 
• BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui Eesti Kultuurkapitalilt. 
• Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas. 
• BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, arvutiklasse, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest. 
• BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.
• BFMis on Sul võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas.
• Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris.
• Vabal ajal on võimalik nautida tasuta kinoelamust BFMi oma Supernova kinos, kus toimuvad regulaarsed kinoseansid. Samuti on võimalik liituda BFMi segakooriga.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

BFMi vilistlaste filmid on olnud läbi aastate edukad, näiteks:

• Triin Ruumeti "Päevad, mis ajasid segadusse" (Karlovy Vary eripreemia,  Eesti Kultuurkapitali aastapreemia: Aasta film 2016), 
• Vallo Toomla "Teesklejad" (San Sebastiani festivali võistlusprogrammis osalemine), 
• Tanel Toomi "Confession" (tudengi-Oscar ja lühifilmi Oscari nominatsioon, San Sebastiani festivali võistlusprogrammis osalemine jne), 
• Martti Helde "Risttuules" (2014 Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali preemiad: parima operaatoritöö preemia Erik Põllumaale (rahvusvahelises võistlusprogrammis), 
• Eesti parim täispikk mängufilm (Tridensi võistlusprogramm), filmiklubide föderatsiooni (FICC) auhind Don Quijote, Varssavi rahvusvahelisel filmifestivalil oikumeenilise žürii auhind, Thessaloniki rahvusvahelisel filmifestivalil preemia silmapaistva loomingulise saavutuse eest, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind: Neitsi Maali), 
• Kaur Kokk "Olga" (Clermont-Ferrand International Short Film Festival 2014, Won Special Mention of the Jury, International Competition).

Blogi

BFMi filmitudengid peavad ka filmilehte, kust saab lugeda filmisoovituste kohta.

Meie 2020. aastal sisse astunud tudengid kirjeldasid blogipostituses, millised olid nende esimesed tunded ja mõtted esimest suuremat kooliprojekti tehes.

Emotsioon: filmitudengid üksikul saarel ehk genius loci

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Filmikunsti eriala tudengid teevad aktiivset koostööd Viljandi Kultuuriakadeemia ja lavakooli näitetudengitega, EKA stsenograafia ja animatsiooni tudengitega, Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengitega jne. Lisaks toimuvad nii õppeväljasõidud kui ka festivalide külastused ja tudengite omavahelised ühisväljasõidud.

Filmikunsti tudengid korraldavad igal aastal professor Jüri Sillartile pühendatud Püha Jüri Päeva ja konverentsi; osalevad PÖFF Shortsi ja Best of BFMi programmides ning korraldavad ka ise erinevaid üritusi.

Maria-Silvia Kaarep

Õppenõustaja ja -spetsialist