Kunstiteraapiad

Kunstiteraapiad

Eestis on kunstiteraapiate sünonüümina kasutusel mõiste „loovteraapiad". Loovterapeut (creative arts therapist) on kunstiteraapiate magistriõppe või sellega võrdsustatud väljaõppega psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Kutset on võimalik taotleda kolmel spetsialiseerumissuunal: muusikateraapia, kunstiteraapia (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 20

Õppevorm Sessioonõpe

Kunstiteraapiad (creative arts therapies või arts therapies) on loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate süsteemne ja teaduspõhine rakendamine kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks ja heaolu soodustamiseks. Kunstiteraapiad hõlmavad nelja spetsialiseerumissuunda: muusikateraapia, kunstiteraapia (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia ning draamateraapia. Eestis on kunstiteraapiate sünonüümina kasutusel mõiste „loovteraapiad". Loovterapeut (creative arts therapist) on kunstiteraapiate magistriõppe või sellega võrdsustatud väljaõppega psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Kutset on võimalik taotleda kolmel spetsialiseerumissuunal: muusikateraapia, kunstiteraapia (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia.

Loovterapeudi kutsestandardi leiad Kutsekoja kodulehelt. Kunstiteraapiate õppekava on akrediteeritud ja vastab loovterapeudi kutsestandardi nõuetele.

  • Eriala lõpetamisel saadav akadeemiline kraad: MSc
  • Terviseteaduse magister (kunstiteraapiad) / Master of Science in Health Sciences (Arts Therapies)

Keda ootame õppima?

Ootame õppima loominguliselt aktiivseid inimesi, kes on huvitatud tervisest ning kunstide rakendamisvõimalustest tervise ja toimetuleku toetamiseks, kellel jätkub püsivust ja järjekindlust viia läbi uurimistööd ning oskust tunda rõõmu lihtsatest asjadest ja väikestest edusammudest. Ühtlasi ootame, et sisseastujal on bakalaureusekraad kunstiteraapiates või bakalaureusetaseme haridus soovitavalt tervisevaldkonnas, psühholoogias, sotsiaalpedagoogikas, eripedagoogikas, noorsootöös, või loomingulisel erialal ning on täidetud sisseastumise eelduspädevused (eelduspädevuste vorm) tervise, psühholoogia, teadusliku uurimistöö osas ning on loominguline ettevalmistus valitud spetsialiseerumissuunal.

Spetsialiseerumissuundadeks on visuaalkunstiteraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia. Vaata sisseastumisinfost, millistel suundadel toimub vastuvõtt sel aastal.

Miks tulla meile õppima?

Kunstiteraapiate eriala on Eestis võimalik õppida vaid Tallinna Ülikoolis, mis on tuntud kunstiteraapiate koolitus- ja teadustöökeskus ning on tunnustatud Euroopa Kunstiteraapiate Hariduse Konsortsiumi (ECArTE) poolt. Kunstiteraapiate magistriõppe eesmärgiks on pakkuda süvendatud akadeemilis-praktilist ettevalmistust, mis annab võimaluse taotleda loovterapeudi kutset oma spetsialiseerumissuunal. Kunstiteraapiate erialal on õppetöösse kaasatud mitmeid tunnustatud õppejõude-terapeute meilt ja välismaalt ja on võimalus ise minna vahetusüliõpilasena Euroopa ülikoolidesse Erasmus+ programmi raames.

Erialal on lai praktikabaaside võrgustik, magistriõppe jooksul toimub kolm superviseeritud praktikat, mis võimaldab saada töökogemusi interdistsiplinaarsetes meeskondades tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, hooldus-, või haridusasutuses. Üliõpilastel on võimalik astuda Eesti Loovteraapiate Ühingu kandidaatliikmeks ja osaleda ühingu tegevustes.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Erialaained toimuvad TLÜ Räägu õppehoones, Räägu 49, kus on vahendid ja ruumid visuaalkunstiteraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia õppeks. TLÜ Akadeemilises raamatukogus on väga hea erialase kirjanduse kogu, mida täiendatakse pidevalt uute teavikutega. TLÜ andmebaasides on juurdepääs kõigile olulistele erialaajakirjadele. Kunstiteraapiate üksuse juurde kuulub ka vibroakustilise teraapia (madalsageduslikku heli kasutav retseptiivse muusikateraapia vorm) labor koos vastava teraapiaseadmestikuga.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

PostiaadressRäägu 49, 11311 Tallinn

Telefon(+372)  6391 752 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Õppetöö toimub sessioonõppes. Peamiselt viis päeva kuus (teisipäevast laupäevani), vahel sagedamini. Esimesed õppepäevad on tavaliselt augusti viimasel nädalal.

Kunstiteraapiate õppetöö toimub interaktiivse kogemuspõhise õppena. Kunstiteraapiate praktiliste oskuste õppimiseks on üliõpilased kolme semestri jooksul pidevalt seotud praktikabaasi ning regulaarse praktika supervisiooniga. Õppetööga samaaegselt on nõutav eneseteraapia loovterapeudi või psühhoterapeudi juures, et välistada intensiivses õppeprotsessis üleskerkivate probleemide kandumist õppe- või praktikasituatsioonidesse. Kogu magistriõppe jooksul toimub ka õppetööväline töö väikerühmades (kovisioonirühmades), kus saab kursusekaaslastega läbi arutada õppeülesandeid, praktikakogemusi ja katsetada sekkumismeetodeid ja -tehnikaid.

Peaerialad

Peaerialaks on kunstiteraapiad. 2019. a. toimub kunstiteraapiate magistriõppe vastuvõtt visuaalkunstiteraapia spetsialiseerumissuunal.

Kunstiteraapiate magistriõppekava eesmärgiks on luua õppijale võimalused loovterapeudi pädevuste omandamiseks, s.h.

  • süsteemsete teadmiste omandamiseks kunstiteraapiate teooriatest ja teaduspõhisest praktikast;
  • kunstiteraapiate rakendamise professionaalse pädevuse omandamiseks psühhoterapeutilisel, funktsionaalsel, palliatiivsel, rekreatiivsel ja diagnostilisel tasandil (tantsu- ja liikumisteraapia, visuaalkunstiteraapia);
  • uurimistöö läbiviimise ning teadusteksti kirjutamise ja kriitilise lugemise oskuste omandamiseks;
  • kunstiteraapiate käsitlemiseks laiemas tervishoiu ja ühiskondlikus kontekstis;
  • suutlikkuse kujunemiseks oma erialase enesetäiendamise vajaduse määratlemiseks.

Olulised erialaained

Kunstiteraapiate magistriõppekavas on kolm spetsialiseerumist: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia. Vaata sisseastumisinfost, millistel suundadel toimub vastuvõtt sel aastal. Spetsialiseerumissuund tuleb valida juba sisseastumisel. Spetsialiseerumissuunast lähtuvad sisseastumisel nõutavad eeldusained ja kutsesobivuseksami loominguline katse.

Õppekava jaguneb mooduliteks. Erialaainetes õpitakse süvendatult tundma eriala teoreetilisi aluseid ja tänapäevaseid uurimistulemusi, õpitakse rakendama spetsialiseerumissuunapõhiseid sekkumis- ja hindamismeetodeid ja -tehnikaid, tutvutakse kunstiteraapiate rakendusvaldkondadega ja sekkumistasanditega. Oluline tähelepanu on uurimistööga seotud teadmistel ja oskustel, et valmistuda magistritöö uurimuse läbiviimiseks ja magistritöö kirjutamiseks.

Suur maht on praktikal. Stuudiumi jooksul tuleb sooritada neli praktikat, millest kolm viiakse läbi asutustes, neljanda praktika raames toimub omandatud loovterapeutiliste oskuste esitlemine ja analüüs.

Õppekavas on ka interdistsiplinaarne projektõpe, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale valdkondlikule keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

 

Eha Rüütel

kunstiteraapiate professor

Kunstiteraapiate professor ja õppekava kuraator Eha Rüütel omab magistri- ja doktorikraadi psühholoogias ja magistrikraadi rahvatervise alal. On praktiseeriv registreeritud loovterapeut kunstiteraapia suunal (www.kutsekoda.ee), registreeritud psühhoterapeut (www.valvira.fi), omab Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu professionaalsetele nõuetele vastavat superviisori diplomit ning tunnistust vibroakustilise teraapia läbiviimiseks teraapias, on TLÜ esindaja Euroopa Kunstiteraapiate Hariduse Konsortsiumis.

 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Marika Ratnik

Marika Ratnik on visuaalkunstiteraapia lektor. Kogu tema haridustee on olnud seotud Tallinna Ülikooliga. Viimased 15 aastat on ta osalenud erinevatel visuaalkunstiteraapia täienduskoolitustel ja lõpetas ka Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate magistriõppe. Valdkond  on tema jaoks senini inspireeriv ja väljakutseid pakkuv olgu siis tegemist uute kunstiteraapia tehnikate ja meetodite avastamisega või selle lähenemise rakendamisega erinevate sihtgruppidega. Südamelähedane on lastega peredele suunatud kunstiteraapiliste  sekkumiste arendamine,  nagu diaadi kunstiteraapia ja perekunstiteraapia, kus ta toetub ka pereterapeudi teadmistele ning oskustele. Doktoriõpingud haridusteaduste instituudis keskenduvad kooliõpilaste heaolu mõjutavatele teguritele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Eda Heinla

Loovusõpetuse dotsent Eda Heinla omab magistrikraadi kasvatusteadustes ja doktorikraadi sotsioloogias. On tegelenud eesti õpilaste, õpetajate ja lapsevanvemate loovuse uurimisega üle 30 aasta, kohandanud eesti oludele loova mõtlemise teste. On läbinud mitmeid kunstiteraapia ja töö saviväljal  täiendkoolitusi  ning töötab praktiseeriva psühholoogina-nõustajana Tallinna Perekeskuses. MTÜ LoovHA juhatuse liikmene  korraldab õpetajate erialase kvalifikatsiooni, -motivatsiooni ja loovuse toetamiseks seminare  ning suvekoole. On Ühenduse „Network for Interdisciplinary Creativity Knowledge”  ja ajakirja „International Journal of Creativity and Human Development“ toimetuse kolleegiumi liige. 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Eve Lukk

Eve Lukk on muusikateraapia ainekursuste õppejõud. Ta omab doktorikraadi muusikateadustes muusikateraapia erialal (Hochschule für Musik und Theater Hamburg) ja on registreeritud loovterapeut muusikateraapia suunal (www.kutsekoda.ee). Vokaalse fookusega muusikaterapeudina võlub teda üle kõige inimhääl kui terapeutiline ja jõustav muusikainstrument. Terapeutilise häälekasutuse suunitlusega koolitusi ja teraapiarühmi on ta läbi viinud ligi 20 aastat. Lisaks praktiseerib ajukahjustuse järgses neurorehabilitatsioonis ning psüühikahäirete ja vaimupuudega noorte kutserehabilitatsioonis.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Terje Kaldur 

Terje Kaldur on tantsu- ja liikumisterapaia lektor, loovterapeudina praktiseerib rehabilitatsioonisüsteemis. Ta on läbinud pereteraapia ja kognitiiv-käitumisteraapia algkoolitused ning töötanud kaheksa aastat koolipsühholoogina. On Eesti Loovteraapiate Ühingu arendusjuht ning kuulub Euroopa Tantsu- ja Liikumisteraapia Assotsiatsiooni uurimisgruppi.


 

Malle Luik

Muusikateraapia lektor Malle Luik on kaitsnud muusikateaduste doktorikraadi muusikateraapia alal Hamburgi Muusika- ja Teatriülikoolis, eelnevalt omandanud magistrikraadi psühholoogias ja muusikahariduses. Pikaajaline professionaalne kogemus sisaldab tööd muusika- ja psühholoogiaõpetajana, kooli- ja kliinilise psühholoogina ning muusikaterapeudina erinevates institutsioonides. On praktiseeriv registreeritud loovterapeut muusikateraapia suunal (www.kutsekoda.ee) ja esindab Eesti muusikaterapeute Euroopa Muusikateraapia Konföderatsioonis. Omab rahvusvahelist tunnistust neuroloogilise muusikateraapia (NMT) läbiviimiseks. 


 

Mari Mägi 

Mari Mägi on tantsu- ja liikumisteraapia õppejõud, kes alustas performatiivsete tehnikatega ning liikudes tantsu psühhoterapeutilise aspekti suunas läbis  järgnevad koolitused: Tallinna Balletikool, baleriini diplom; School of Stage Arts (Taani), performer/näitleja diplom;Tallinna Ülikoolist humanitaarteaduste bakalaureuse kraad koreograafias ja terviseteaduse magistri  kraad kunstiteraapiates spetsialiseerumisega tantsu- ja liikumisteraapia suunal. Somaatilise liikumise teadmisi on ta süvendanud  Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ning Prantsusmaal,  mida võtavad kokku Somatic Movement EducatorBody-Mind Centering Practitioner® ja Body-Mind Centering® Teacher spetsialiseerumise diplomid. Õpetanud kehalist eneseteadlikkust Saksamaal, Inglismaal, Brasiilias, Lätis ja Poolas.


Kai-Liis Gramakovski

Kai-Liis Gramakovski on visuaalkunstiteraapia lektor, loovterapeut-kunstiterapeut, kunstiteraapiate magistriõppe vilistlane ja doktorant TLÜ kasvatusteaduste doktoriõppes. Õpetusvaldkonnaks on kunstiteraapia meetodid ja tehnikad ning uurimisvaldkonnaks kunstiteraapia koolis ja õpilaste koolis kohanemine.


Sirje Runge

Sirje Runge on TLÜ loodus- ja terviseteaduste ning Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi vabade kunstide professor. Kunstnik, Konrad Mäe ja Kristjan Raua preemiate laureaat, Eesti Kunstnike Liidu lige.

Vastuvõtutingimused

Kui sisseastujal on bakalaureusekraad kunstiteraapiate eriala vastaval spetsialiseerumissuunal, tuleb sooritada:

  • Kutsesobivuseksam koosneb loomingulisest tööst (kandidaat esitleb ka oma loomingulise tegevuse portfooliot), rühmatööst ja vestlusest. Vestluse läbiviimiseks esitab kandidaat magistritöö kavandi (3-5 lk) ning oma teraapia- või nõustamistööst (või selle puudumisel rühmadega töötamist, loominguliste tegevuste juhendamist) tõendava materjali (näiteks juhtumianalüüs või juhtumikirjeldus, töökirjeldus vms).

Kui sisseastujal on muu eriala bakalaureusekraad (soovitavalt tervisevaldkonnas, psühholoogias, sotsiaalpedagoogikas, eripedagoogikas, noorsootöös või loomingulisel erialal ning inimestega töötamise kogemus), tuleb:

  1. Esitada eelduspädevuste omandamist tõendav dokumentatsioon ja tasandusainete maht alla 16 EAP.
  2. Sooritada kutsesobivuseksam, mis koosneb loomingulisest tööst (kandidaat esitleb ka oma loomingulise tegevuse portfooliot), rühmatööst ja vestlusest. Vestluse läbiviimiseks esitab kandidaat magistritöö kavandi (3-5 lk) ning oma teraapia- või nõustamistööst (või selle puudumisel rühmadega töötamist, loominguliste tegevuste juhendamist) tõendava materjali (näiteks juhtumianalüüs või juhtumikirjeldus, töökirjeldus vms).

SAISis tuleb avaldusele lisada järgmised dokumendid:

  • CV, mis kajastab varasemaid õpinguid ja tööalast tegevust;

  • Esitada eelduspädevuste vorm (docx) koos vastavate sooritust tõendavate tunnistustega
  • Magistritöö kavand (3-5 lk): 
    • Autori ees- ja perekonnanimi
    • Magistritöö teema
    • Teema aktuaalsus ja uurimisprobleem (milleks seda teemat on vaja uurida, kellele see uurimus pakub huvi?)
    • Magistritöö teoreetiline taust (teema käsitlemine erialakirjanduses)
    • Uurimuse eesmärk
    • Uurimisküsimused
    • Uuritav sihtgrupp
    • Kavandatavad uurimismeetodid
    • Uurimuse eetiline külg
    • Magistritöö kavandi tugevused ja limiidid (mis soodustab uurimuse teostamist, milliste raskuste ja takistustega on vaja uurimuse käigus toime tulla?)

Magistriõppesse sisseastumise tingimuseks on inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).

  • Vastuvõtulävend on 70 palli

Esita avaldus 23. juunist 4. juulini SAIS-is.

Vastuvõtueksamite ajakava ja info

Sisseastumise ajakava

 

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Vilistlasi on kunstiteraapiate magistriõppes 50, neist 3 on meie põhikohaga õppejõud ja kümmekond on kaasatud õppejõudude ja juhendajatena magistriõppe ja täienduskoolituste õppeprogrammidesse.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistriõpe annab teadmised ja praktilised oskused kunsti kasutamiseks terapeutilistel eesmärkidel ning pädevuse loovterapeudi kutse taotlemiseks. Loovterapeudid leiavad tööd tervishoiu-,  rehabilitatsiooni-, sotsiaalhoolekande ja haridusasutustes.

Kunstiteraapiate rakendusala hõlmab diagnostilist, psühhoterapeutilist, funktsionaalset, rekreatiivset ja palliatiivset töötaset. Kunstiteraapiate põhimõtted ja tehnikad on rakendatavad ka teiste erialade raames – eripedagoogikas, loovainete õpetamisel ja huvihariduses, samuti erinevates koolitusprogrammides ja organisatsiooniarenduses.

Eriala lõpetanud on tööturul oodatud, sest professionaalselt läbiviidud kunstiteraapiad on efektiivsed ja tõenduspõhised teraapiad. Kunstiteraapiate eriala üliõpilased leiavad sageli tulevase töökoha õppepraktika kaudu.

Kunstiteraapiate eriala vilistlased töötavad erialasel tööl, peamiselt tervise, hariduse ja hooldusasutustes mitmel pool Eestis. Vilistlased on kaasatud õppejõudude ja juhendajatena magistriõppe ja täienduskoolituste õppeprogrammidesse.

Magistriõppe lõpetamise järgselt on võimalik taotleda loovterapeudi kutset. Enne kutse taotlemist on nõutav vähemalt üks aasta superviseeritud erialast tööd (õpingute järgselt). Kutse andjaks on Eesti Loovteraapiate Ühing.

Edasiõppimisvõimalused

Kunstiteraapiate magistriõppe lõpetajate edasiõppimise võimalused on väga mitmekesised. Need, kes soovivad viimistleda oma praktilisi oskusi, võivad võtta erinevaid täienduskoolitusi nii erinevate lähenemiste kui sekkumistehnikate ja loominguliste oskuste arendamiseks.

Teaduslikust uurimistööst huvitatutel on võimalik kandideerida TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi tervisekäitumise ja heaolu doktoriõppesse.

Miks Loodus- ja terviseteaduste instituut

Miks meie valida instituut?

  • Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut ehk LTI on suuruselt kolmas instituut Tallinna Ülikoolis. Meil on ligi 1300 tudengit, kes õpivad nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
  • LTI on kaasaegne õpikeskkond, kus on tasemel laborid, töökojad ja ateljeed, mis kõik toetab teaduse arengut.
  • LTI toetab õppekavade ja teadusvaldkondade koostööd. Meie tudengid lahendavad erialadevahelisi probleeme koos teiste instituutide üliõpilastega, tehes kaasa ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektis.
  • LTI toetab tudengite mobiilsust. Meie üliõpilastel on võimalus õppida Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumite toel õppesemestri või -aasta mõnes välisriigi ülikoolis.
  • LTI õppekavades on ette nähtud erialapraktika, mis arendab tööturule suunatud teadmisi ja oskusi.
  • LTI vastutada on terve ja säästva eluviisi kujundamine ülikoolis – oleme ise eeskujuks teistele.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Kunstiteraapiad on uus uurimisvaldkond Eestis, kuna eriala on veel noor. See jätab avarad võimalused magistritöö teema valikuks.

Kunstiteraapiate üksuse uurimisteemad on seotud kunstiteraapiate rakendusvaldkondadega ning loovuse uurimisega, käimasolevad uuringud: kunstiteraapia toime kroonilise valu puhul; projektiivsed kunstipõhised hindamismeetodid; vibroakustilise teraapia toime spastilisusele; loovus hariduses: õpetajate arusaamad loovalt õpetamisest; loov mõtlemine, loov enesetõhusus ja enesehinnang.

Vabariiklikul üliõpilastööde konkursil on saavutanud auhinnalisi kohti mitmed magistritööd. Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil on saanud auhinnalise koha terviseuuringute valdkonnas järgmised magistritööd:

2015. a.

  • I preemia Rave Puhm „Laste loovust ja heaolu toetav savitöö eelkooli kunstitundides";
  • III preemia Katrin Tibar „Kunstiteraapia harjutustel põhinev meetod enese-kaastunde arendamiseks ja suitsidaalse käitumise vähendamiseks".

2013. a.

  • I preemia Terje Kaldur „Kunstiteraapia grupitöö kasutamine õpilaste üksilduse vähendamiseks koolikeskkonnas".

Sotsiaalministeeriumi üliõpilastööde konkursil võitis 2015. a. terviseuuringute valdkonna magistritöödest

  • II koha Maarja Metstak "Psühhiaatrilisel ravil viibivate noorukite esmase hindamise meetod muusikateraapias. Tegevusuuring"

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga. 

Kunstiteraapiate üksuse sündmused leiavad kajastamist TLÜ kunstiteraapiate facebooki lehel.

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Eda heinla
Õppe- ja praktikapsetsialist: kati usin

PostiaadressRäägu 49, 11311 Tallinn

Telefon(+372)  6391 752 

Sarnased erialad

Psühholoogia, MA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava kujundab üliõpilases kutseoskused, mis on vajalikud, et töötada psühholoogi, nõustajana või muudel psühholoogilist abi andvatel ametikohtadel. Magistriõppes saab spetsialiseeruda organisatsiooni-, nõustamis- ja koolipsühholoogiale. Kindlale valdkonnale keskenduva suuna avamine otsustatakse igal aastal eraldi.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Päevaõpe
Vaata eriala

Tervisekäitumine ja heaolu, PhD

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kandideerima ootame isikuid, kel on magistrikraad tervise ja heaoluga seotud erialadel või meditsiiniline kõrgharidus ning kellel on selge visioon oma doktoritööst kavandina ning olemas ka potentsiaalne juhendaja. 

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
3
Vaata eriala