LTI silmapaistev vilistlane: „Kogu kunstiteraapiate õppimise aeg oli nagu üks ere hetk!“

Tallinna Ülikoolis on traditsioon tunnustada iga õppeaasta avaaktusel oma silmapaistvaid vilistlasi. Loodus- ja terviseteaduste instituudi (LTI) silmapaistvaks vilistlaseks valiti PERHi psühhiaatriakliiniku kunstiterapeut ja kunstiteraapiate 2012. aasta vilistlane Katrin Heinloo. Tegime TLÜ LTI silmapaistva vilistlase 2020 Katrin Heinlooga intervjuu.

Katrin Heinloo - silmapaistev vilistlane

Katrin Heinloo on Eesti Loovteraapiate Ühingu liige ning teeb pidevat koostööd Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi kunstiteraapiate magistriõppekavaga, juhendades tudengite praktikaid, retsenseerides magistritöid, pidades loenguid ja viies läbi kunstiteraapia täienduskoolitusi. Heinloo on aastaid panustanud vabatahtlikult kutsekomisjonis loovterapeudi kutse väljatöötamisse ja loovteraapiale Haigekassa koodi taotlemisse ning osaleb loovterapeudi kutse taotlejate hindamiskomisjonis. Ta on aastast 2020 Loovterapeudi Kutsekomisjoni liige.

„Mõistmine, et kunstiteraapia on psühhoteraapia, mitte lihtsalt joonistamine, on olnud visa tulema.“

- Katrin Heinloo

Kuidas leidsite tee kunstiteraapiate eriala juurde?

Mind on alati huvitanud nii kunst kui psühholoogia.1990-ndatel kunstiõpetajaks õppides valisin lisaerialaks psühholoogia. Osalesin tudengitele korraldatud muusikateraapia grupis, kus lisaks muusika kuulamisele ka palju joonistasime. Terapeudi tööd jälgides tundsin, et see on töö, mida mulle meeldiks teha. Aastaid hiljem, kui avati kunstiteraapiate magistriõpe, otsustasin, et sinna ma lähen. Aasta Tallinna Ülikooli Avatud akadeemia ettevalmistaval kursusel süvendas veelgi minu soovi ja huvi kunstiteraapiate vastu. See, millisel moel inimeste mõtted, tunded, kogemused nende kunstitöödesse ilmuvad, hämmastab mind siiani. Kuidas see, mida ei suudeta/osata sõnadesse panna, leiab tee kunstilisse eneseväljendusse. Selleks, et neid sümboleid, mis inimeste piltidesse ilmuvad, veel paremini mõista, läbisin lisaks psühhoanalüütilise psühhoteraapia väljaõppe. Kogu maailmas on juba aastakümneid olnud kunst ja psühhoanalüütiline lähenemine olulisteks alustaladeks inimese psüühika mõistmisel. Kunstiteraapias on need kaks valdkonda tihedalt põimunud.

Katrin_H

Peale teise magistrantuuri aasta praktikat SA PERH Psühhiaatriakliinikus pakuti mulle esmaste psühhooside osakonnas tööd. Olin esimene ametlik loovterapeut riiklikus meditsiinis. Loovteraapia teenus tuli nullist üles töötada alates ruumi sisustamisest, vahendite muretsemisest ametijuhendi väljatöötamiseni. Pidevat teavitustööd, mida kunstiteraapias tehakse ja kuidas see mõjub, on tulnud teha ka kolleegide hulgas. Mõistmine, et kunstiteraapia on psühhoteraapia, mitte lihtsalt joonistamine, on olnud visa tulema. 

Nüüd, 10 aastat hiljem, on psühhiaatriakliinikus loovterapeudid töös viies osakonnas. Juba mitu aastat viin läbi kunstiteraapiat tutvustavaid koolitusi kogu regionaalhaigla personalile. Koolituste/töötubade läbiviimine, töö erapraksise klientide ja Tallinna Ülikooli kunstiteraapia tudengitega hoiab meele värskena.

Katrin_H
USA asepresidendi abikaasa Karen Pence'i visiit Tallinnas, kus tutvustati Eesti kunstiteraapiate tegemisi. (Fotol vasakult: Katrin Heinloo, prof. Eha Rüütel ja Karen Pence).

Eredaim hetke ülikooliajast?

Kogu kunstiteraapia õppimise aeg oli nagu üks ere hetk. Kõik see, mida ja kuidas me tegime, läbi praktiliste tööde teooriatele lähenesime, sütitas meie erialahuvi ja õppimistahet ning lähendas üksteisele. Olulist rolli mängis muidugi ka hubane Laia tänava maja, kus kunstiteraapiate osakond minu õppimise ajal asus.

„Mul on hea meel, et ülikooli on juba kümmekond aastat meie tudengite õpetamise/praktika juhendamise mulle usaldanud.“

- Katrin Heinloo

Mis tunded valdasid, kui saite teada, et olete TLÜ LTI silmapaistev vilistlane?

Ikka on tore kui sinu tegemisi on märgatud ja hea sõna öeldakse. 

Mida on koostöö Tallinna Ülikooliga teile kõige rohkem kaasa andnud?

Koostöö Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate õppekavaga on aidanud n.ö. kätt pulsil hoida. Nii eriala kui enda pulsil. Pidev kokkupuude õppejõudude ja tudengitega annab võimaluse paremini kursis olla meie erialal toimuvaga, ennast arendada, anda oma panus eriala ja uute spetsialistide arengusse ning tunda ennast osana kunstiterapeutide kogukonnast. Üksi oma ametikohal nokitsedes võib kuuluvustundest puudu jääda. Mul on hea meel, et ülikooli on juba kümmekond aastat meie tudengite õpetamise/praktika juhendamise mulle usaldanud.


Palju õnne meie silmapaistvale vilistlasele!

Vaata meie meeleoluka avaaktuse galeriid!