Humanitaarblogi

TÜHI ja EKA tudengite ühiskonverents Kolga mõisas

2018. aasta sügissemestril toimus juba teist korda interdistsiplinaarne kursus "Mõis kui Balti ajaloo fenomen – interdistsiplinaarseid vaatenurki", mis sai teoks TÜHI ning Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ning muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna koostöös. Kursust vedasid TÜHI ajaloo suuna õppejõud Linda Kaljundi ja Ulrike Plath, loenguid pidasid mitmed TÜHI ja EKA õppejõud ning mäluasutuste spetsialistid.

Kolga mõis

Kursus tõukus soovist katsetada uusi vaatenurki mõisate mineviku ja tänapäeva uurimiseks. Mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse. Samuti on mõis – ennekõike härrastemaja näol – üks väheseid baltisaksa pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus pärandimaastikus. Kuid kas ei ole mõisate kuvand seeläbi muutunud liiga ühekülgseks?

Kursusel käsitleti mõisa kui võtmelist nähtust, mille ümber koonduvad paljud Eesti mitmerahvuselise ajaloo peateemad ning mis võimaldab heita uut valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuse mõju ja konfliktide loole. Muuhulgas tulid vaagimisele mõisa toimimine tootmisüksuse ning kultuurilise ja ühiskondliku elu keskusena; uued perspektiivid, mida pakub materiaalse kultuuri ja kehalisuse uurimine mõisate käsitlemisel; mõisatega seostuvad diskursused ja representatsioonid – orjusekriitilisest reisikirjadest baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ambivalentse mõisasuhteni; ning samuti muutuvate uurimis- ja restaureerimispraktikate roll mõisate kuvandi ja tähenduse teisendajana.  

8. detsembril leidis kursuse raames aset TÜHI ja EKA tudengite ühine väljasõit Kolga mõisa. Minikonverentsil peeti 12 rühmatööna valminud ettekannet, mille teemad ulatusid arheoloogiast tänapäeva mõisamajandamise eri tahkudeni ning kirjandusloost toiduajalooni. Vaatluse alla võeti suur hulk erinevaid mõisaid, aga samuti näiteks Suuremõisa mõisnike panus Kärdla kui tööstusasula arendamisse.

Uurimistöö käigus olid üliõpilased kasutanud muuseumite ja arhiivide kogusid, aga näiteks ka isiklikke perekonnaajaloo allikaid ja intervjuusid Nõukogude ajal mõisate restaureerimist juhtinud inimestega.

Ekskursiooni Kolga mõisa juhatasid Hilkka Hiiop ja Anneli Randla EKAst, diskussandina osales konverentsil ka Aivar Põldvee TÜHI Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskusest. Õppesõitu toetasid EKA ja TÜHI õppefond. Tänud ka Kolga mõisa omanikule Anu Koppelile ja Kolga muuseumile.

Foto: Aivar Põldvee (rohkem pilte siin)