Vaikus, tabud ja keerulised küsimused: mis toimus ENSV ajal Vormsil
Vormsi muuseumis on 12. septembrini üleval Tallinna Ülikooli üliõpilaste ELU projekti raames koostatud fotonäitus “Vormsi elu fotodel 1945-1990” nõukogude-aegsest Vormsi elust.
Kuidas elu peale rootslaste sunnitud lahkumist 1944 välja hakkas nägema, saab näha 1945.-1990. aastaid kajastaval fotonäitusel Vormsi talumuuseumis. Alates selle aasta märtsikuust on Tallinna Ülikooli üliõpilased kogunud kokku ELU projekti raames nõukogude ajal elanud Vormsiga seotud inimeste fotosid ja mälestusi. TLÜ BFM ajakirjandusõppejõu dotsent Barbi Pilvre ja ajalooprofessor Kersti Markuse eestvedamisel tehtud identiteediteemalise fotoprojekti kujundas kunstnik Henry Timusk, nõustas muuseumi juhataja Marju Tamm, kunagine metsaülem ja vallavanem Ants Varblane, kaasa lõi varem Vormsit uurinud kultuuritöötaja Külli Kivi, fotod on pärit Leili Vanaküla, Ene Sarapuu, Ants Varblase, Malle Hokkoneni, Paul Sarapuu, Galina Kozhevnikova jt kogudest. Kokku koguti umbes 300 fotot, mis on elektrooniliselt ka talletatud padlet-keskkonnas.
Näitusel on eksponeeritud ligi 80 fotot koos kommentaaridega. Mis juhtus nõukogude ajal endisel rannarootsi saarel? Mida sellest nüüd võib juba arvata ja mis on veel läbi rääkimata? Kes on tänased vormsilased? Saar on siiani täis tabusid ja kohatist vaikust lähiajaloo teemadel. Näitus püstitab mitmeid küsimusi ja inspireerib ka paari lähiajaloo-teemalist üliõpilasuurimust, mis järgmisel õppeaastal valmivad.
Vormsi saar on tuntud saarel elavate rannarootslaste tõttu ning seda kultuuri on projektipõhiselt, läbi rannarootsi pärimuskultuuri, rahvariiete, tantsu ja kommete elustamise, püütud saarel ka edasi kanda. Samas on suuresti tundmatu ja kirjalikult läbi töötamata ENSV-aegne elu saarel, mis oli hoopis teine, aga mida pole põhjust vaikida olematuks. Käesolev fotoprojekt on selle uurimise teel üks väike samm, mis loodetavasti ei jää viimaseks. Rannarootslaste lahkumisega ei jäänud Vormsil elu seisma, aga muutus oluliselt. Elati läbi sundkollektiviseerimine ja saart puudutas ka küüditamine. Vormsi sai samas 1961. aastal kaabliga elektri, regulaarse praamiühenduse, kino, töötasid koolid ja elati seltsielu, kõigest sellest räägivad ka fotod. Kui Vormsi ligi 3000 rootslasest lahkus enamik 1943-44, oli 1940ndate lõpus Vormsil taas ligi 3000 inimest, sõjapõgenikke ja inimesi erinevatest NSVL paikadest. Hiljem jäi saar taas tühjaks ja kogukond on olnud pidevas muutumises. Saar on ikka olnud avatud uutele tulijatele ja ettevõtmistele. Nüüdsete vormsilaste hulgas on palju selliste perede järeltulijaid, kelle juured ulatuvad pärastsõjajärgsesse keerulisse aega. Näitusel on fotosid ehitistest, erinevatest töödest, pidudest, praamiliiklusest kui ka saare elu palju mõjutanud piirivalve kohalolust.
Professor Kersti Markus ütles näitust sisse juhatades: “Kui rootslaste Vormsi oli sissepoole pööratud ühiskond, ehkki merepiirid igasse ilmakaarde lahti, siis nõukaaegne Vormsi oli multikultuurne ja avatud ühiskond, kuid paadiga polnud võimalik isegi Hiiumaale sõita. Need kontrastid on nii suured, et mõlemal poolel võib tekkida tahtmine üht või teist perioodi üle kirjutada, olematuks muuta. See ei ole aga võimalik ega vajalik.”
Näitusel saab ka näha ETV arhiivist pärit filmikroonikat 1950-1960ndatest ja Olav Neulandi 1980. aastast pärit filmi “Ajutised inimesed”, kus käsitletakse 1970ndatel toimunud noorte spetsialistide kampaaniakorras Vormsile tööle meelitamist, ent on näha ka saare eluolu.
Projekti toetas Tallinna Ülikooli ELU programm, TLÜ BFM teadus- ja loovuuringute fond ning päevaleht Kaleva fond.
Vormsi Talumuuseum Svibys on avatud K-P kell 11-17.
