Tiiu Kuurme: teeme oma tööd selle nimel, et maailm oleks parem paik
President Kersti Kaljulaid andis Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 112 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvis sel aastal ka haridusteaduste instituudi kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme.
Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja Eesti toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisel. 22. veebruaril anti Valgetähe V klassi teenetemärk Arvo Pärdi keskuses teiste seas üle ka Tiiu Kuurmele, kes on aastakümneid seisnud hea Eesti hariduse käekäigu eest.
Kuurme sõnul tuli autasu väga suure üllatusena. "Ma ei pea end mingiks suureks kasvatusteadlaseks, pigem esseede kirjutajaks ja kõnelejaks, et väljendada teatud maailmavaadet ja seisukohti," lausus ta. "See on humanistlik maailmavaade, mille kaitsele on täna põhjust asuda, sealhulgas ka elava looduse hoidmine. Olen olnud vastuvoolu ujuja, olen nii mõnelegi olnud tülikas, sest ütlen rohkem välja, kui see enesele tervislik, vaatan siis tagasi ja imestan: ikka veel elus!"
Mille üle on tunnustatud kasvatusteadlane ise kõige uhkem? "Olen olnud kaasteeline alternatiivpedagoogiliste suundade tulemisel Eestisse, olen aktiivselt kirjutanud-seletanud, mis see on, ja miks see on," rääkis ta. "Minu kontole jääb ka kümme aastat spontaanseid loovatel ideedel põhinevaid suvelaagreid õpetajatele, kus sai tegelda sellega, mis kaunis ja tõeline, seda paljude toredate inimeste kaasabil. Viimastel aegadel on olnud huvi all soolise identiteedi kujunemise probleemid haridusprotsessides, olen avastanud akadeemilise feminismi, ja et see valdkond on väärt kirglikku suhtumist. Olen tahtnud olla ka sild Soome kasvatusteadusliku mõtte ja Eesti vahel, nähes suurt lõhet just teoreetilisi teadmiskihistusi silmas pidades."
Kuurme kaitses 2004. aastal Oulus doktorikraadi, tema juhendaja oli Soome juhtivaid teoreetikuid Pauli Siljander, ja töö soomekeelne. Enda sõnul tajub ta, kuivõrd oluline on avar abstraktne maailmavaateline teadmine kasvatusteaduste valdkonnas, ja et selle osakaal on taandumas. "Ma ei ole see, kes kogub oma kontole rohkeid indekseeritavaid artikleid ja neid mul palju ei olegi, aga tahan olla nendega kasvatusteadlaste rahvusvahelises kogukonnas, kelle motoks on: teeme oma tööd selle nimel, et maailm oleks parem paik."
Fotod: Arno Mikkor
Teenetemärgi saamist hindab Tiiu Kuurme kõrgelt. "See on imeline tunne, et su töö ongi olnud midagi väärt," lausus ta. "Vaatamata selle ebastandardsusele teaduse mõttes. Muidugi aitab see enesest rohkem lugu pidada ja innustab tegema midagi veel, viima lõpuni selle, mis pooleli. Enesearenguliselt aitavad sellised tunnustused toetada vaimset sõltumatust, ent samas ei kao ju kuhugi enesekriitiline hoiak, et poleks piinlik: anti ilmaaegu."
Mida aga soovida Eesti Vabariigile järgmiseks sajaks aastaks? "Me oleme väga haprad, pidevalt ellujäämise piiril," mõtiskleb Kuurme. "Piiririik igas mõttes. Ma soovin, et meie inimesed jääksid oma rahvuse, riigi, keele ja kultuuriga, oleksid neile truud ja hoiaksid neid kui habrast aaret. Ma soovin, et ülikoolid oleksid meie emakeele hoidmise ning tõeliste vaimsete väärtuste lipulaevad. Ja et julgeksime öelda "ei" sellele, mis võõras ja vaenulik, nagu soovitab Hando Runnel. Et me ei otsiks oma jumalat turult ega kummardaks kuldvasikat."
