Loodusblogi

Emeriitprofessor Juhan Unger – 90!

Täna, 26. märtsil tähistab pikaajaline sporditegelane ja emeriitprofessor Juhan Unger oma 90. sünnipäeva.

Juhan Unger Aavo Pikkuus 1977

Kevade esimestesse päevadesse jääva sünnipäevaga jõuab Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Juhan Unger täna oma väärika juubeli – 90. aastaringi täitumiseni. Võtsime ette keerulise ülesande ja proovime oma elu spordile ja liikumisele pühendanud mehe senise elukäigu lühidalt kokku võtta. 

Juhan Unger Praha Euroopa 12. kergejõustiku meistrivõistlus

Juhan Unger 1978. aastal Euroopa 12. kergejõustikumeistrivõistlustel Prahas staadionitribüünil Enn Sellikule kaasa elamas.
Foto: ERR kuvatõmmis

Juhan Unger sündis 26. märtsil 1931. aastal Aakre metskonnas Valgamaal pere ainukese lapsena. Oma kooliteed alustas ta Kuigatsi algkoolis, gümnaasiumi lõpetas ta Valga I keskkoolis. Nooruses mängis Juhan nii rahvastepalli, toona väga populaarset võrkpalli kui ka korvpalli, milleks tal pika kasvu tõttu olid head eeldused. Kergejõustikuni, mis hakkab ta hilisemas elus väga suurt rolli mängima, jõudis ta juhuslikult, aga pääses oma hea kettaheitetulemusega kiiresti Eesti edetabelisse.

Juhan Ungeri teekond erinevates ülikoolides on olnud pikk ja mitmekülgne. 1954. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, kus ta tegeles võrkpalliga Aleksander Rünga ja kergejõustikuga Fred Kudu juhendamisel.

„Juubilar Juhan Unger on viinud äärmiselt oskuslikult kokku spordipraktika ja ülikoolides toimuva õppe, olles viimase puhul üsna nõudlik, kuid lõpptulemustes just hääd erialast taset ning maine hoidmist taotlev“

Kaarel Zilmer, liikumisõpetaja ja Juhan Ungeri kaasteeline aastast 1964

Vahetult pärast Tartu Ülikooli lõpetamist ning oma esimeste õppejõuaastate jooksul saavutas Juhan Unger Eesti meistri tiitli kõrgushüppes nii 1954. kui ka 1956. aastal ning tuli 1955. ning 1957. aastal hõbedale. 1954. aasta meistrivõistlustel võitis ta lisaks hõbeda ka kettaheites ning pronksi kümnevõistluses. 

Juhan Unger töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis erinevatel ametikohtadel alates kergejõustiku- ja kehalise kasvatuse kateedri õppejõust (alates 1957) kuni dotsendi ja kvalifikatsiooni tõstmise teaduskonna dekaanini (kuni 1974), aastatel 1967–1969 töötas ta Tartu Kõrgema Spordimeisterlikkuse Koolis. 1969. aastal teenis ta välja kandidaadikraadi bioloogias (võrdne doktorikraadiga).

Juhan Unger 90 Reet Mallene Ants Männiste

Eesti NSV Spordikomitee esimees Juhan Unger (keskel) ja juhtivinspektor Reet Mallene (paremal) annavad üle auhinna ja lilled Ants Männistele (vasakul)

Aastal 1974 võttis Juhan Unger kõrgkoolitööst pausi, hakkas tallinlaseks ning oli 10 aastat NSV Liidu Olümpiakomitees ning ENSV Kehakultuuri ja Spordikomitee esimees. Oluliseks tähiseks oli kindlasti ka töö Moskva olümpiamängude korralduskomitee aseesimehena Tallinna 1980. aasta olümpiaregatil. Tundub, et akadeemilisest keskkonnast tundis tänane juubilar siiski puudust, sest kohe pärast Spordikomitee esimehe ameti lõppemist alustas ta 1984. aastal Tallinna Pedagoogilises Instituudis (ehk praeguses Tallinna Ülikoolis) tööd sportmängude ja ja kergejõustiku kateedri dotsendina ning kateedrijuhatajana. Alates 1991 sai Juhan Ungerist Tallinna Pedagoogikaülikooli kergejõustiku õppetooli juhataja ja professor, seejärel kehakultuuriteooria õppetooli professor ning 1997. aastast on Juhan Unger Tallinna Ülikooli emeriitprofessor.

Lisaks mitmetele spordiga seotud õppematerjalidele ja -vahenditele, mida on avaldanud muuhulgas Tallinna ja Tartu Ülikooli kirjastused, on professor Unger kirjutanud palju ajakirjanduslikke lugusid ning üle 132 teadusartikli. Peale füüsilise treeningu on oluline spordikirjandus, eriti mis puudutab erinevaid sportimise tehnikaid ning kuidas neid teadmisi ka järgmistele põlvkondadele edasi õpetada. Ka sellesse on Juhan Unger oma panuse andnud, jagades oma laialdasi spordipedagoogilisi kogemusi kirjapildis, näiteks teosega „Teadmisi sportimisest" (1988), mida võib nimetada esimeseks eestikeelseks kehalise kasvatuse õpikuks, kuigi professor ise selle lünga täitmist ei taha tunnistada.

„Juhan Unger oli väga nõudlik õppejõud ja tema loengusse ilma ettevalmistuseta väga minna ei julgetud," meenutab emeriitprofessori endine tudeng ning olümpiamedalist Toomas Tõniste. „Kui tegin koos venna Tõnuga diplomitööd purjetamise vastutuule manöövri „paudi“ teemal, siis oli Juhan Unger minu juhendaja. Vaatamata sellele, et ta purjetamise spetsiifikast väga palju ei teadnud, toetas ta meid väga, juhuks kui diplomitöö ka reaalselt edaspidi kasu annab ja eriti kui veel sportlikke tulemusi parandada aitab. Mäletan, et oli väga huvitav oma liigutusi filmilindilt analüüsida ja ajaliselt efektiivsust kaardistada. Igatahes töö sai valmis ja kaitstud, suur tänu Juhan Ungerile abi ja kannatlikkuse eest!" tänab Tõniste.

Ka TLÜ rekreatsioonikorralduse teenekas lektor Kaarel Zilmer rõhutab just Juhan Ungeri head juhendamisoskust: Just selline innustav nõuanne aitab sageli oma valikutes õigeid otsuseid teha ja siis on hea kui leiad sellise nõuandja." Liikumisõpetaja ja Juhan Ungeri kaasteeline aastast 1964 Kaarel Zilmer üldistab juubilari järgmiselt: „Ta on armastanud ja tundnud Eesti sporti ning liikumisharrastust läbi ja lõhki, elades sellele innukalt kaasa ka praegusel keerulisel ajal. Ta on aidanud täie pühendumusega kujundada kogu Eesti sõjajärgse raskes ja poliitilistes tõmbetuultes toiminud spordi arenguteed, mille sisukamat osa on saadud kasutada ka taasiseseisvunud Eesti spordielus. Juhan Unger on viinud äärmiselt oskuslikult kokku spordipraktika ja ülikoolides toimuva õppe, olles viimase puhul üsna nõudlik, kuid lõpptulemustes just hääd erialast taset ning maine hoidmist taotlev. Kuigi ta on saanud vahel tunda ka igat laadi kriitikat, siis sellest hoolimata on ta suutnud siiski enam liita innukaid inimesi ja seda ikka nii paremate sporditulemuste kui ka liikumislusti nimel."

Edastame ka Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi poolt juubilarile soojad õnnesoovid ning soovime talle tugevat tervist.

 

Artikli kaanefoto: ENSV Spordikomitee esimees Juhan Unger (paremal) peab kõnet Tallinna Lennujaamas 30. rahvusvahelise juubelirahutuuri võitja Aavo Pikkuusi vastuvõtmisel.