Filmi- ja meediablogi

TLÜ kalender 2021: Millega tegeleb BFMi juhtivteadur Pia Tikka?

TLÜ 2021. aasta kalendri detsembrikuu fookuses on Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi juhtivteadur Pia Tikka. Uurime, mis on tal hetkel käsil ja kuidas ta oma vaba aega sisustab.

Pia Tikka BFM

Millised uuringuteemad ja -projektid on hetkel käsil?

Minu kõige esimene huvi puudutab inimmõistust. Minu lähenemine sellele hõlmab lugude jutustamise sotsiaalse aspekti ja kehastumise mõistmist. Need vaatenurgad moodustavad minu EU Mobilitas Pluss Top Researcher projekti põhiolemuse. Ma flirdin alati interaktiivsete jutuvestmise tehnoloogiate võimalustega ja otsin viise, kuidas masinad mõtetega ühendada. Hetkel arendan koos oma meeskonnaliikmetega virtuaalseid tegelasi, kes on võimelised reaalajas inimese käitumisele reageerima. Meie töö laieneb ka sotsiaalsetele robotitele, masinõppele ja tehisintellektile. Näiteks töötame välja migratsiooni osakonna jaoks uusi abistavaid tehnoloogilisi lähenemisviise. Kuid ma arvan, et tehisinimeste loomise edu sõltub sellest, kuidas me neile loodavaid taustalugusid päriselus konstrueerime ja käsitleme. Loomulikult ei tohi unustada suurt rolli inimsuhtluses, milleks on kontekstide tajumine.

Mis Teid elus inspireerib?

Inimeste saatus ja lood. Loodus. Filosoofia, filmid, kunst ja teadus. Armastus.

Millised on Teie huvid väljaspool ülikooli?

Mulle tuleb kohe pähe kaks asja – meri ja rohelised taimed! Terve eelmise aasta vältel ma kõndisin iga päev peaaegu kümme kilomeetrit või sõitsin koos oma abikaasaga 20 kilomeetrit Tallinna rannikuäärt mööda ralgratastel. Ma armastan meres ujumist, vahel isegi Oktoobri lõpus. Me korjame ka Inglirannast prügi, mis on väga hea lihastrenn. Suviti me seilame. Minu meelissihtkoht on Prangli saar oma salajaste randadega. Vahel me seilame isegi Poola ja Taani, vahel jälle Rootsi Kõrge Ranniku piirkonda.

Kuhu teadus liigub?

See liigub maailma holistilise ja süsteemse mõistmise poole, eriti suund, mis puudutab inimmõistusest. See tendents tingib teadusuuringute multidistsiplinaarsuse ja jätab kõrvale oma isoleeritud keskkonnas teaduse viljelemise. Kui me mõtleme teaduse tulevikule, siis minu arvates on alati kasulik vaadata tagasi inimmõtte ajalukku samal ajal lastes tehnoloogilistel uuendustel aina suurema kiirusega edasi liikuda.