Vilistlane Raimo Pregel: IT haridus värske vilistlase pilgu läbi

Raimo Pregel alustas kõrghariduse omandamist IT Kolledžis süsteemide arenduseerialal, kuid õpingud jäid muude huvide tõttu pooleli.

"Mind tegelikult huvitas pigem sulgpall ja seetõttu otsustasin täielikult sellele pühenduda, sellel ajal õppisin juurde ka tervisedendust Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Olles tegelenud sulgpalliga umbes 15 aastat, saavutasin soovitud baastaseme ja nüüd oli soov uuesti naasta programmeerimise juurde." Raimo on teadlikult pühendudes suutnud omandada kõrgel tasemel oskused mitmes valdkonnas: "Mulle ei tundunud kunagi õige tegeleda mitme asjaga ja vähem ning seetõttu pühendusin üksikutele tegevustele suurema innu ja motivatsiooniga. Ühes arvutimängus olin enda meeskonnaga Eesti tipus aastaid ja saavutasime Euroopas märkimisväärse taseme ning teises arvutimängus mängisin maailma tasemel. Sulgpallis mängin meistriliigas ja mängijana on veel mõned sihid saavutamata, mille poole liigun hetkel igapäevaselt. Treeneritöös olen saanud asendamatuid kogemusi, tänu millele olen enda õpilased suutnud väga efektiivselt viia algtasemest kõrgematesse liigadesse ja seda lühikese ajaga."

Ülikoolis oli Raimo lemmikõppeaine teoreetiline informaatika, mida loeb Digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak: „Üheks märkimisväärseks omaduseks oli see, kui väga Normak pühendus aine õpetamisel. See tekitas tunde, et tema suudab näha teemas nii suurt väärtust, mida mina alguses ei suutnud. Seetõttu tekkis mul soov rohkem pühenduda ja vaadata, et kas minul on võimalik ka leida see väärtus – õnneks suutsin ja nii saigi sellest minu lemmikõppeaine.“

Peale selle toob Raimo esile matemaatika lektorid Anna Šeletski, Tatjana Tambergi ja Jüri Kurvitsa: „Huvitav oli kogeda, kuidas samal ajal oli meie matemaatika õppejõududeks minu arvates kolm oma ala täielikku eksperti,“ ja lisab naljatades, „see tõenäosus tundub olevat üks miljardist, need samad õppejõud saavad ilmselt täpsemad arvutused teha, kuid minu jaoks oli see once in a lifetime sündmus.“ Raimole meeldisid ka erialase inglise keele tunnid, mida andis Helis Rõuk. “Helis suutis luua väga dünaamilisi tunde, ta arvestas tagasisidega ja suutis samal ajal pakkuda tunnis väljakutsuvaid harjutusi ning luua huvitava õpikeskkonna.“

Kuigi ülikoolis õpetamine oli alati olnud üks tema unistustest, sattus Raimo õppejõu rolli juhuslikult: „Pakuti võimalust heade õpitulemustega tudengil tulla kursuse kaasõppejõuks ning kursakaaslane soovitas mind ja mina olin kohe nõus.“ Olles ka varem põhjalikult süvenenud antud aine sisusse oli Raimo jaoks selle õpetamine võimalus näha kui palju olid tema enda teadmised kinnistunud. “Kuna ma õppisin põhjalikult, siis oli ka lihtsam ise seda edasi õpetada. Programmeerimine ei ole kvantfüüsika (kuigi seegi pole ületamatu), vaid seal on loogika väga tähtsal kohal.“ Praeguseks on Raimo osalenud juba 4 kursuse läbiviimisel. Hetkel õpetab Raimo koos viimase kursuse tudengiga rakenduste programmeerimist teise kursuse tudengitele, kus õpetatakse rakenduse arendamist algfaasist kuni töötava lahenduseni.

Õpetamise jooksul on Raimo märganud tudengite seas tähelepanekuid: “Värsked tudengid usuvad, et õppejõud peab alati kõike peast teadma, kuid see on väga eksitav – sellest suhtumisest on näha, et puuduvad veel reaalelulised kogemused. Selle asemel, et investeerida enda aega asjade pähe tuupimisele, oleks mõistlikum püüda aru saada, kuidas asjad tegelikult töötavad ja selle tulemusena on võimalik ükskõik mida vajadusel juurde õppida.“

Tegelikult on Raimo õpetaja rollis olnud juba nooremana. Raimo on spordiga tegelenud terve elu ja 16-aastaselt leidis ta sulgpalli. Huvi sulgpalli vastu kasvas ruttu ning juba 19-aastaselt võis Raimot näha mitte ainult platsil mängijana, vaid ka treenerina. Õpetamisel peab Raimo tähtsaks kindlate reeglite olemasolu. “Süüdistamise või karistamisega inimest ei õpeta. Õpetamisel peavad olema konkreetsed raamid ja samas on vaja, et õpikeskkond oleks toetav, et soodustada eksperimenteerimist ja eksimist. Kui Sa ei eksi, siis Sa ei õpi.” Ta rõhutab, et lolle küsimusi ei ole olemas „Ma alati aitan inimesi, kes pühenduvad, ma võin vahepeal naerda, aga siis ma alati ikka jätkan aitamist ja selgitan – naermine on väga tähtis osa sellest,“ muigab Raimo. “Tudengina oli samuti naljakas õpetada, kuna paljud tudengid olid minu kursuselt, aga kuna mul oli varem nende teemadega kokkupuuteid olnud, siis ei tundunud see imelik. Õpetamise mõte ongi, et mitte alati ei õpeta see, kes on targem, vaid kellel on rohkem kogemust just õpetamise ja kommunikatsiooniga ja kes suudab juhendada teisi iseendast paremaks.

Õppejõud on nagu mentor.” Omades nüüd juba 15-aaastast treenerikogemust on Raimo kindel, et pühendumine ja huvi teada saada on väga väärtuslik: „See, kes ei pühendu, tema jaoks on 15 aastat otsekui üks aasta, aga 15 korda, kuid kes on pühendunud kindlale tegevusele, temal on 15 aastat olnud aega süvenenult ja põhjalikult kogeda.

Hetkel töötab Raimo Ampler Bikes OÜ elektrijalgrataste idufirmas juunior backend arendajana. Informaatika erialalt sai Raimo kaasa oskuse kohaneda: “Hetkel on mul tööl vaja teha miljon erinevat asja ja ka ülikoolis õppisime me palju erinevaid asju. See õpetas vahetama ühelt teemalt teisele, uut informatsiooni vastu võtma ja pidevalt kohanema. Alguses nägin seda negatiivsena, et ei olnud võimalust kindlale teemale pühenduda, kuid see oli vastupidi kasulik, sest nüüd on mu baas võimalikult laiahaardeline ja saan ise valida kuhu pühendun edasi.”

Kõigile, kes soovivad õppida programmeerimist, ütleb Raimo järgmist: “IT peaks olema vahend, kuidas teha elu kättesaadavamaks, aga eesmärk ei tohiks olla teha inimeste elu liiga mugavaks. Programmeerimine ei ole lihtsalt koodi kirjutamine, vaid probleemi lahendamine. Enne kui asuda programmeerimise kallale, tuleks juba lahendada ülesanne ning seejärel panna see arvuti keeles kirja – see mõtteviis on mul aidanud täisväärtuslikumalt läheneda õppimisele. Iga tegevus koosneb väiksematest osadest, kus iga väike detail on väga tähtis ning mõjutab protsessi märkimisväärselt.”

Raimo mainib veel, et oluline on aktsepteerida ja mõista endast erinevaid inimesi, sest see viib efektiivsema koostööni. “Ma olin alguses valel avamusel, et hea programmeerija on ainult teatud moodi. Kuid mida rohkem olen teinud koostööd endast täielikult erinevate inimestega, seda rohkem ma mõistan, et inimesed on nii iseloomult, oskustelt, suhtumiselt kui ka olemuselt väga erinevad ja püüdes leida ühist eesmärki on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi. Tegelikult on meil vaja õppida kritiseerimise asemel hoopis toetama kõigi unikaalsust ja siis võib viia enneolematute tulemusteni. Valides kitsasilmaliselt ainult teatud oskuste ja endaga väga sarnaseid inimesi, siis jooksevad need projektid tihti tupikusse.

Üheks soovituseks saada täisväärtuslikumaks inimeseks soovitab Raimo palju reisida. Olles elanud Aafrikas, Aasias, Põhjamaades, palju seljakotiga reisinud ning osalenud lugematu arv kordi noortevahetustel ja erinevates vabatahtlikes projektides ei oskaks ta ette kujutada kui piiratud elu võiks ta elada, kui ta ei oleks saanud neid kogemusi. “Mida rohkem inimene teab, seda rohkem ta näeb, kui vähe ta teab.”

VAATA, MIS PROJEKTE TEGI RAIMO ÕPINGUTE AJAL