Toimus moodsa õppimise festival iduEDU 2022

Peaesinejad olid Tallinna Ülikooli nooremteadur Õnne Uus, Eesti Merekooli kutseõpetaja Mihhail Zujev ja Jõhvi tehnoloogiakooli koolijuht Karin Künnapas. Päeva juhtisid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi direktor Siret Paasmäe ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu.

Peamine küsimus, millest antud ettevõtmine lähtus, oli: "Kas krihvli (see tähendab, et reaalne õpetaja reaalses klassiruumis õppimist kui sellist n-ö orkestreerimas) või tahvliga (see tähendab, et õpilane pusib iseseisvalt ilma õpetajata virtuaalsetes õpiteedes oma õppimist ise korraldades)".

Peaesinejad ja päevajuhid arutlesid haridustöötajate ja õppijate vaimse tervise ning distantsõppe seose, õpetajavaba kooli efektiivsuse ja distantsilt praktiliste oskuste õpetamise võimalikkuse üle. Kahes praktikult praktikule töötubade sessioonis sai valida 50 erineva haridusuuendusliku töötoa vahel, mis keskendusid innovatiivsetele õpimeetoditele lasteaias ja koolis, elukestvale õppele, käed külge tegevustele ning aktiivse liikumisele. Tegusast päevast tegid kokkuvõtte päevapeegeldajatest õpilased ja ürituse lõpetas traditsiooniline muusikaline üllatus. Töötubadega olid esindatud ka 2021. aasta kevadel  haridusIDU EDUtalgutel osalenud asutused, kes esitlesid oma EDUlugusid. Rõõmustame koos kõigi panustajatega ja täname oma väga head partnerit Tallinna Haridusametit koostöö ja usalduse eest. Soovime jätkuvat indu Tallinna haridusvisiooni 2030 “Tallinnas on õnnelikud õppijad” elluviimisel.

Miks oli selleaastane iduEDU oluline? Vastab Õnne Uus.

Peamine küsimus, millest antud ettevõtmine lähtus, oli: "Kas krihvli (see tähendab, et reaalne õpetaja reaalses klassiruumis õppimist kui sellist n-ö orkestreerimas) või tahvliga (see tähendab, et õpilane pusib iseseisvalt ilma õpetajata virtuaalsetes õpiteedes oma õppimist ise korraldades)".

Kindlasti on mõlemal vaatenurgal nii plusse kui miinuseid ning seejuures oleneb väga palju sellest, mis vanuses õppija on fookuses. Rusikareegel on, et mida noorem on õpilane, seda enam vajab ta õppimise protsessis sotsiaalset tuge teiselt inimeselt, eelkõige õpetaja poolt.

Viimase kahe aasta distantsõppe olukord tõi selgelt esile tehnoloogiliste abivahendite vältimatu vajaduse hariduses ning asjaolu, et osadele õpilastele sobib nende abil iseseisev õpe üsna hästi. Samas on terve hulk lapsi/noori, kelle eneseregulatsioon ei ole arenguliselt jõudnud veel piisavale tasemele n-ö küpseda, et suudaks autonoomse õppimisega sageli kaasnevalt suurtes andmemahtudes üksi orienteeruda, õigeid järeldusi teha ning kvaliteetseid teadmisi omandada.

Seega, praeguse haridusinnovatsiooni – jõudsama kui kunagi varem – implementeerimise käigus kiirkorras kasutusele võetavate uudsete õpimeetodite juures on äärmiselt oluline võtta arvesse õpilase – kes ei ole suure inimese väike koopia – arengupsühholoogilisi iseärasusi ning pidada silmas, et rohkem tehnikat ei ole mitte tingimata ning mitte alati uhkem. Uudsete rakenduste efektiivseks kasutamiseks hariduses on vältimatult vajalik säilitada ka inimlik õpetajapoolne tugi selgituste andmise, õpitava õppija jaoks mõtestamise ja tähenduse loomise näol. Ilma selleta võib õppija teha küll tehnilises mõttes heal tasemel soorituse, kuid ei pruugi toimuda sügavamal tasemel õppimist, st kvaliteetsete mälujälgede kujunemist.

Just nendel teemadel IduEdul üheskoos arutletigi ning, tõsi, tasakaalu leidmine krihvli ja tahvli vahel ongi väljakutse kõikidele osapooltele hariduses. Seda enam, et abi ja tuge vajab ka õpetaja, kellele koormus, eeldused kõike korraga hallata ning ühiskonna poolsed ootused on kiirenenud tempos kasvanud, kuid küsimus on – kas ka 

• õpetaja töövõime;
• tema kompetents tulla toime üha sagedamini ette tulevate individuaalsete erinevustega õpilaste hulgas;  
• suutlikkus manageerida innovaatilisi õpimeetodeid, mis aina enam vajavad individuaalset lähenemist igale õpilasele, vajades selgelt lisaressurssi?

Antud arutelu vajab kindlasti edasi mõtlemist kõikidel haridust koordineerivatel tasanditel, vältimaks akadeemilist läbipõlemist ning ülekoormusest tingitud väljalangemist nii õpilaste kui õpetajate näol.

Juba väljakujunenud õppijaga on loomulikult sootuks teine lugu, kuna küpse enesejuhtumisoskuse korral on iseseisev õpe oluliselt efektiivsem, mille osas toodi häid näiteid Jõhvi Tehnoloogiakooli ning Eesti Merekooli esindajate poolt.

Loe ka

“IduEDU festival: Head õpetajat ei asenda ükski moodne tehnikavidin” (Pealinn 26.04)

2021. aasta talgutel osalenud haridsuIDU EDUd

Lisainfo