Kes on meie selle aasta uued doktorid ehk kuus küsimust Darja Dorvingule ja Szilard Tibor Tothile
Igal aastal saab Tallinna Ülikool endale juurde hulga doktoreid, keda sügisel pidulikult promoveeritakse. Selleks, et meie doktorite kohta rohkem teada saada ja innustada ka teisi helgeid päid õpinguid doktorantuuris jätkama, küsib Tallinna Ülikool viimase aasta jooksul väitekirja kaitsnud tublidelt inimestelt, millega nad praegu tegelevad, mida õpingute ajal kõige rohkem iseenda kohta õppisid ning millised on head näpunäited, kuidas kaitsmise päeval minimaalselt närveerida ja end enesekindlalt tunda.
Darja Dorving kaitses novembris doktoritööd, milles uuris malemängu fenomeni 1920. - 1930. aastate vene kirjanduses. Täpsemalt seda, missuguses kontekstis malemäng kirjanduses esile kerkib.
- Mille järgi oma doktoritöö teema valisid ehk miks just malemängu teema?
Darja Dorving: Malemängumotiividega tegelesin juba bakalaureauseõpingute ajal. Diplomitöö oli pühendatud malemängu motiividele Sigizmund Krzizhanovski proosas. Seda teemat oli vähe uuritud. Doktoriõpingute ajal sain aru, et malemängu teema on vähe uuritud mitte ainult Krzizhanovski proosas, vaid üldse vene kirjanduses ja otsustasin seda arendada.
- Kus praegu töötad ja kuidas rakendad oma töökohal doktoriõpingute ajal saadud teadmisi?
D.D: Praegu töötan Maardu gümnaasiumis kultuurianalüüsi, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Doktoriõpingute ajal saadud teadmised aitavad faktiliselt, aga kõige rohkem aitab „ülikooli kool“, mis õpetas mind jääma igas olukorras endaks.
- Mida doktoriõpingute ajal kõige rohkem eelkõige iseenda kohta õppisid?
"Olen analüütik ja selles on minu talent. Kõige rohkem mulle meeldib õppida: teada saada, mida enne ei teadnud, eriti ajaloost ja kultuurist. Sama skeem kehtib ka kommunikatsiooni kohta: iga inimene on nagu raamat, mis toob uut informatsiooni ja peegeldab mind."
Darja Dorving, humanitaarteaduste instituudi doktor
D.D: Sain teada, et ei kasuta kõiki võimalusi, mida elu mulle annab ja peab olema aktiivsem.
- Millised on Sinu hobid/harrastused, mis aitavad teadus- ja igapäevatöö kõrval vaimu värskena ja mõtted erksana hoida?
D.D: Mul pole hobisid, sest igas aines näen potentsiaalset uurimisobjekti. Kunagi armastasin joonistada, teha videot, lugusid kirjutada, kuid nüüd saan aru, et loojaks olemiseks mul pole piisavalt talenti ja oskusi. Olen analüütik ja selles on minu talent. Kõige rohkem mulle meeldib õppida: teada saada, mida enne ei teadnud, eriti ajaloost ja kultuurist. Sama skeem kehtib ka kommunikatsiooni kohta: iga inimene on nagu raamat, mis toob uut informatsiooni ja peegeldab mind. Ametialane deformatsioon. Selleks, et mõtteid värskena hoida, jalutan linnas või mere ääres.
- Kuidas julgustada ka teisi helgeid päid jätkama õpinguid doktorantuuris?
D.D: Doktorantuur on ainult entusiastidele, ei ole vaja teiste nõuandeid. Suure teaduri jaoks doktorantuur on lapsepõlv. Kuid ainult doktorantuur annab võimaluse uurida huvipakkuvat objekti sügavamalt ja kes teab, võib olla see lõpeb suure avastusega tulevikus. See on imeline aeg enesetäiendamiseks, mõtlemiseks, arutamiseks, kontakti loomiseks ja maailma avastamiseks. Arvan, et see viimane on kõige tähtsam põhjus, miks peab kindlasti jätkama õpinguid doktorantuuris.
- Mõni hea näpunäide või soovitus (toimiv!), kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
D.D: Kuu enne kaitsmist alustage 3mg melatoniini päevast võtmist. Öösel enne kaitsmist proovige 5-6 tunni magada, kõik muu tuleb iseenesest.
Szilard Tibor Toth kaitses suvel väitekirja, milles uuris väljasurnud tartu keele ajalugu ja selle tähtsust
- Mille järgi oma doktoritöö teema valisid ehk miks just tartu keele ajalugu?
Szilard Tibor Toth: Alates 1996. aastast olen suhelnud võru / võro keele aktivistidega, mind on üllatunud võro liikumise ja võro keele elujõulisus. Hiljem on minule mõju avaldanud Marju Lepajõe ja Jaak Peebo looming. Professor Mati Hint on mulle Wastsest Testamendist rääkinud, temaga oleme Rõngus mõnes talus käinud, kus oleme tartu murde kõnelejatega suhelnud. See kõik on mind viinud tartu keele uurimiseni.
- Kus praegu töötad ja kuidas rakendad oma töökohal doktoriõpingute ajal saadud teadmisi?
"Mina olen õnnelik inimene või ma olen just õnnetu? Ei tea. Minu hobi on minu töö. Mu harrastus on ikka soome-ugri keeled. Seega, kui ma eesti keelt uurin, õpetan või soome keelt õpetan, ei tee ma midagi muud, kui tegelen oma harrastusega, nii et ma tööd tehes ei väsi."
Szilard Tibor Toth, humanitaarteaduste instituudi doktor
S.T.T: Tartu Ülikooli Narva kolledžis on üks kirjakeele ajaloo aine, mida ma pikalt õpetanud olen. Just seda ainet õpetades olen neid teadmisi rakendanud. Aga kuna tartu keel on mu armastus, püüan sellest ka teistes ainetes rääkida.
Tihti mõtlen Peep Nemvaltsi loengute peale, et igas töös peab selgeks tegema, mis mõistetega opereerime ja mis on terminite tähendus ning neid tuleb ikka reeglipäraselt kasutada.
- Mida doktoriõpingute ajal kõige rohkem eelkõige iseenda kohta õppisid?
S.T.T: Erinevate õppejõudude juures olen eri lähenemistega kokku puutunud, just see on huvitav olnud, et sama küsimuste juurde saab erinevat moodi läheneda.
- Millised on Sinu hobid/harrastused, mis aitavad teadus- ja igapäevatöö kõrval vaimu värskena ja mõtted erksana hoida?
S.T.T: Mina olen õnnelik inimene või ma olen just õnnetu? Ei tea. Minu hobi on minu töö. Mu harrastus on ikka soome-ugri keeled. Seega, kui ma eesti keelt uurin, õpetan või soome keelt õpetan, ei tee ma midagi muud, kui tegelen oma harrastusega, nii et ma tööd tehes ei väsi.
- Kuidas julgustada ka teisi helgeid päid jätkama õpinguid doktorantuuris?
S.T.T: Kui inimene ei taha edasi areneda, siis on see stagnatsioon, mis on iseenesest halb asi. Peab ikka edasi minema, muud ei oska ma öelda.
- Mõni hea näpunäide või soovitus (toimiv!), kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
S.T.T: Ma ei ole närveerinud, sest olen seda teemat nii pikalt uurinud, et siis ei saanud enam närveerida. Kuid oleks ikka paha soovitus, kui ma ütleksin, et õppige doktorantuuris 10 aastat! Ei, ärge ikka nii kaua õppige, aga olge põhjalikud ja siis te ei paanitse. Põhjalikkus annab ikka kindlustunnet.
